Platteritega ketaste kiirus kasvab seni kuni suudetakse tõsta andmetihedust. Ehk siis jõutakse üsna tõenäoliselt kiiruse seinani koos mahutavuse piirini jõudmisega. _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
Mahuga on ja jääb HDD anyway edukalt konkureerima SSD-ga.
Küsimus on selles, et kui 500GB 2,5" HDD ja 64GB 2,5" SSD on samas hinnas, tekib ostjal juba kiusatus võtta kiirem SSD, olgugi et SSD on mitu korda väiksema mahuga. Ja selle mõtteviisi vastu HDD tootjad veel üritavadki hinnaga "võidelda" _________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind! HV valuutakalkulaator
tomorrow, Ei, vaata. Me räägime natuke mööda praegu. Me rääkisime aiast, sina aiaaugust.
SSD ei saa ilmselt kunagi olema suuremahuline andmete hoidmise koht vaid kiire süsteemiketas. Hetkel on enamus arvutites veel HDD süsteemikettaks, aga peagi võtab SSD või hübriid hdd selle koha üle. HDD tootjad ei kao kuhugi, sest pole just palju nii rikkaid ja rumalaid inimesi kes kogu info SSD peale lajataks. Ikka hoitakse suuremahulisi asju HDD peal. HDD tootjate suur hulk lihtsalt tõmbub edaspidi veidi koomale kuna SSD võtab tükikese HDD turuosast edaspidi endale. _________________ Liitu Z.ai soodsa coding plaaniga Liitu Wise'ga!
SSD ei saa ilmselt kunagi olema suuremahuline andmete hoidmise koht vaid kiire süsteemiketas.
99% on see väide vale. Laiatarbekasutuses võtab SSD ilmselt paari-kolme aastaga kenakese turuosa ning ~5-8 aastaga (kui praegused arvutid välja vahetatakse) domineerib ka andmete hoidlana SSD. Pean silmas just erakasutajaid, suurtes andmehoidlates jätkub ilmselt lindi peale salvestamine _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
tomorrow, Ei, vaata. Me räägime natuke mööda praegu. Me rääkisime aiast, sina aiaaugust.
SSD ei saa ilmselt kunagi olema suuremahuline andmete hoidmise koht vaid kiire süsteemiketas. Hetkel on enamus arvutites veel HDD süsteemikettaks, aga peagi võtab SSD või hübriid hdd selle koha üle. HDD tootjad ei kao kuhugi, sest pole just palju nii rikkaid ja rumalaid inimesi kes kogu info SSD peale lajataks. Ikka hoitakse suuremahulisi asju HDD peal. HDD tootjate suur hulk lihtsalt tõmbub edaspidi veidi koomale kuna SSD võtab tükikese HDD turuosast edaspidi endale.
Ma nii uljalt ei ütleks, et SSD peal kunagi suuremahulisi andmeid ei hakataks hoidma. Ma arvan, et hakatakse küll. Lihtsalt mitte lähemas või keskmise pikkuse tulevikus. Arvutimaailmas on minujaoks ~2 aastat lähem tulevik ja ~ 5 aastat keskmise pikkusega tulevik. Mingil hetkel aga tekib olukord kus sul SSD võimaldab samas ruumalas hoida rohkem andmeid piisavalt lähedase hinnaga HDD'le. Ma ei arva, et see aeg jõuaks kätte 5 aastaga, aga ma pakuks, et see saabub varem kui 10 aasta pärast.
Kõvaketas on oma olemuselt siiski suhteliselt peenike aparaat väga täpselt tehtud mehaanikaga. SSD on oma olemuselt märkimisväärselt lihtsam. Praegu lihtsalt veel liiga uus ja kallis tehnoloogia. Kui tehnoloogia küpseks saab ja tõsiselt korralik masstootmine taha tuleb, siis võiks SSD mahuühiku hind tulla odavam kui HDD'l lihtsalt sellepärast, et sa saad skippida (suhteliselt kalli) mehaanika osa.
Edit: Kõvaketta mehaanika täpsuse illustreerimiseks ma tooks järgmise (spekulatiivse) väite: Kui sa suudad ehitada 500 gigaseid kõvakettaid oled sa suuteline ka mehitatud kosmoselendudeks. Tehnoloogiline tase on umbes sama. _________________
viimati muutis Carniflex 05.07.2010 10:35:39, muudetud 1 kord
SSD ei saa ilmselt kunagi olema suuremahuline andmete hoidmise koht vaid kiire süsteemiketas.
99% on see väide vale. Laiatarbekasutuses võtab SSD ilmselt paari-kolme aastaga kenakese turuosa ning ~5-8 aastaga (kui praegused arvutid välja vahetatakse) domineerib ka andmete hoidlana SSD. Pean silmas just erakasutajaid, suurtes andmehoidlates jätkub ilmselt lindi peale salvestamine
Nuh, tegelikult olen natukene nõus, kuigi nii kõva ennustaja ma pole, et 5-8 aastat ette näen. Paari aastaga oleme 20nm tehnoloogial ja see toob kaasa ligi 2x väiksemad kiipide tootmiskulud. Mahud eeldatavalt suurenevad samuti ligi 2x. Küll, aga ei usu ma, et 500+GB SSD kolme aasta pärast laiatarbe kaup on. Natuke liiga optimistlik. Pigem on laiatarbekaubaks justnimelt see äsja uuesti ellu äratatud ssd/hdd hübriid. 5-8 aasta pärast on me (erakasutajad/tavatarbijad) vajadused nii palju suurenenud, et ma küll ei julgeks väita, et enamus tavakasutajaid SSD peal kõiki oma andmeid hoiaks. Selleks ajaks peaks meil ennustatavalt olema 10+ TB HDD versioonid ja heal juhul 2TB SSD. Vajadused ilmselt on suuremad kui paari Terased SSD kanda suudavad. Ma usun, et HDD jääb ka tulevikus tavakasutajale vajalikuks. _________________ Liitu Z.ai soodsa coding plaaniga Liitu Wise'ga!
viimati muutis Kristoferr 05.07.2010 10:37:44, muudetud 1 kord
Mingil hetkel aga tekib olukord kus sul SSD võimaldab samas ruumalas hoida rohkem andmeid piisavalt lähedase hinnaga HDD'le
Võimalik, et mälu petab kuid kas mitte juba praegu pole "ühe biti pindala" nii ssd kui hdd puhul suht-koht sarnases suurusjärgus? Lihtsalt hdd pindala on oluliselt suurem ning ssd puhul pole veel väga hästi suudetud kihte üksteise otsa ehitada. Igal juhul mõlemad on suhteliselt lähedal füüsikalistele piirangutele (>10x tiheduse kasvu hetke tehnoloogia juures ei ootaks) ning edasine suurem mahtude kasv peab tulema muu koha pealt a'la ssd'l mitme kihi kasutamine, hdd'l mingit sorti hübriidlahendused holograafilise mäluga. _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
tomorrow, Ei, vaata. Me räägime natuke mööda praegu. Me rääkisime aiast, sina aiaaugust.
SSD ei saa ilmselt kunagi olema suuremahuline andmete hoidmise koht vaid kiire süsteemiketas. Hetkel on enamus arvutites veel HDD süsteemikettaks, aga peagi võtab SSD või hübriid hdd selle koha üle. HDD tootjad ei kao kuhugi, sest pole just palju nii rikkaid ja rumalaid inimesi kes kogu info SSD peale lajataks. Ikka hoitakse suuremahulisi asju HDD peal. HDD tootjate suur hulk lihtsalt tõmbub edaspidi veidi koomale kuna SSD võtab tükikese HDD turuosast edaspidi endale.
Ma nii uljalt ei ütleks, et SSD peal kunagi suuremahulisi andmeid ei hakataks hoidma. Ma arvan, et hakatakse küll. Lihtsalt mitte lähemas või keskmise pikkuse tulevikus. Arvutimaailmas on minujaoks ~2 aastat lähem tulevik ja ~ 5 aastat keskmise pikkusega tulevik. Mingil hetkel aga tekib olukord kus sul SSD võimaldab samas ruumalas hoida rohkem andmeid piisavalt lähedase hinnaga HDD'le. Ma ei arva, et see aeg jõuaks kätte 5 aastaga, aga ma pakuks, et see saabub varem kui 10 aasta pärast.
Kõvaketas on oma olemuselt siiski suhteliselt peenike aparaat väga täpselt tehtud mehaanikaga. SSD on oma olemuselt märkimisväärselt lihtsam. Praegu lihtsalt veel liiga uus ja kallis tehnoloogia. Kui tehnoloogia küpseks saab ja tõsiselt korralik masstootmine taha tuleb, siis võiks SSD mahuühiku hind tulla odavam kui HDD'l lihtsalt sellepärast, et sa saad skippida (suhteliselt kalli) mehaanika osa.
Edit: Kõvaketta mehaanika täpsuse illustreerimiseks ma tooks järgmise (spekulatiivse) väite: Kui sa suudad ehitada 500 gigaseid kõvakettaid oled sa suuteline ka mehitatud kosmoselendudeks. Tehnoloogiline tase on umbes sama.
Suhteliselt sama nägemus ka minul. Lähima ~2 aasta jooksul hakkab väga kiirelt kasvama turuosa just sülearvutites. Natukene ka lauaarvutites opsüsteemi kettana, aga kuna lauaarvutitega mängitakse rohkem, siis on seal ka suuremaid mahtusid vaja (tänapäeval on mängud juba suht pirakad) ja läheb rohkem aega enne kui ta seal vähemalt opsüsteemina mainstreamiks muutub (pigem 3-5 aasta pärast). Storagena tõesti hakatakse kasutama PIGEM 10 aasta pärast (ehk siis hakkab HDD-d ka sealt välja suruma), praegusel hetkel HDD vastu ei saada niipea, eriti just hinna/mahu suhtega. HDD-l see aasta 3TB kettad tulemas ja järgmine aasta lubati juba 4TB kettaid
Tegelikult füüsikalise piirini peaks veel olema paras maa minna. Nii umbes 1 - 2 nm mõõdus võiks olla umbes füüsikaline (mõistlik) piir kusmaal saab veel nii toimetada, et kvantefektid jõle hullult ajudesse ei sõida. Aatomites teeb see siis suurusjärgus kuni mõnisada aatomit. Iseküsimus millal sinna jõutakse eeskätt tootmise mõttes. Selles osas, et 1 asi on laboris 1 haaval aatomikesi veeretada teravikmikroskoobiga ja hoopis teine asi on midagi masstootmises teha. Ma arvan, et ma oma elu jooksul võiks sellises mõõdus masstootmise vilju veel näha, kuna ma alles noor mees Sellest, kuidas nii väikesed mõõdud tegelikus masstootmises oleks võimalik realiseerida ei oska ma aga isegi spekuleerida. Praegused meetodid kipuvad ilmselt küll sõitma vastu eespool mainitud füüsikalist piiri. Tegelikult on ju isegi 20 nm haigelt väike. Nii umbes 1000 - 1500 aatomit pikkust, ruumalas siis umbes 2 - 3 miljardit aatomit suured struktuurid.
10x tiheduse kasv SSD'le on realistlik. Kui suudetaks asju pakkida umbes 2 nm sisse, siis tuleks tiheduse kasvuks 1 000 000 isegi ära, kuigi viimast numbrit ma ei pea masstootmises realistlikuks. Esiteks ei tundu hea plaan oma 2 nm suurusi asju külg külje vastu laduda masstootmises, niiet ilmselt jääks sinna teist vähemalt samapalju vahet vähemasti. Kui mitte rohkem isegi. Spekulatsiooni mõttes pakuks 20 nm pealt allapoole minnes selliseks enamvähem suurusjärguks kuhumaale saab punnitada mõnikümmend tuhat korda suuremat tihedust.
See muidugi võib olla mõnevõrra liiga optimistlik spekulatsioon. Tore oleks küll teha 300 aatomiga transistore, aga sellest on praktikas vähe tolku kui tuleb välja, et toatemperatuuril kestab selline struktuur paar päeva enne kui termodünaamika lahti jagab, et midagi ei ole päris nii nagu peaks ja vajaliku korrektuuri sisse viib värskelt küpsenud struktuuri.
Seega ilmselt jutu point on selles, et enne tuleb ette see piir millest allapoole minemine ei ole enam majanduslikult mõistlik, kui füüsikaline piir. _________________
Vaadake lihtsalt ajalugu kui kiiresti on platterid oma andmemahtu kahekordistanud ja kui kiiresti on mingile pindala ühikule 2x rohkem transistore kokku laotud. Ei pea just raketiteadlane olema aru saamaks, et SSD'd lähevad ka andmesalvestuse tiheduses HDD'dest eest ära. Küsimus on ainult millal mitte kas. Ma võin seda juttu järgmine aasta jälle korrata
oot-oot. ssd-del on hetkel popp 34nm-l flash. prosed, mis on enamasti efektiivsemalt ehitatud, hakkavad jõudma 22nm-le ja juba räägitakse tõsistest probleemidest tootmise juures, muuhulgas majanduslikust mõttekusest.
hdd-de areng ei seisa samuti paigal, järgmised sihid on optika/hologrammide poole.
ma pakuks, et lähima 5 aastaga ei sure kõvaketas storage osas kindlasti veel kuhugi. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
oot-oot. ssd-del on hetkel popp 34nm-l flash. prosed, mis on enamasti efektiivsemalt ehitatud, hakkavad jõudma 22nm-le ja juba räägitakse tõsistest probleemidest tootmise juures, muuhulgas majanduslikust mõttekusest.
hdd-de areng ei seisa samuti paigal, järgmised sihid on optika/hologrammide poole.
ma pakuks, et lähima 5 aastaga ei sure kõvaketas storage osas kindlasti veel kuhugi.
Word, eks te siis oodake oma 2nm techi, vaatame kaua aega läheb
See kuidas kõik igavesti kasvab / kahaneb on ilus muinasjutt. Majanduses näe tuleb iga mingi aja tagant näed täieliku üllatusena, et nodi on maailmas lõplik hulk. Asjade pisemaks tegemises ja Moori seadusel on mingil maal piir ees. Looduseadused jäävad jalgu. Termodünaamika kõigepealt ja sealt edasi mõne aja pärast kvantfüüsika. Hetkel on veel nende looduseadusteni paras jupp maad minna. Hetkel jääb jalgu hetkel kasutatava valmistustehnoloogia rakendatavuse piiride vastu sõitmine, nagu eelnevalt korduvalt on välja toodud.
Niipalju kui ma aru saan on probleem selles, et hetkel (väga lihsustatult) näeb asi sedamoodi välja, et pannakse sul kivi peale õigete aukudega mask, ja siis läbi selle tehakse "pilti" kivi peale, selleks et pilti kivi peale saada, kiiritatakse läbi selle maski aukude. Nähtava valguse lainepikkus on kuskil nii umbes 700 - 400 nm, valgus on juba ammu liiga "suur" et sellega seal midagi teha. Kasutatakse elektronkiiri ja kõrgemate energiatega kiirgust, nende kasutatavuse piir on ka tegelikult juba mmu ületatud, niiet neid kasutatakse "kavalalt" - rakendatakse looduseadusi, mis võimaldavad veel saada pilti poole või isegi veerandi lainepikkuse täpsusega, aga seal ei ole enam mänguruumi praktiliselt jäänud. Lainepikkusega palju lühemaks ei saa enam minna - energia läheb liiga suureks ja see hakkab sul seda asja ära aurustama, mida sa kiiritad.
Termodünaamika jääb jalgu siis, kui sa oma asja oled valmis saanud ehitatud. Sul on väga ilus korrastatud struktuur, aga loodusele sellised asjad ei istu, et sul ühes kivi otsas on rohkem ühte ainet kui teises otsas. Aatomid hakkavad vaikselt jalutama suurema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonna suunas. Mida pisemad on su transistorid seda kiiremini jõuab sul sealt piisav arv aatomeid minema jalutada, et tekiks tõrge. Toatemperatuuril. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini aatomikud jalutavad. Mingil hetkel tekib küsimus, et kui kaua see kivi peab töötama/säilima. Kui teed oma struktuuri piisavalt pisikeseks, siis võid ka kohe lüüa templi kaane peale "best before" või siis hoidmiseks uputad näiteks vedelasse lämmastikku oma prose. Noh 20 nm on veel piisavalt suur, et selle pärast ei peaks väga muretsema, pole suur tragöödia kui sul on 2 miljardit aatomit ja neist paar milli teise kivi otsa 5 aastaga jõuab lipata. Kui sul on aga näiteks 50 miljonit aatomit struktuuris, siis esiteks võib juhtuda, et need paar miljonit aatomit saavad oma jalutamisega valmis palju kiiremini ja teiseks võib see, et nad jalutasid anda juba piisavalt suurt efekti struktuuri omadustes. _________________
Sai Delli 2007a. tööjaama pandud Vertex 120GB SSD (ostetud siit foorumist).Mida kiirustest arvate?Veel kas keegi oskab öelda kust leida emaplaadil scipsi mis FSB kiirust muudab?Vabandan sõnavara pärast kui kõik väga OK ei ole.Tahaks Set FSB-ga nati prose kiirust tõsta ,sees T7600 2,33
sama123, mulle tundub, et su sellel tööjaamal on sata1 pordid ainult. See küll vertexi õige kiirus pole. Minul tegi see ketas üle 200mbs read ja 150 kanti write crystamlmark järgi.
Vana kettaga olid kirjutamine : 45/24/0,38 lugemine 44/22/0,64 edasiminek on märgatav,olgugi mitte niipalju kui võiks olla.
Kui kiireid SSD kettaid üldse tootmises on?
Keskmiste SSD ketaste lugemiskiirused jäävad 200 - 300MB/s piirimaale.Kusagilt jäi silma ketas teoreetilise lugemiskiirusega 800MB/s.Tekib küsimus palju on lähiaastatel loota lugemiskiiruse kasvu?
800MB/s kiiruse vajadus võib tekkida ekstreemsetes mänguriarvutites/tööjaamades,tavakasutajale piisab 200MB/s.Tahaks loota,et tulevikus nii 2-5a. pärast op.systeem buudib alla 5 sekundi,klõps ja käima....
Vana kettaga olid kirjutamine : 45/24/0,38 lugemine 44/22/0,64 edasiminek on märgatav,olgugi mitte niipalju kui võiks olla.
Kui kiireid SSD kettaid üldse tootmises on?
Keskmiste SSD ketaste lugemiskiirused jäävad 200 - 300MB/s piirimaale.Kusagilt jäi silma ketas teoreetilise lugemiskiirusega 800MB/s.Tekib küsimus palju on lähiaastatel loota lugemiskiiruse kasvu?
800MB/s kiiruse vajadus võib tekkida ekstreemsetes mänguriarvutites/tööjaamades,tavakasutajale piisab 200MB/s.Tahaks loota,et tulevikus nii 2-5a. pärast op.systeem buudib alla 5 sekundi,klõps ja käima....
sata3 liides jääb piirajaks sellise kiiruse puhul juba Hetkel on parimad SSD-d juba 350-400MB/s READ speediga ja seda ILMA raidita.
See 800MBs mõtlesid ehk OCZ PCI-e seeriat. Kättesaadavaim neist ehk uus m84 R2 PCI-e SSD. Ülejäänud on juba ajuvabalt kallid. (3000+EUR tk)
http://www.ocztechnology.com/products/solid_state_drives/ocz_z_drive_m84_pci_express_ssd
Tollel 8x pci-e2 rida (kuni 2GBs). Nii, et port piduriks ei jää. Selle ketta hind muidugi on nii 950+EUR (256gb). Sama raha eest saab 3-4 korralikku SSD + hea raid kontrolleri, mis on suhteliselt parem lahendus.
OCZ M84 R2 256GB andmed:
* Read: Up to 700 MB/s * Write: Up to 500 MB/s See on siis burst rate, mida teeb sisuliselt ketta 256mb buffer. Üle selle mahu kirjutades, kiirus kohe langeb 250MBs tasemele.
* Sustained Write: Up to 250 MB/s
Minu 4x C300 64gb (256GB kokku raid0) + LSI 9211 läks kokku alla 800 EUR ja ma ootan oma kompotilt selliseid kiiruseid:
* Read: Up to 1400 MB/s * Write: Up to x MB/s. Ausalt ei kujuta ette palju tuleb burst write. Ketastel on 128mb cache, raid kontrolleril cache puudub.
* Sustained Write: Up to 300 MB/s
OCZ kasuks räägib minu vaatevinklist vaid üksainus asi. See, et 4x SSD omab sisuliselt 4x suuremat katki minemise riski, kui 1x SSD.
Kõik ülejäänud numbrid peaks olema minu süsteemi kasuks. Kaasa arvatud umbes 160+EURine hinnavahe.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.