[Tanel]

link :: Novaator


Interneti ökoloogiline jalajälg on umbes 300 miljonit tonni CO2 aastas, mida võib võrrelda näiteks kogu Türgis või Poolas söe, kütteõli ja gaasi põletamise tulemusel tekkiva süsinikdioksiidi kogusega. Umbes sama suur kogus CO2 tekiks, kui kõik Suurbritannia elanikud (umbes 62 miljonit inimest) lendaks kaks korda aastas edasi-tagasi USAsse.

Kõigi tegevuste ökoloogilist jalajälge on väga raske ja vahel ka võimatu täpselt määrata, kuid interneti puhul on see veelgi keerulisem, kirjutas The Guardian. Põhjus ei peitu ainult tõsiasjas, et internetiga on ühendatud miljoneid, isegi miljardeid seadmeid, mis kuuluvad loendamatule hulgale firmadele ja inimestele. Täpse hinnangu andmise muudab keeruliseks asjaolu, et isegi kui on teada nende seadmete täpne energiakulu, mis tegelikult pole teada, siis ikkagi on võimatu määrata kindlaks, kuidas see jaguneb internetiühenduses ja ilma ühenduseta töötamise vahel.

Ligikaudu on interneti ökoloogilist jalajälge siiski võimalik hinnata.
Alustada saab näiteks maailma datakeskustest. Need on hooned, maast-laeni täis servereid, mis sisaldavad veebilehti, andmebaase, võrgurakendusi ja allalaetavaid faile - kõik see teeb võimalikuks interneti selle tänapäevases mõttes.
Datakeskused on suured elektritarbijad, sest lisaks seadmetele kulub suur hulk elektrienergiat õhu konditsioneerimisele, et vältida seadmete ülekuumenemist.
Ühe maailma juhtiva infotehnoloogia uuringutega tegeleva firma Gartneri poolt läbi viidud uuring näitas, et datakeskuste osakaal moodustab juba praegu 25 protsenti kogu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori energiatarbimisest ning sellest tulenevast süsinikdioksiidi emissioonist ehk umbes pool protsenti maailmas emiteeritavast CO2 kogusest.
Gartneri arvutuste järgi on personaalarvutite ja monitoride energiavajadus veelgi suurem, moodustades 40 protsenti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori energiatarbimisest ning 0,8 protsenti maailma süsinikdioksiidi emissioonist.
Kui eeldada, et pool emiteeritavast süsinikdioksiidist tuleneb laua- ja sülearvutite internetikasutusest ning teine pool datakeskustest, mis andmeedastust võimaldavad, siis võib öelda, et üks protsent fossiilsete kütuste põletamise tekkivast CO2st on seotud internetiga.
Gartneri uuringu järgi võib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakaal interneti poolt ökoloogilisest jalajäljest kasvada 2030. aastaks 60 protsendini.
Eeldades, et nii juhtub ning selleks ajaks on globaalne süsinikdioksiidi emissioon kliima soojenemise hirmu tõttu vähenenud, siis on interneti osakaal selles märkimisväärselt suurem.
Loomulikult sõltub kõik sellest, mis lähima paarikümne aasta jooksul juhtub.
Ettevõtted on juba alustanud uuringuid tehnoloogiate osas, mis võimaldaks datakeskustes tekkinud soojust lähiümbruse hoonete kütmisel kasutada, mis omakorda võimaldaks vähendada üldist kütusekulu.
Taastuvenergiaga hästi varustatud Island on võtnud eesmärgiks saada maailma datakeskuste pealinnaks.
Interneti ökoloogiline jalajälg võib küll olla märkimisväärne, kuid teisalt on internet vajalik selleks, et CO2 emissiooni vähendada.
Ilma interneti andmeedastuseta ei oleks võimalik pidada näiteks videokonverentse, mis omakorda tähendaks suuremat hulka ärilende.
Seega ei mõjuta interneti ökoloogilist jalajälge mitte ainult selle tehnoloogilised edasiarendused, vaid sama olulist mõju avaldab ka see, kuidas me seda sihtotstarbeliselt kasutame.

[Riivo]

Teisalt on Internetist kasu ka...

Muide, kas see on autori viga või enam ei peagi Internet suure algustähega olema?

[Tanel]

Võib nii suure kui väikese algustähega kirjutada.

[entr0cks]

Minu arvates oli küll erinevad tähendused, ei mäleta aint, mis täpselt.
Edit: leidsin üles tunni slaididest, väga suur vahe tegelikult ei ole:
internet - mistahes võrk, mis koosneb vähemalt kahest erinevast võrgust, väline võrk
Internet - Internet (pärisnimena) on maailma hõlmav ja TCP/IP protokollidele tuginev infoedastusvõrk, mis ühendab organisatsioonide, firmade ja ametiasutuste andmevõrgud ning erakasutajate arvutid kokku üheks suureks võrguks

[Tanel]

Võib kirjutada nii Internet kui ka internet. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. juuni 2008. a otsus http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf

Võib kirjutada nii avalik Interneti-punkt kui ka avalik internetipunkt.
Sama moodi Interneti-aadress = internetiaadress, Interneti-allikas = internetiallikas, Interneti-foorum = internetifoorum, Interneti-kaubamaja = internetikaubamaja, Interneti-kaubandus = internetikaubandus, Interneti-otsing = internetiotsing, Interneti-pank = internetipank, Interneti-pood = internetipood, Interneti-portaal = internetiportaal, Interneti-teenus = internetiteenus, Interneti-turundus = internetiturundus, Interneti-ühendus = internetiühendus, Interneti-põhine = internetipõhine.

[lolloom]

entr0cks, on ikka küll vahe Siinkohal on jutt just Internetist.

[dvd vader]

loodame, et tänu internetile ja selle võimalustele siis vähemalt mõni sell saab vähe targemaks kui ilma internetita oleks saanud ja leiutab mingi keskkonnale kasuliku asja. üldse kui õppimisest rääkida, siis on raske ette kujutada, kuidas ülikoolis kunagi asjad olid, kui pidid konkreetselt kohal käima kusagil ja materjale kopeerima, praegu suurem osa materjale ikka elektroonilisel kujul olemas, saab neti teel saata, ja kui enam vaja pole, siis pole vaja vanapaberiks saata või toanurka kuhjata.

muidugi on raske hinnata - kui arvutid ja internet puuduksid, kas siis see kopeerimine/ümberkirjutamine ja kohalesõitmine jätaks väiksema jalajälje

[tahanteada]

dvd vader: OT: Kui polnud internetti ja arvuteid, siis olid olemas erialased raamatud, ajakirjad ning raamatukogud. Lisaks sellele osaksid inimesed pidada kirjavahetust kirjapaberi ja ümbriku ning pastapliiatsi või sulepea kaasabil.

Ning ka koolis käimine ja õppime polnud mingi probleem, vaid oli väga meeldiv tegevus ja seda kõige otsesemas mõttes.
------------------------------------------------
Ning ökoloogiline jalajälg oli kohe kindlasti väiksem, kuna raamatute eluiga on palju pikem, kui suvalisel arvutil või siis suvalisel cd-dvd-HDD-meedial.

[inc]

Aga kui palju säästab Internet CO2'st ? Nt. ei pea inimesega kokku saama, vaid teed videokonverentsi Skypes, ei pea arsti juurde minema (autoga sõitma, CO2 tootma) vaid lased neti teel retsepti kirjutada jne. jne.

[dvd vader]

nno ongi, et kõik need erialased raamatud, ajakirjad ja raamatukogud, kui palju metsa on tulnud maha võtta nende tegemiseks, ja sinna ka läheb omajagu energiat, et tekiks trükivärv ja puidust saaks raamat

[entr0cks]

Eks inteneti üleval hoidmiseks, hooldamiseks vms jaoks läheb ka ikka materiaalseid asju ka vaja nagu iga teisega.
+ Ma arvan ka, et nii hull see asi ka ennem Interneti ei olnud.

[tahanteada]

dvd vader: Vaata - raamatu trükid üks kord ja siis kasuted seda raamatut a 50-100 aastat. Kui mitu CD-d või DVD-raamatut tuleb sul aga toota sellesama aja jooksul, kuna meediad muutuvad kasutuskõlbmatuks.

Teiseks - raamatut toodad taastuvast loodusvarast - puidust, cd-de ja DVD-e plastikut toodetakse aga mittetaastuvatest materjalidest.
---------------------------------
entr0cks: Interneti püstihoidmiseks vajad pidevalt olemasolevat, toimivat elektrivarustust. Kui pole elektrit, siis pole ka mingit internetti. Ja mida rohkem on arvuteid ja internetti, seda rohkem on vaja uusi ja järjest võimsamaid elektrijaamu.

[dvd vader]

[tahanteada]

OT: Aga see saab väga huvitav vaatepilt olema, kui elektrit ja internetti pole ja siis Lp. Õppurid kooli poole vudivad - raamat, paber, pliiats, joonlaud, sirkel ja lükati näpu vahel...

Ah et mis on lükati - see on eelajalooline arvuti, mis ei vaja oma tööks elektrienergiat, aga arvutab samas väga hästi.

[Tomorrow]

[Dogbert]

[dvd vader]

lehma ökoloogiline jalajälg pidi päris meeletu olema, et ühe liitri piima tootmiseks pidi kuluma tonn vett lausa. hobune küll piima ei anna, aga ka päris pirakas loom, tahab vett ja kaera ja muud värki saada

[entr0cks]

[erxe]

[dvd vader]

hea tähelepanek, ei tulnud mul meeldegi. nii et seda enam pole hobune nii süütuke miskit

[Heineken]

[tahanteada]

Heineken: Juba praegu on puudu nii elektrist, kui k6ikv6imalikest plastiku toorainetest, kuna to"o"stus n6uab rohkem, kui neid vaja on.
Ning mis sinu reklaamitud m2lupulka puutub, siis sellel s2ilivad andmed veel v2hem kui cd-del ja dvd-del.

Ja veel - m2lupulgale v6id ju raamatuid digitaliseerida, kuid digitaliseeritakse ysna v2ike osa raamatute yldarvust. Ylej22nusid l2hed ikka raamatukokku lugema - on sellise nimega asutused olemas - ehk oled kuulnud. Ja soovitan ka aeg-ajalt l2bi astuda - leiad k6vasti kirjandust, mida sul sinu m2lupulgal olemas pole.

Postitatud mobile device

[Dirty Harry]

[tahanteada]

Mark0: Interneti ajalugu on näidanud üsna veenvalt ,et internet ei vähendanud produtseeritavat, trükitud paberite hulka, vaid on hoopis kasvatas seda.

Ja kui panna ennast näiteks firmajuhi rolli, siis nutikas firmajuht - pisar silmis - teeb kõikvõimalikest E-dokumentidest paberkoopiad. Paberit kulub rohkem ja aega kulub rohkem, kuid samas saab firmajuht rahulikult magada, ilma et peab nägema õudusunenägisid E-dokumentide "haitumisest" serveri kõvakettalt.

[Heineken]