[ihvike]

[Heineken]

Ühesõnaga kõik peaksid mingisuguseid plastjunne kasutama korralike kõlarite asemel sinuarvates?

[marcor1]

Jah haritus ja võõrsõnad on toredad aga mõte oli selles, et kui need täpid kõrvuti on siis on vahe nähtav. Ehk siis silm on suuteline neid eristama kuid mälu pole suuteline, seda informatsiooni nii täpselt salvestama.
(Järgmine nädal saan kõrvuti panna 2 allikat - np 3k ja np 35k ja rahus kuulata... kui teadus alt ei vea ja platseeboeffekt kotti pähe ei tõmba siis saan rikkaks.)

[kaspar00]

[ihvike]

[ihvike]

[Heineken]

ihvike, nujah, jälginud küll, aga ju siis läks lihtsalt meelest ära kust see alguse sai.

[Cb4]

Olen kindel et ma teeks teatud maani kõlaril ja kõlaril ja allikal ja allikal vahet ka pimesi, kuid mingist hetkest enam ei teeks vahet. Plast junni ja mõitsliku puitkõlari heli erinevus on suur ja seda kuuleks ka siis kui purjus ja pime olen. Aga kas kõlar mis sama allika taga on 10k või 25k hinnaga, võin juba hätta jääda. Hindan teget oma kuulmist ka üsna kõrgelt. Ei teagi kas põhjusega, kuid meeldib nii arvata vähemalt. Samas on elu seda tõestanud.

[Metsjeesus]

Ka mina pean kõige tähtsamaks kõlarit ja väga heal ja väga heal kõlaril on ka vahe, iseloom.
Ei saa võrrelda kevlarist ja papist membraaniga kõlareid üks-ühele, sest nad pole lihtsalt seda. Põhimõtteliselt sama, aga sama ei ole.
Mul on toas nii kevlar kui papp olemas ja papp on arhailisema kõlaga (üksjagu juba sellepärast, et mul see kõlarikomplekt seda ka on) samas kui kevlar on väga aus, esitab nii nagu heli on ja ekstra "bassi" sinna ei viska, kus teda lihtsalt pole.

Ma olen kindel, et enamus ei kuule vahet mikroerinevuste puhul, aga nt marginaalsete bitierinevuste puhul on kasvõi bass tummine või kõrged taandatud ühtsele joonele.
Nii hull mees ma veel ei ole, et ostaks neid hollandlase 1500 eeguseid kaableid jm triviaalset äärmusliku maksimumi püüdmiseks.

[eix666]

Loomulikult on kõlarite puhul heliline vahe kõige suurem, aga nagu eespool öeldud on kett sama tugev kui tema nõrgim lüli. Lisaks veel fakt, et kui korralikult eeltööd teha (ja näiteks tellida kelleltki meistrimehelt head kõlarid), siis kehtib üldjuhul 80/20 reegel, st 20% raha eest on võimalik saada 80% tulemus, sealt edasi aga mida paremat tulemust tahta, seda kiiremini hinnakomponent kasvama hakkab. Mis tase kedagi konkreetselt rahuldab on aga sügavalt subjektiivne (st kui inimest rahuldab see 80%, siis on see tema jaoks ainuõige, ning teda hämmastab miks mingite ulmesummade juures räägivad audiofiilid, et 98% kõlab ikka tunduvalt kehvemini kui 99%).

Mis aga võimendite ja cd-mängijate erinevusesse puutub, siis kui ma oma süsteemi koostasin, siis kuna ma parema hinna/kvaliteedi suhte pärast ajasin taga vanakooli kvaliteetset võimu ja mingit korraliku samuti kasutatud hi-fi cd-mängijat, siis oli mul ühel ajahetkel kodus korraga kuulata 2 võimendit ja teisel hetkel 2 cd-mängijat. Ning minu kõrv eristas küll mõlemal juhul (sama hinna- ja kvaliteediklassi toodete juures) kordamööda kuulates erinevusi helis, võimendite puhul suuremaid ja cd-mängijate puhul väiksemaid, aga täisesti kuuldavaid. Ning kuna vähemalt teadlikult puudus mul eelnev eelistus markide suhtes, siis ei tohiks platseeboeffekt ka mingeid kuulmisluulusid tekitada. Tegu polnud küll pimetestiga, aga hetkel ei näe ma põhjust, miks eelistuse puududes oleks pidanud see minu hinnangut mõjutama (st ma ei kuulanud oma süsteemi vs mingi teine süsteem, kus puhas "kõrvade sissemängimine" ja alateadlik soov oma süsteemi paremaks hinnata oleks tulemust mõjutanud).

[vladimir]

No muidugi on vöimendite helidel vahe - aga sellisel juhul tuleb need vöimud testpingile saata ja mööteriistadega ühendada, sest töenäoliselt pole siis tegu "ideaalsete" vöimudega ja testpingil saab parima välja valida. Ideaalne vöimendi on totaalselt "läbipaistev", nii läbipaistev (ja töökindel), et selle olemasolu ei pane tähelegi. Sama signaaliallikate kohta. Digitaalsete süsteemidega on see häda, et igasugu resämplimised, mis näiteks Creativi leivanumbriks on, tekitavad paratamatult artefakte, kui just ei resämplita 44,1 -> 88,2 kHz või 48 -> 96 kHz. Head resämplerid teevad seda nii, et artefaktid on kuuldamatud, aga paraku paljud odavamad helikaardid ei tee resämplimist kuigi hästi (tarkvaraline resämpler aitab sellisel juhul).

Ruumist niipalju, et keskpärase kölari saab heas ruumis EQ abil üsna korralikult mängima (kölar on peaaegu miinimumfaasi seade, seega EQ+kölari faasinihked üldiselt tasakaalustavad teineteist), aga halba ruumi on väga keeruline korrigeerida - EQ abil see ei önnestu ja isegi keerukam DRC ei tohiks olla panaatseum, mis annab öigustuse kajatankis muusika kuulamiseks, vaid viimane lihv heas ruumis asuvale süsteemile. Parim ruum on ruumi puudumine - minu parim kuulamiselamus oli siis, kui seadsin oma süsteemi vabaöhulavale üles.

Papp vs. eksootika - parimates stuudiomonitorides on kasutusel paber. See vöib olla kevlari või süsinikkiu lisandiga, aga on siiski paber, see hämmastavalt hea, sadu miljoneid aastaid kestnud R&D tulemusena sündinud loodusliku komposiitmaterjali derivaat Paber iseenesest ei lisa mingeid "värve", need tulevad kehvast R&D-st. Kevlarit, süsinikkiudu ja eriti metalle on palju raskem hästi mängima saada, vajalikud on väga keerukad ja ebaelegantsed filtrilahendused (või DSP, mis on elegantsem, aga siiski mitte ideaalne) igasuguste koonuse läbipaindumiste ja resonantside summutamiseks - ja päris lahti ei saa neist kunagi. Paberkoonuse saab disainida nii, et ta piltlikult öeldes filterdab end ise. Minul mängivad paberkesksagedused ilma LP filtrita, ca 5 kHz pealt kukuvad need ise umbes 12 dB/okt ära ja resonantsid jäävad 10 kHz ülespoole ning on kenasti kontrolli all. Ja mu paberkoonustega bassikaid ei pane tähelegi, sedavörd kontrolli all on madalad sagedused (kuigi filter vöiks siinkohal elegantsem ja elektrooniline olla, aga rattaehituse körvalt on finantsi ikka suht väheks jäänud).

[ihvike]

[Chime]

Teaduslikkus on säärane kahtlane mõiste. Teadlased võiks lõpuks aru saada, et nende ehitatud mõõteriist (need kõik tegelt) on samuti nende endi kogemusliku reaalsustaju vili. Kui see vili ületab mõningaid inimtaju parameetreid (näiteks võtab laiemalt sagedusala vastu, kui inimkõrv kuuleb), siis inimliku meeldivuse-mittemeeldivuse skaalal ta sama tõhusat tööd ei tee. Tegelikkust ei saagi nummerdada, vähemalt hetketeaduse seisukohalt mitte. Või mis see tegelikkus üldse on?

Edit: ja väita seda, et mingi fenomen meie osutite andmetel ei eksisteeri on ju parimal juhul lühinägelik?

Ja edit 2, teemasse ka: ei tõtta pimetestile, sest võimendite helierinevustest arusaamine nõuab minu juhtumil päevi. Taustaks mängiva tuttava materjali järgi saab aru, kas heli meeldib või mitte. Sama protsess korduvalt läbitud, samade kõlaritega. Midagi torkab kõrva ja millegi puudujäämine samuti.

[HGtafka]

Vahe ei pruugi kohe nii välja tulla, et kuulad ühte natuke...siis kuulad teist süsteemi ja teed oma järelduse. Vahest võtab aega, tajud vb nädala pärast, et midagi helis häirib, või midagi oleks nagu puudu, kui olid ennem teise süsteemiga pikemalt kuulanud.

[marcor1]

Mõni audiotehnika vidin võib ka tihti liialt välimusele rõhuda, mistõttu ei pruugi hinnang objektiivne olla:

http://www.boingboing.net/2009/01/25/unusualmp3-speaker-thumb-300x450.jpg

[Leopold]

[Juan Pablo]

[LauriTed]

Teema päris unarusse vajunud. Väike
Ise poetan kõrva ka siis varsti audiofiilide maailma, tulevane Yamaha AX-497 võimendi omanik. Esialgu saab antud isendit siis igivanade Sony põrandakõlarite ja LG keskuse riiulikõlaritega proovida.
Samas ei saaks ka öelda, et seni kehva kvaliteediga olen läbi pidanud ajama. LG mikrokeskus FA-162 (2x80W) üllatab väga korraliku heliga:

Paljud võibolla küsivad, LG ja hea heliga. Kuid jah, FA ja FB seeria üks peamisi looajaid on selline audifiil nagu Mark Levinson. Mees, kes on seotud sellise tipptegijaga nagu Harman. Rikkamad meie seast, kes omavad Lexust võivad ka nautida heli, mille loojaks just seesama isik.
Paari tuhande eelarve juures on see keskus kindlasti üks parimaid, lisaks heale helile ei saa üle ega ümber ka välimusest, mis on vapustav. Punane puutetundlik ekraan-nupud annavad pimeduses ümbritsevale romantilise hõngu Lärmakas ventilaator on üks väheseid miinuseid, madalal volumeel on puhuri undamist selgelt kuulda.

[Metsjeesus]

Kui hind on paar tuhat, siis täitsa ok vast. Hinnalipik 4kilo puhul oleks kindlasti parem ikkagi võim + kõlarid.
Disain on kena.

[HGtafka]

Harmani autostereo süsteem on küll stockist parem aga siiski ei midagi erilist ja audiophile grade tasemest on kaugel Võibolla viimaste aastate jooksul toodetud mudelite heli on parem.
Keskus on alati üks viletsamaid valikuid üldse, paari tuhande eest kasutatult saab hea silma korral täitsa okei heli. Muusikakeskuse disainimisel võib küll kellegi audiofiili käpp sees olla, aga iga helisüsteem, mida nimetatakse muusikakeskuseks on tekkinud tänu kompromisside jadadele.

[LauriTed]

[Petz]

[LauriTed]

Kas kellelgi on kogemusi sellise firma kõlaritega kui Eltax.
http://www.eltax.com/
Ise netis veidi ringi vaadates jäi mulje, et koostekvaliteet pole küll kõige parem aga muidu selle hinna eest (madal) saab heli, mis täitsa talutav.

[henri503]

Odav klassi cräpp.kui ei aja kõige kvaliteetsemat heli taga ja tahad nii odavalt läbi ajada kui võimalik siis kärab kah kuskile .

[Chime]

[Taavi©]

Nonii, sai minu helisüsteemi otsing ka lõpuks ühelepoole
Kõlarite ostuga ootasin mitu kuud, küsisin foorumitest ja lugesin netist, resiiveriga oli kõige hullem jamamine, proovisin peale kõlarite ostu kuskil 6 resiiverit ja stereo võimu järgi, ükski neist ei maksunud alla 10k, üks kodukino resiiver maksis poes isegi 20k ja kokkuvõttes oli iga kodukino resiiver täis BS, ei saanud seda heli kätte mida ma ootasin, stereo võimendeid proovisin kahte, üks oli ONKYO 2x100W ja teine oli miskisugune yamaha 2x85W, mõlemad kusjuures andsid võimsat ning puhast heli, pole midagi ette heita.
Täna siis neti avarustest otsides leidsin Yamaha CA-1010, toodetud 1979, selle aja tippmudel, sai ära ostetud ja koju toodud (sai kohe müüaga kokku lepitud, et kui ei sobi saab tagasi anda) ja imestus oli suur milline helikvaliteet võib ühest asjast tulla, lööb kõik mida eelnevalt proovisin, ausalt öelda sellist kvaliteeti pole ma enda kõrvaga veel kuulnud.
Häälevõimsuse kohapealt ei julgenud üle 1/4 keerata, juba siis võttis seest kõik värisema (homme päeval proovin lõpu ka ära)
Setup siis selline:
Wharfedale diamond 9.6, 40-200W
Yamaha CA-1010, 2x145W@ 4ohm
2x4mm vask kõlarikaablid
Super, muud pole midagi öelda, võimendite osas peale "vana hea" midagi enam ei osta kindlasti !
Pilt kah, hetkel paika sättimata:

[mirko27]

Endal on 9k makseb onkyo 608 AV ressiiver, ei ütleks, et täielik BS sealt välja tuleks. Kõlarid valisid muidu head, mul uuema seeria ekvivalendid 10.5 esikõlariteks, täitsa ok heli selle raha eest.

[Taavi©]

mirko27, nagu ütlesin siis mõlemad proovitud non kodukino võimud olid head, aga mulle tundub, et vana on parem

[Smoking]

Taavi©, Loomulikult on võimude vahe ümmargune null, kui sul süsteem istub halba signaalisaatja taga.
Korralik helikaart/cd deck ning küll näed, kuidas võimu ja võimu vahel vahe sisse tuleb.

[mirko27]

Ise kuulan FLAC-i ning lasen selle digitaalselt ressiiveri üle hdmi.

[47th ronin]

[Goldec]

Taavi©, millest selline equalization?

[HGtafka]

Taavi©, tundub tõesti et kobeda võimendi oled saanud õnnitlen. Muu tehnika on muidugi peajagu nõrgem, aga korraga kõike head ei saagi.
Endal on muusika kuulamiseks/heli nautimiseks ühed lairibad valminud, mida ma ma siin juba mitu nädalat modin ja peenhäälestan. Estoniad on "arvutikõlarid". Heli tuleb nii otse kui võimalik, igasugu ekvalaiserid, eelvõimendid ja tämbrid jäävad vahele, puudust ei tunne ka

[Anti112]

[Taavi©]

Goldec, see oli mingi lamp, hetkel polegi seda täpselt paika sättinud

Anti112, ma pole veel välja mõelnud kudapidi teha seda asja, kas arvutist flat panna või võimendist flat panna.. (mis pidi see õige on? arvutist paika võim 0 asendisse ?)

[Goldec]

Kui ruumis / süteemis väga suuri anomaaliaid ei esine, siis jäta igalt poolt flat.

[Anti112]

[Cb4]

[ihvike]

Sellepärast see võimendi ilmselt nii äge tundubki, et naerunägu on ette keeratud. Transsvõimude põhiline erinevus seisneb selles, millal nad klippima hakkavad. Ehk siis võimsuses. Normaalsel kuulamistugevusel pole märkimisväärset vahet, kui just täiesti lootusetult lahja võimendiga ja eriti kehva tundlikkusega kõlaritega tegu pole ja võim normaalsel kuulamistugevusel juba kuuldavalt moonutama hakkab (no nii 20-30W kanalisse võiks ikka olla, kuigi tegelikult vajatakse enamasti 1-5W aga eks headroom peab ka olema). Kui ühel ja samal normaalsel kuulamistugevusel on erinevate transsvõimude heli selgelt erinev, siis on tegu ekvalaiseri erinevusega. Sageduskara peab olema väga palju erinev. Kui on mõlemal võimul flat settingud peal, on vahe tõenäoliselt olematu. Ehk siis pole neil kodukinovõimudel häda midagi. Reaalset võimsust on neil muidugi reeglina vähem kui sarnase hinnaga stereovõimudel, kuid kui diskot ei tee, siis see erilist tähtsust ei oma. Samas on hea, kui need loudness ja bass ja treble nupud ikka olemas on, kuna mõni lindistus on ikka nii lame, et tuleb juurde keerata. Ja vaikselt kuulates on nii bassi kui kõrgete tundlikkus kõrvakuulmisel nõrgem.

Suvaline töökorras modernne cd-dekk on piisavalt hea. Võimendi ja eriti muidugi kõlarite kordades ja suurusjärkudes suuremad moonutused varjavad reeglina digisignaaliallika miniatuursed (tõenäoliselt ka ideaaltingimustes kuuldamatud) probleemid ära.
Helikaartidega on tiba keerulisem, kuna arvuti toite- ja maandusprobleemid võivad mõningatel juhtudel ka normaalsel kuulamistugevusel kuuldava müra sisse tuua - isegi kvaliteetse helikaardi puhul.
Kunagi olin ma ise ka selline inimene, kes tehnikatootjate lobitöö tulemusel kallutatud meediast saadava informatsiooni põhjal arvasin, et mida rohkem näiteks võimu või cd-mängija eest maksad, seda parema heli saad ja loomulikult on see vahe ka kuulda. Enam mitte. Piisab, kui tehnika on tänapäevane, töökorras, sageduskara sile ja signaali-müra suhe piisav, et normaalsel kuulamistugevusel vaiksete kohtade peal segama ei hakkaks ja on asi korras.
Kõlarid, kuulamisruum ja MUUSIKA on see, mille peale võib lõpmatuseni raha raisata.

No näiteks üks selline huvitav näide - mul on üks eriti odavatest kräpp usb-kõlaritest välja lammutatud usb-helikaart, millel on vast umbes 0,5W võimsust kanali kohta, kohutavalt okse DAC ja muu elektroonika, RMAAd vaadates tuleb naer peale. Kuid kui see junn mu suurte kõlarite taha ühendada, siis tuleb sealt kokku selline heli, et kui ei teaks, kust see asi alguse saab, poleks hullu midagi. Inimese meeltega on lihtsalt see paratamatu jama, et me kuuleme ja näeme seda, mida tahame, mitte seda, mis reaalselt eksisteerib. Kui eelarvamused ja platseebo võrrandist välja lülitada, on maailm oluliselt konkreetsem. Ja kui sellest ükskord aru saad, oled oma tehnika suhtes palju tolerantsem ja kuulad rohkem muusikat, mitte oma silmanägemist.

[HGtafka]

Päris nii ei saa küll öelda, et transsvõimud on kõik ühe vitsaga löödud. Kasvõi sellest, et iga komponent, mis on võimendi sees, neil on omakaod ja selle tolerants, kvaliteetsematel komponentidel on väiksemad kaod ja karatrilised kõikuvused. Mida rohkem neid on või mida odavamad need on, seda suuremad on kaod. Kui heli läheb neist läbi, siis on ju loogiline, et mingi osa helist läheb nendeks kadudest(heli on tol hetkel ju elektriline impulss)
Kuna võimendid on erinevatest osadest tehtud ning erinevate skeemidega, siis nad ei saa täpselt samamoodi kõlada.
Tämbrid on üks väike tilk suures meres lihtsalt, samuti see jutt mis mina rääkisin on üsna väike tilk sealsamas.

[ihvike]

[HGtafka]

Ma tunnen näiteks ära osadel võimenditel, kas lasta heli läbi eelvõimendi, või otse lõppvõimu(ei mõtle estonia 010 vms), mõlemal juhul tämbrid välja lülitatud.
PS! Vaatasin ühte jutuubi linki, mille kunagi postitasid siia teemasse, samuti osaliselt mõned teised linkid, audio myth teemadel. Üsna huvitav, sa ilmselt toetud oma argumentidega nendele materjalidele. Seda, mida nad psühholoogia kohta rääkisid ja kuidas aju informatsiooni kasutab ja ära võib inimese petta, seda ma täiesti usun. Samuti usun seda, et mingid maagilised kivid toanurgas ei tee heli paremaks. Aga umbes selline lause jäi silma kui videos võrreldi top notch hi-end kaarti ja sound blasterit: If you really can hear the difference, is it really that bad? See lause reetis pisut nende tõsiseltvõetavust. Kui suvaline audiofiil nii mõtleks, siis istuks ta ilmselt siiamaani oma 2.1 arvutikõlarite taga.
Tegelikult ma vaatan, et siin teemas on sarnane vaidlus isegi olnud.
Et mis ma öelda tahan, on see, et igas asjas on tõde ja kui tegemist on äärmuslikuma mõtteviisiga, siis on ka valesi.
Kas siis need tohutu suur hulk audiofiile/heligurmaane erinevates foorumites mängivad narri, kui räägivad, et 1 võim oli kehvapoolne ja teine täitsa ok?
Samas audio myth tegelastel ja sinul on väga hea mõtteviis - meeletult palju raha jääb alles ju!

[ihvike]

[ihvike]

Panen siia lisaks ühe lihtsa konkreetse testi lingi http://www.matrixhifi.com/ENG_contenedor_ppec.htm See on selline täiesti üle võlli keeratud ja absurdini minevate kontrastidega asi, kuid nagu näha, vahet pole.
Seda testi võivad n-ö uskujad kritiseerida, et aga äkki polnud piisavalt head kõlarid. Põhimõtteliselt ongi see tegelikult tõsi. Kõlarid ongi reeglina nõrgim lüli. Ja annab hambusse sellise kondi, et enne kui ostad 20 000se cd-mängija, osta 2 miljonised kõlarid. Ja ka sel juhul pole ikka ilmselt vahet, kas on 2000ne või 20 000ne cd-mängija. Aga kes meist jõuab selliseid kõlareid osta?

[marcor1]

Lõplik tunnetus muusika ehedusest, tekib ikkagi kuulaja peas. Kui seda mõjutab isegi platseeboeffekt siis ikkagi on see mõju.

Lisaks kalli tehnika puhul, on aparaat juba iseenesest luksusese, mis peab ostjale ka visuaalset rahulolu pakkuma. Sellest tulenevad ka sageli mõttetud overkillid materjalides, konstruktsioonis, koostekvaliteedis.

Võimenditel ja CD dekkidel ei ole absoluutselt mingit vahet? Pakun et see arvamus on samuti osake enesesisendusest .

Mul üks uus, kole ja odavam võimendi, mängis bassi osas (ekvad nullis ikka) selgelt üle uue, ~2.5x kallima ressi. "No muidugi - ressidel ju nõrk toiteosa" ja nii need "agad" tekivad... Keelpillid olid samas ressil sellised teravamad/ehedamad - kas sinise nupuvalgustuse mõju ajule? - ju vist - seepärast sinised LEDid ongi in. Samas vanakooli stereoress, jätab vokaalist ehedama ja meeldivama mulje - ilmselt samuti mingi keeruline platseeboeffekt. Ja neljanda CD mängijaga olen ka rahul, sest tundub parem kui eelmised (sinine LED ja LCD ekraan).

Kokkuvõtteks - kui inimesele tundub, et üks asi on parem kui teine siis miks, ta peaks seda endale eitama kuigi mingid Youtubevideod väidavad vastupidist?

(Ilma "hai-Endi" ronimata siis alustuseks, tasub siiski peamist tähelepanu pöörata Ihvikese mainitud detailidele - kõlaritele, nende paigutusele ruumis ning ruumile endale. Selline keskpärane hi-fi (~50k) võib tühjas ruumis, kostuda ikka väga jubedalt).

[ihvike]

Ma kordan sajaneljakümneüheksandat korda, et kui pole õigesti korraldatud pimetesti, on enamus nendest "x on hoopis teise heliga kui y" väidetest tühi mittemidagiütlev subjektiivne informatsioon. Põhimõtteliselt pole midagi kriminaalset selles, kui sellist juttu räägitakse. Aga see ei tõesta mitte midagi. Enamasti selle jutu ajajate arvates on aga tegu absoluutse teadusega. No ei ole.

Võimenditel ja cd dekkidel on vahe küll, tehnoloogilised erinevused on suured, mõõtmistulemused erinevad ja erandjuhtudel tähendab see kuuldavat vahet ka õigesti korraldatud pimetesti korral.
Aga enamasti on vahe mittekuuldav või nii miniatuurne, et pimetesti tingimustes ei suuda kuulaja teha adekvaatset otsust, et kumb parem on.
Kui üks võimendi on ikka reaalselt mitu korda võimsam, kuulad temaga ka palju kõvemini, ühel on näiteks bassiosa reaalselt palju nõrgem kui teisel (pole võrreldavalt siledad sageduskarad), siis on vahe muidugi kuuldav.

Kallis tehnika annab mõnusa omanikutunde, see maksab ka midagi. Füüsiline kvaliteet on kasutusomaduste poolest väga tähtis. Selles pole midagi halba. Aga see pole enamasti seotud heliga. Praktiliselt eranditult aga õigustatakse kalli kraami omandamist sellega, et heli on ikka metsikult palju parem ja avaram ja instrumendid eralduvad paremini ja ruumi õhk on kuulda jne. See aga on kõik täielik jama. Isegi kõlarite puhul pole mõtet sellist juttu ajama hakata, kuna neid "omadusi" ei ole võimalik usaldusväärselt kvantifitseerida, ehk isiku X subjektiivsed määratlused ei tähenda isiku Y jaoks mitte midagi.

[marcor1]

[vladimir]

, ihvike, väga öige jutt. Selle sinu viidatud pimetestis kasutatud Behringer A500 kohta veel niipalju, et sellel on üks oluline projekteerimisviga, mille töttu vöimu atenuaatorite (volüüminuppude) maksimaalsest väiksema asendi puhul suurenevad moonutused oluliselt (kuskil on selle kohta ka video, kus THD mööturi näitu näidatakse, aga ei viitsi praugu tuhnida...). Ja ometi on tegu stuudiokasutuseks sobiva vöimuga, kui vol. nupud maksimumis on ja helitugevust mikserpuldist (eelvöimendist) keerata.

Transistorvöimendite aktiivne R&D on praeguseks kestnud üle poole sajandi - esialgsest kapriissest ja "huvitava" iseloomuga seadmest on saanud tööloom, mille olemasolu ei märkagi. Reeglina löppvöimendi skeemilahendust ja komponente vöimendi saundis süüdistada ei saa, vöimalikud erinevused tulevad enamasti toitepoki või eelvöimendi suutmatusest. Lampvöimendite aktiivne arendustegevus algas millalgil 20. saj. teisel kümnendil ja löppes juba kuskil 50...60-ndatel. Nende "teine laine" nüüdisajal on pigem nostalgia ja "eufooniliste" moonutuste tagaajamine (ülipopulaarne SET on tegelikult vöimendite evolutsiooni primitiivne algus ja klassifitseeritav rohkem efektiploki kui hi-fi vöimendina). Klass AB lineaarse toiteplokiga vöimendi on hetkel oma arengu tipul ja sureb lähikümnenditel samamoodi välja nagu tegi omal ajal lampvöim (ja ilmselt kunagi tulevikus taaselustatakse uuesti, töenäoliselt kvaasikomplementaarse germaaniumtransistoridel baseeruva skeemilahendusena, vöibolla isegi koos väljundtrafoga ). Asemele tuleb klass D, mille areng on praeguseks kestnud paar kümnendit, aga idee pärineb juba 60-ndatest - toona ei saadud seda tööle kuna puudus vajalik SMD tehnoloogia ja kirstunaelaks said aparaadi tekitatud raadiohäired, mis mitmekümne meetri raadiuses köigil telekatel pildi tasku viskas

Tegelikult on ka DAC-id ja CD-mängijad praegu oma arengu tipul, kuskile edasi minna on juba raske - 24/192 DAC on vöimekam kui üksköik millise inimese körv ja CD 16/48 on juba tehniline piirang, mis jääb DAC-ile jalgu (samas aga täiesti piisav kvaliteetse heli reprodutseerimiseks). Pigem on Youtube'i ja MP3 (+ köik muud kadudega formaadid) näol tegu taandarenguga. MP3 möttekusest saan aru 20 aasta eest olnud andmemahu piirangute pärast ja praegu köne salvestamiseks ja striimitud meedia jaoks, aga kui juba tukutopsi suurusesse pleierisse mahub kadudeta formaadis üle 20 CD albumi .FLAC formaadis (ca 500 MB album) ja ~1000.- 1,5 TB kövakettale mahub .FLAC formaadis ca 3000 albumit (ja t*rrentist tuleb 500 MB .FLAC album alla vähem kui tunniga), siis on kadudega pakkimine küll möttetu.

Ainuke, mille puhul veel kuuldav areng käib (kuigi ka see on juba IMO aeglustumas), on kölar. See on juba sajandivanune leiutis aga täiuslikkusest praegugi veel sama kaugel kui Kuu Maast...

[Taavi©]

Tervitust
Nüüd siis selline kooslus:

Tehnika:
Wharfedale diamond 9.6
Technics SB-M500M2
Technics SU-V7X
Kõlarikaabel 4*4.0mm vask

Ma täna sain need kõlarid koju endale, mõtlesin, et ostan müügiks, korraks proovisin, et töötaks, õhtupoole mõtlesin, et ühendaks kõik kõlarid kokku ja kuulaks siis, alguses sai pmst juutuubist suvalist jama lastud, nüüd aga proovisin flac lugusid maha mängida ja tulemus oli väga bro, võimendist heli keeratud -46db ja põhimõtteliselt naist 4m eemal ei kuulnud kuigi muusika oli tegelikult suhteliselt vaikselt, ma ei teagi kuidas seda seletada.
Kõrgete kohtade peal on selline tunne, et heli lõikaks seest läbi, nii terav ja puhas lihtsalt ja madalat on endisest palju rohkem kuna lühemates kõlarites on 2 woofrit sees, kokkuvõttes sellest helist on raske paremat tahta, pole enam kindel kas tahangi maha müüa
Igaljuhul jah, nüüd tuleks tuba kuidagi sisustama hakata, et kaoks kaja ära, see peaks helipilti oluliselt muutma.

[gansta]

kardinad ette, natuke aitab ka vaip toas kaja vastu.