[Tanel]

link :: ERR Uudised


Arengufond leiab, et juba põhikoolis tuleb arendada arvutikeskset õpet, sest see tõstaks õpilaste huvi õppimise, mitte pelgalt hinnete vastu. Fondi hinnangul tuleb juba sel aastal asutada innovatsioonifond õpetajate IT-alaseks täiendkoolituseks, sest õpilaste infotehnoloogiline võimekus ületab praegu õpetajate oma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Arengufondi poolteist aastat kestnud uuring näitas, et Eesti teismelised peavad kooli igavaks. Põhikoolist edasi gümnaasiumi minevate poiste osakaal on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes madal. Huvi loodus- ja täppisteaduste vastu on samuti väiksem kui mujal Euroopas. Arvuti kasutamine õppetöös võiks aga kooliorjust lastele meeldivamaks muuta.

"Õpilastel motivatsioon õppida on, kuid see on väline," rääkis Arengufondi töörühma eestvedaja Aune Valk. "See ei ole sellepärast, et aine on huvitav, et see on vahva, seostub igapäevaeluga, et lastakse uurida, vaid sellepärast, et saada häid hindeid, edukas või hea töökoht, saada prestiižsesse kooli edasi. Motivatsioonid on kuskil mujal".

Arengufondi töörühma eestvedaja Ene Koitla sõnul eeldab õpetajate innovatsioonifond seda, et kuskilt leitaks raha fondi loomiseks. "Küsimus, kust see raha leida, oleks võibolla keerulisem," märkis ta.

[K3ndu]

Eks ta kipub nõnda olema ,et õpilased teavad rohkem kui õpetaja, meil päris mitu korda oli koolis ,et õpetaja küsis õpilaste käest kuidas midagi teha.

[Tomorrow]

Meie koolid on aja jäänukid kus tuubitakse ikka kõike kõvakaanelisest raamatust.
Isegi õpetajal pole tunni ajal arvutit ees kust õppematerjale projektorisse kuvada.Õpilastest rääkimata.
E-Riik või asi

[lopes39]

discoveri science kanalist tuli mingi vaade tuleviku seriaal kus oli just mingit läpakad mis olid tehtud spetsiaalselt lastele ja koolidele ja see käis rohkem sinna valdkonda nagu algkool või lasteaed
seega minuarust võiks juba algkoolis olla sellised võimalused sest kui vaadata seda arengut mida inimkond teeb siis tulevikus on kõik asjad läbi arvuti ja ma arvan et mingi hetk kaob paberi mõtte üldse ära

tuleb lihtsalt teha mingi odav läpakas mis maksab alla 1000kr mida saavad kõik pered lubada oma võsukestele ja sealt pealt võiks ära kaduda rasked seljakottid sest raamatu kaal kaob ära andmemahuks

mäletan aega kus oli 8-9 tundi päevas ja kooli kottis oli raamatud ja vihikuid omajagu mis tegi selle kaalu ikka päris suureks
selle asendaks lihtsalt läpakas kus on tarvara kooli jaoks ja mitte midagi rohkemat
tuleks lihtsalt teha program ja läpakas kus on kõik ained sees ja ongi korras .. tunni kontrollid ja kontrolltööd käivad läbi õpetaja arvuti sellisel viisil et õpilane ei saaks samal ajal muid asju oma arvutis kasutada et tagada õpilase teadmised et ta ei spikkerdaks vms .. korralikult läbi mõelda asi

[Tomorrow]

[circles]

[Tomorrow]

[Ra*]

Infotehnoloogiline võimekus võib tihti ületada õpetajaid.
Kuid infotehnoloogiline arukus jääb tihti vajaka.
Arvutiõppesse tuleks lisada ka internetikultuur, ohud ja "mõtle natukene ka " osad
Ei ole vaja joomapilte Facebooki panna, lollusi YouTube ja kindlasti mitte saata endast alasti pilte "hispaania tüdrukutele."

[lightbluefox]

Viimasest üritusest lapsed "sülearvutiseerida" saate lugeda õpetajate Lehest
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=3099

Ehk siis artiklist koorub välja tõik, et sülearvuti suurim pluss- suured võimalused erinevaid tegevusi läbi viia on ühtlasi ka tema nõrgim külg. Pealegi on sülearvuti ikkagi liiga kobakas, pigem võiks lastel siis kotis olla iPadi sarnane vidin.

[Hazar]

[Mangroove]

Arvuti tehislik lisamine meie õpikeskkonda pole see, mille poole me püüdlema peaksime. Eelkõige on probleem selles, et me infot keskaegse munga loogikast lähtuvalt käsitleme. Kehtiv teadmiste kontrolli vahend kontrolltöö/eksam põhineb üsna aegunud eeldustel: kunagi vanal ajal oli juurdepääs infole (raamat/keegi kes teadis midagi) väga piiratud, nagu ka info hulk ise. Seega võis olla paslik kontrollida, kas mingi info on meelde jäänd.

However

Tänases maailmas on eelkõige tähtis tööriistde tundmine, millega infot kätte saada ning meeldejätmist vajab eelkõige see.
Me jätkame muidugi jäärapäiselt lihtsalt asjade pähetuupimist lootuses, et me näime siis paremad välja.

Näide keemiast:
Kas sina mäletad poolatsetaalide valemeid? Ei, mina ka mitte. Aasta eest tegin mina keemia riigieksami 94 punktile. See oli asi, mida kõik gümnaasiumilõpetajad oleks pidanud peast teadma. Miks? Mul võtab selle järgi vaatamine nii netist kui raamatust alla poole minuti.


Kuidas see kõik seondub arvutitega koolis?
See pole eriline progress, kui paberi asemel virvendavalt ekraanilt asju pähe tuubitakse!

[meybo]

Selge see, et on tore, kui osatakse vajalik info vajalikul hetkel õigest kohast väikese ajakuluga üles leida, kuid inimesele ei ole antud ajusid vaid selle jaoks, et Google otsimootori veebiaadressi meeles pidada. Niinimetatud tuupimine aitab siiski mõtlemist harjutada ja mälu treenida, lisaks tuleb saadud infoga osata ka midagi peale hakata. Loomulikult tuleb koolis käies paljud asjad pähe õppida vaid eksami edukaks sooritamiseks ja suur hulk sellest infost unustatatakse kiiresti kui mittevajalik, kuid siiski on tegeletud mälutreeninguga ja omandatud võime vajalikku infot vajaliku hetkeni meeles pidada. Pealegi on Google täiesti kasutu tööriist, kui ei ole loogilist mõtlemist ja loomingulist lähenemist selle efektiivseks kasutamiseks. Kokkuvõttes ei saa kuidagi öelda, et traditsioonilised õppimismeetodid peaksid kaduma, pigem oleks otstarbekas neid kaasaegsete vahendite abil läbi viia.

[guest1902]

djstallioni jutu sees on iva. Kui tuleb eriala valik, siis ega info omandamine nii kergelt ei lähe, kui ainult google'i abil koolis "õppinud".
Natuke kentsakas lugeda, et mitte mingisugust infot pole mõtet meelde jätta. Millele ehitatakse uued teadmised peale või kuidas keerulisemate probleemide puhul googeldada, kui baas olematu? Mõtlemine toimub ju mingi faktivaramu najal. Keegi ei hakka aprioorselt mõtlema (== teadlik tegevus).
imo "alg- või põhikooli laptop" on kelbas. Google ei õpeta mõtlema, vaid mehaaniliselt märksõnu otsinguribale toksima.

[A5DK]

Asi on hakanud osades gümnaasiumites veidi paranema. Olen Viljandi Maagümnaasiumi vilistlane, ja viimase ca 5 aasta jooksul on sinna veidi tehnikat tulnud. Projektorid on laes päris mitmes klassiruumis, kahjuks aga ei osata või ei taheta nendega midagi eriti peale hakata. Alustasin nüüd sel sügisel oma õpinguid TTÜ's Mehhatroonika alal ja peaks mainima, et tehnika ja selle kasutamine on viimase peal. Kui Maagümnaasiumis olid üksikutel arvutitel LCD ekraanid ja vähesed õpetajad said sülearvutit kasutada siis TTÜ's hoopis tagurpidi: igas loengu ruumis on tavaliselt 1-2 projektorit ja 1-2 arvutit, arvutiklassid on uue tehnika peal, siiani leidnud ainult ühe ruumi kus veel kasutusel CRT.
Keskkooli ja madalamasse astmesse igale lapsele oma sülearvutit siiski ei poolda. Need on veel sellised kooliastmed, kus pigem oleks sülearvutist rohkem kahju, kui kasu (kindlasti hakkaksid enamus õpilased klassis kõrvaliste asjadega tegelema). Ülikoolides asi ehk enam-vähem töötaks(kindlasti oleneb ülikoolist), samas ma näen TTÜ'ski kuidas mõni loengus olles Messengeri taob või mängida lõhub.

Endal siiski plaan osta läptop kahe põhjuse pärast: Käekiri on vahel endalegi loetamatu ja käsitsi kirjutan ma aeglasemalt kui süleriga.

[Mangroove]

[Betamax]

[meybo]

Mangroove, ma usun, et sinu jutus on mõte olemas, aga sellest arusaamine on kahjuks üsna keeruline ülesanne. Lugesin su viimase postituse paar korda läbi, kuid ei suutnud kuidagi päris tuumani jõuda.

Muuhulgas õpetatakse koolis ka oskust ennast sõnades ja kirjas arusaadavalt väljendama ning kahjuks ei ole seda oskust kunagi ega kuidagi võimalik Google abil omandada. Traditsioonilisi õppimismeetodeid ei saa kuidagi alahinnata, kuna ükski teine meetod ei ole inimpsüühika puhul tõenäoliselt sama efektiivne. Kaasaegsete vahenditega oleks aga kindlasti võimalik praeguseid õppimismeetodeid huvitavamaks ja atraktiivsemaks muuta, samas ei tohiks kindlasti kaduda kohustusliku õppematerjali läbivõtmine ja õpetaja-õpilase vaheline personaalne ja/või rühmatöö.

[Hazar]

Kui õpilased kasutavad internetti oma ajupikendusena siis ei tähenda see automaatselt, et neile midagi meelde ei jää. Pigem seisneb muutus selles, et konkreetse informatsiooni asemel õpitakse efektiivsemalt infot hankima ning huvitavam materjal (mis tihtipeale kujuneb ka tulevaseks töökutseks) jääb nii või naa meelde. Kõige eredamalt on kooliajast minul meeles igavus, kus õpetaja kaagutab iseenesest mõistetavate või täiesti ebaoluliste asjade kohta ja aeg venib nagu ila. Ainsad asjad mis meeles on "juhuslikult" just need millele minu ülikooli haridus põhines ning ka need korjasin üles pigem interneti kui koolitunni teel.

Minu eelnev jutt on tegelikult pointless, sest koolisüsteemil on minu arvates palju rohkem viga kui ainult raamatust-pähe-paberile kopeerimine. Ideaalne kool näeb välja selline: õpetaja astub klassi ette ja tulistab ühe 5 minutilise lausena välja kogu tunni materjali(sest ausalt öeldes nii palju seda ka enamasti on), need kes said aru või keda ei huvita võivad jalga lasta, ülejäänutele pläratatakse see jutt uuesti kuid iga kordus ~50% aeglasemalt. Teadmiste kontrolli, ehk mingile kraadile või vahehindele või eelnõudele saab pretendeerida igaüks, iga kell. Nende kahe "parandusega" püsiks kool mitte igavana ning iga õpilane saab liikuda omas tempos

Eneseväljenduse kohta nii palju, et igast foorumites olen vähemalt 10x rohkem teksti kirja pannud kui kogu minu akadeemiline haridus on minult nõudnud. Sõnalise suhtluse poolelt jääb internet küll nõrgaks, kuid selle eest võiks lasteaeda pikendada 18 eluaastani

[luke skywalker]

Hetkel suundun lõpuklassi ja tõesti võib tunnistada, et koolitee on olnud kohutavalt igav. Tuim monotoonne hääl umbses klassis ei ole just see kõige atraktiivsem õppimisviis tõesti, samamoodi nagu ka tahvlilt teksti vihikusse ümberkirjutamine. Võib julgelt tunnistada, et õpetaja jutu salvestan helisalvestisena telefoni mällu, märksõnad ja tahvlil oleva olulise teksti kirjutan vihikusse. Millegipärast on tihti sekeldus sellega, et ma ei kirjuta tuimalt üles asju, vaid salvestan õpetaja jutu või teen tahvlist pildi. Mul endal on näiteks kordades mugavam õppida nii, et läppari ekraani ühes servas on pilt valemitest, kõrvaklappidest tuleb õpetaja jutt ja internetis on siis asja teoreetiline pool veel lisaks.

Vanemad õpetajad on siiski piisavalt pedantlikud ja ebatolerantsed, et mitte sellist "nahhaalset" käitumist taluda. Endises koolis sain ma just oma õppimisviisi pärast pidevalt vastu kõrvu, justkui ma logeleksin tunnis. Alguses olid küll mu hinded korras, aga hiljem lihtsalt ei kannatanud pedagoogid seda välja ja hakkasid näo järgi hindama mind, sest ilmselgelt EI SAA ju õppida hea hinde peale kui ma ei kirjuta absoluutselt igat asja käsitsi oma vihikusse ümber.

Idee poolest võiks ju olla tahvelarvutid, millele kirjutatud tarkvara laseks kasutada neid e-töövihikutena. Soft lööks näiteks kontrolltöö lahti, täidad need lüngakesed ära - õigekirjatuvastus teeb oma korrektuurid ja hindab koheselt ära ning sünkroniseerib hinde e-kooliga. Õpetajatel jääksid ära unetud ööd lugematute tööde parandamisega ja õpilane ei peaks ootama pikalt oma hinnet vaid saaks selle jooksvalt kohe teada. Ning järelvastamine oleks ka kordades lihtsam - õpetaja ei peaks passima ühe inimese pärast kella neljani koolis, kes võib-olla ei suvatsegi kohale ilmuda. Piisab ühest kontrollõpetajast suuremas klassiruumis, kes vaatab, et mingit spikerdamisvõimalust ei oleks.

[salatoimik]

[Xtrafail]

Mina kui Polütehnikumi arvuti kutseala õppijana ütlen , et koolis on keelanud mõned õpetajad läptopi ära ja vastusex toovad
et need kes seal läppi taga on , need ei püsi seal 2 semestritki.

[Laurman]

Läptopi miinus koolis on see, et 95% õpilastest tekib kiustatus midagi "hoopsi paremat" teha ja nii nad sinna facebooki ja orkutisse ära kaovad.

[salatoimik]

[Laurman]

CS-i saab ikka võrgus mängida või muud singelplayeris.

[maakas1]

Ahjaa, miks ei saa 100% arvutikeskset õpet rakendada: Täielik degradeerumine. Ma olen koolist nii paar aastat eemal olnud ja pastakat just tihti kätte ei võta.. ei oska no kirjutada enam.. konksud tulevad nii kahtlased, et kes pärast välja loeb..
Veel üks asi: Kui sa kirjutad paberile, siis sa kunagi ei kirjuta mingide "näpuvigadega" a'la kiudas või ikak vms.
Ühtlasi kui paljudel siin foorumis on allkiri: "Toetan õigekirja!" Kõigile käib närvidele, kui kirjutatakse kõvakettas või tekitatakse igast sõnaväärakaid.
Mis teha, keel deformeerub ja muutub koos selle tehnoloogia arenguga. Kui me hetkel võtaks kätte mingi 19. saj. raamatu, siis vaataks kah, et need alaarenenud ei osanud ju üldse kirjutada.