[ranel]

[jeesus188]

minul probleemi pole, aga töötada rahata 2 kuud, noo edu.ee
kasutaja djstallion
praktiseerib seda, aga siis järelikult rohi ja võõrad õunapuud on magusad

[inzinz]

[tahanteada]

Uudishimulik kysimus, et kes keelab sellel tulevasel IT-Mehel / v6i IT-Naisel juba kusagil esimesel-teisel kooliaastal endale to"o"koht hankida ning olla selle firmaga siis to"o"alastes suhetes nii kooliajal kui hiljem p2rast kooli...
T6si, eks selleks tuleb pidudest ja lapsep6lve pikendamisest loobuda. Mina suutsin omal ajal küll leida juba p2rast teist kursust to"o"koha ja olin selle firmaga to"o"alaselt seotud 10 aastat. Eks neetult raske oli kooli k6rvalt to"o"tada, aga sain küll hakkama.

Nii, et soovin j6udu k6igile, et mitte j2tta to"o" otsimist aega, kus on lootusetult hilja!

Postitatud mobile device

[inzinz]

Eks see on jah osaliselt enda pealehakkamise küsimus kas ja millal tööd otsima hakatakse. Kui üritada stipi peal (või veel hullem, ilma stipita) kolmanda baka aasta lõpuni olla ilma midagi näitamiskõlbulikku kõrvalt tegemata (kasvõi hobikorras tasuta), siis on see juba enda mure. Sellisel juhul peab olema kuskil head tutvused ees, et kindla peale tööle võetakse, või pead olema valmis väga madala palgaga töötama või isegi tasuta praktikant olema. Muidugi on ka erijuhte kus inimene on ülikoolis väga aktiivne ja/või lõpetab cum laude. Muidugi tavaliselt sellise aktiivsusega kaasneb ikkagi ka ülikooli raames eri projektides osalemine mille tulemust peaks saama ka ette näidata.

Paari arutelu käigus selgus et üldiselt nö puhta lehe mehed/naised kes kohe ülikoolist/niisama peale keskkooli tööle võetakse on tavaliselt see kõige madalam tööliste klass. Kuna reaalse töökoha kogemus puudub, siis üldiselt esimesed kolm kuud väga asjalikku koodi oodata ei ole ning mingi poole aasta kuni aasta palk arvatakse suht otse kuludesse (väljaõpetamine ja koolitamine võtab aega ja raha, õpetatu rakendamine ja teadmiste silumine, olemasoleva töökeskkonnaga harjumine võtab kõik aega ja raha jne). Seega kõige asjalikum asi mida enda tööturul promomiseks teha saab on võimalikult varakult üritada lisatöid teha ja erinevaid keeli ja asju proovida ja enamvähem selgeks õppida.

Vabast ajast/ülikoolis vabaainena katsetamiseks tasuks valida muidugi selliseid keeli mida levinumalt kasutatakse või mille peale on plaanis kindlalt välja minna (tutvusega tööle): näiteks kuigi haskell funktsionaalse progemise õppimise jaoks on väga asjakohane, siis ikkagi väga palju {keeles x} rakendusi tegev tööandja eelistaks ikkagi cv peal näha {keele x} kogemust. Selles mõttes peab natuke ka turgu uurima, et ei juhtuks nii et perl tundub hea ja tore ja kogu vaba aeg läheb selle uurimise ja selles progemise peale, ning hiljem tööd otsides selgub et perli spetsialiste pole juba päris pikalt otsitud, enamus veebilehti tehakse PHP's, Javas või C#'s (või python või ruby vms).
Igatahes mida laialdasemalt on kogemusi ja omandatud oskusi ette näidata seda tõenäolisemalt võetakse tööle. (Endale keskkoolis õpetati Pascalit, omal käel sai juurde õpitud mysql, php5, javascript, css, c, ülikooli esimesel aastal java. Esimese aasta lõpus panin cv ülesse niisama, nädala pärast kutsuti tööle ilma et oleksin kandideerinud kusagile. Siiamaani tööpuudust pole (ülikooli jätsin pooleli kui 50% ainepunkte täis sai), mitmeid töökohti vahetanud (paar korda üle ostetud) ning jõudsalt olemasolevaid oskuseid täiendanud ja uusi omandanud ning olemasolevate oskuste tõttu pole mitte ükski tööandja pidanud saatma kuskile spetsiaalsetele koolitustele algtõdesid õppima.)

[hanz]

[tige kala]

Väga vinge aga vaadake neid tööpakkumisi ka. Kõike pead oskama, palka saad vähe ja paar aastat töökogemust võiks ka olla. Pole ime, et kedagi tööle ei võeta, kui nõudmised nii kõrged igalpool

[inzinz]

[floGnR]

mnjah lahe

[tige kala]

inzinz, no isetehes pead ka ikka mingeid algteadmisi omama ja veebilehtede tegemine on ikka päris lihtne võrreldes andmebaaside, turvamoodulite ja muu jamaga mida tavaliselt nõutakse ja mida ka suuretõenäosusega vaja läheb. Samas on ka huvitavad need töökuulutused, kus vajatakse arendajaid, Java arendajad, php arendajad jne, seal on ikka jõhkrad nõuded tavaliselt, samas palk alla keskmise

[BullDoze]

Ja mis on siis näiteks PHP arendaja keskmine palk?

[Noname]

Tjah, läksin tööle 17' aastaselt, alguses olin peaaegu tasuta nõus töötama. praegustel too otsijatel on probleem, et tahetakse ulmelisi palku saada. Kui pole kogemust tuleb väikese palgaga leppida.
Millegipärast on inimestel arusaam, et kui tuled ülikoolist siis peaksid kohe 20 000 kätte saama. Mille eest?

[Tanel]

Ja unustatakse ära või ignoreeritakse, et 20 000 kätte tähendab tööandja jaoks otsest 34 178 EEK kulu.
Kui siia veel rendi, telefoni ja muud kulud sisse arvestada, peaks töötegija minimaalselt 50 000 EEK puhast tulu (käibemaksuga 60 000 EEK) iga kuu ettevõtjale tooma.
Mõelge nüüd, kas iga töötaja on ikka selline kullatükk või mitte.


EEK
Palgafond: 34 178,47
Sotsiaalmaks: 8 392,03
Töötuskindlustusmakse (tööandja): 356,03
brutopalk: 25 430,41
Kogumispension (II sammas): 0,00
Töötuskindlustusmakse (töötaja): 712,05
Tulumaks: 4 718,35
Netopalk (2010): 20 000,00
Tööandja kulu kokku (palgafond): 34 178,47
Riigile laekub maksudena 41,5%: 14 178,47
Töötaja saab palgana kätte 58,5%: 20 000,00
Kogumispensioni fondi laekub 0,0%: 0,00

[iceincube]

Eks igaüks peab ise vaatama mis hinnaga oma aega tööaendjale nõus müüma on. Aega kahjuks on igalühel võimalik kasutada vaid ühe korra.
Niiet valige hoolikalt

[arvutisõber]

[RCC]

hmm, ulmeline palk? ärgem unustagem et 20 tuhat pole tänapäeva mõistes mingi ulme, (vbl elionil on parem ulme) kui tuleb tasuda elamispinna üüri eest, sõit tööle ja tagasi jne. Aga lõpetage ära see patramine tööjõu vajadusest, seda võib juhtuda kusagil meerikaamaal või muus laias maailmas mitte eestis. Ja see kellel on tõesti midagi ette näidata, see 20 tuhande eest enam ei tööta, ja ammugi mitte kohalikes oludes. niisama nokunäppijaid on aga kõik kohad täis ja neid ei vajata. Vägagi on meeles kogemused praktikakoha otsimise valdkonnas, kus iga tööandja/firmajuht kiljus telefonis, et "otse loomulikult võtame teid vastu, me muud ei teegi kui ainult unistame oma suurest töökast kollektiivist ning tööjärg ja ka palgatase on meil ikka üle prahi". Tegelikkuses on töötamisega aga nii, tee mis sa teed, aga ära mind ainult sinna kibuvitsapõõsasse (loe sunni mind tööle/praktikale) viska