praegune kellaaeg 04.08.2025 16:49:54
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
autor |
|
DVDRW
HV Guru

liitunud: 13.10.2003

|
16.06.2010 10:42:03
|
|
|
Samas näiteks pane sa neid HDD-sid RAID0-i palju tahes, boot time ja 4kb R/W ikka paremaks ei lähe.
Ükski HDD ei suuda mistahes Raidis ületada mõningaid olulisi tavakasutaja SSD parameetreid
XYZ kirjutas: |
Power settings - saad määrata aja, et kui ei kasutata ketast, siis lülitatakse tal vool välja  |
Sellest pole kasu, nii kui arvutit puutud lülitub ka ketas uuesti sisse, olenemata sellest kas pöördud selle poole või ei.
Kui arvutit ei kasuta, siis ta ju väljas anyway
Ebamugav variant on igakord ketta mittevajadusel bay välja võtta
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
tagasi üles |
|
 |
Carniflex
HV vaatleja

liitunud: 23.12.2007
|
16.06.2010 13:27:12
|
|
|
DVDRW kirjutas: |
Samas näiteks pane sa neid HDD-sid RAID0-i palju tahes, boot time ja 4kb R/W ikka paremaks ei lähe.
Ükski HDD ei suuda mistahes Raidis ületada mõningaid olulisi tavakasutaja SSD parameetreid
|
Tõsi ta on. RAID 0 on isegi tubli. Raid 5 on on ikka täitsa lombakas kui korraga lugeda ja kirjutada proovid HDD'de peal. Samas piisavalt suuri faile lugedes on jõudlus peaaegu võrreldav SSD'ga.
See ära öeldud on mul ikkaveel mõned eelarvamused SSD suunas. Esiteks ma kahtlustan, et see tehnoloogia on veel vähe toore võitu. Eriti ettevaatlikuks muudab see, et kirjutamiste arv sektorisse on mingi esmapilgul piisavalt väike number. Ega muidugi kõvaketas ka igavesti kesta niiet ega ma tegelikult ei tea, kas SSD eluiga praktikas tuleks lühem kui kõvakettal või mitte. Teiseks see, et kui SSD ära küpseb siis on kaputt, päris kettapealt siiski tavaliselt õnnestub midagi välja meelitada, viimane küll ei ole eriti oluline, kuna bäkuppi peaks enivei tegema.
Hind ka na soolane, kooner nagu ma olen
Kui hinda kannatab ja suurt mahtu ei ole vaja siis on SSD ilmselt ikka parem, kui sama hinna eest kõvakettaid masinasse laduda.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
londiste
HV Guru

liitunud: 23.04.2003
|
16.06.2010 13:28:40
|
|
|
kellelgi ssd väga rämeda loadiga kohas ka pikemat aega juba veetnud on?
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
Kommentaarid: 241 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
215 |
|
tagasi üles |
|
 |
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
16.06.2010 15:13:51
|
|
|
tsitaat: |
riti ettevaatlikuks muudab see, et kirjutamiste arv sektorisse on mingi esmapilgul piisavalt väike number. Ega muidugi kõvaketas ka igavesti kesta niiet ega ma tegelikult ei tea, kas SSD eluiga praktikas tuleks lühem kui kõvakettal või mitte.
|
Näiteks Intel pakub enda MLC SSD-le töökindlust vähemalt 20GB kirjutamisi iga päev viie aasta jooksul.
|
|
Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
tagasi üles |
|
 |
friik1
HV Guru

liitunud: 18.06.2004
|
16.06.2010 17:11:51
|
|
|
Carniflex, võta endale korralik kontroller, need emaplaadi omad pole midagi väärt. Kui maksta jõuad, teeb korralik RAID5 sul ikka mitu-mitusada MB/s pluss Cache.
londiste, mu Vertex saab vahel kuni 40GB päevas write. Nende oma diagnostika ennustas write counti lõppemist vahepeal juba 2013.
|
|
Kommentaarid: 188 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
166 |
|
tagasi üles |
|
 |
londiste
HV Guru

liitunud: 23.04.2003
|
16.06.2010 17:18:26
|
|
|
mul on kuri plaan media centerisse panna ssd. kuna masin on sees, siis telekast tulevat praktiliselt 24/7 kirjutatakse kettale puhvrisse...
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
Kommentaarid: 241 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
215 |
|
tagasi üles |
|
 |
Puma
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.09.2006
|
16.06.2010 18:40:49
|
|
|
londiste kirjutas: |
mul on kuri plaan media centerisse panna ssd. kuna masin on sees, siis telekast tulevat praktiliselt 24/7 kirjutatakse kettale puhvrisse...  |
miks sa media centerisse ssd paned? pole ju seal vaja ulmekiirust..
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
36 |
|
tagasi üles |
|
 |
Carniflex
HV vaatleja

liitunud: 23.12.2007
|
16.06.2010 18:53:16
|
|
|
friik1 kirjutas: |
Carniflex, võta endale korralik kontroller, need emaplaadi omad pole midagi väärt. Kui maksta jõuad, teeb korralik RAID5 sul ikka mitu-mitusada MB/s pluss Cache.
londiste, mu Vertex saab vahel kuni 40GB päevas write. Nende oma diagnostika ennustas write counti lõppemist vahepeal juba 2013.  |
Ma täitsa vaatasin korralikke kontrollereid ka. Korralikud, sellised kus on oma prose ja piisav klots puhvrit maksavad ikka suht parajalt. Nii ~250 dollarit ja ülessepoole. Samas jäi mulle reviewe lugedes mulje, et mittekorralikud eraldi raid kontrollerid , sellised kuni 50 dollarised on ikka suht juustud ning töötavad mõnikord isegi räbalamalt kui uuemad emaplaadile pandud raid kontrollerid. Häda selles, et oma praeguse arvuti panen ma omal iskliku rahaga kokku, mitte riigi raha eest.
Kuna minujaoks on lugemise kiirus palju olulisem kui kirjutamise kiirus siis hoidsin kontrolleri pealt kokku ja ostsin omale 6 tuumaga protsessori, tsipake rohkem rammi ja suurema tihedusega plaatidega kõvakettad. SSD üle ma mõtlesin ka tegelikult tõsiselt, aga mul on suht tõsist kogust ruumi ka vaja. Täpsemalt siis see mida ma teen on see, et arvutuscluster arvutab mingi portsu kräppi valmis, siis ma kopeerin data omal kõvakettale clusterist ja lasen Matlabi kallale analüüsima. Datat on selline umbes 300 - 700 giga. Umbes 60 - 200 megased failid, loed sisse, korrutad mõned üsna suured maatriksid omavahel teed natukene fourier teisendusi ja siis paned mõned olulised vektorid mällu tallele. Kettale uuesti kirjutada on vaja alles siis kui asi on "valmis". Siiani mul oli selleks väline terane ketas mis usb auku käib. Sellega võrreldes võib väikese kirjandusliku liialdusega öelda oleks isegi lindiseade minuarvates kiire. Viimane kord väntas asi mitu päeva analüüsida selle välise ketta pealt. Ma omal uue masinaga ei ole jõudnud proovida. Kõik jupid ei ole veel kohal, näiteks korpus, niiet ta ei ole veel nii mobiilne, et kannataks tööle kaasa tassida.
Mingit benchmarki jooksutasin küll natukene. PerformanceTest 7.0 nimeline asi. Kettale andis see kokku mingi 805 oma punkti, kusjuures väitis et lugemine on ~195 mega sekundis, Kirjutamine ~22 mega sekundis ja random seek R/W oli ainult ~5 mega sekundis. Need viimased numbrid on ikka suht nutused. Samas ei ole nad midagi sellist, mis ka päris tõsi oleks. Teise ketta pealt kopeerides kirjutas asi rahulikult umbes 60 mega sekundis. Lõi ainult 1 tuuma 25% peale seda tehes. Niiet ma ei tea, mis numbrid need olid mis see test mulle näitas.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
ASSAA! elektroonika
Kreisi kasutaja
liitunud: 18.08.2003
|
16.06.2010 22:36:48
|
|
|
Carniflex kirjutas: |
Kuna minujaoks on lugemise kiirus palju olulisem kui kirjutamise kiirus siis hoidsin kontrolleri pealt kokku ja ostsin omale 6 tuumaga protsessori, tsipake rohkem rammi ja suurema tihedusega plaatidega kõvakettad. SSD üle ma mõtlesin ka tegelikult tõsiselt, aga mul on suht tõsist kogust ruumi ka vaja. Täpsemalt siis see mida ma teen on see, et arvutuscluster arvutab mingi portsu kräppi valmis, siis ma kopeerin data omal kõvakettale clusterist ja lasen Matlabi kallale analüüsima. Datat on selline umbes 300 - 700 giga. Umbes 60 - 200 megased failid, loed sisse, korrutad mõned üsna suured maatriksid omavahel teed natukene fourier teisendusi ja siis paned mõned olulised vektorid mällu tallele. Kettale uuesti kirjutada on vaja alles siis kui asi on "valmis". Siiani mul oli selleks väline terane ketas mis usb auku käib. Sellega võrreldes võib väikese kirjandusliku liialdusega öelda oleks isegi lindiseade minuarvates kiire. Viimane kord väntas asi mitu päeva analüüsida selle välise ketta pealt. Ma omal uue masinaga ei ole jõudnud proovida. Kõik jupid ei ole veel kohal, näiteks korpus, niiet ta ei ole veel nii mobiilne, et kannataks tööle kaasa tassida. |
Saaksid ehk peale selle masina koormamist tulemustest mulle ehk paar sõna poetada, näit kaua 200mb failile maatrikskorrutis ja fourieri teisendus aega võttis (arvuti konfist ka lähemalt), lähiajal on samuti tarvis MatLabiga samamahulisi analüüse teha.
|
|
Kommentaarid: 116 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
106 |
|
tagasi üles |
|
 |
Carniflex
HV vaatleja

liitunud: 23.12.2007
|
17.06.2010 00:03:03
|
|
|
ASSAA! elektroonika kirjutas: |
Carniflex kirjutas: |
Kuna minujaoks on lugemise kiirus palju olulisem kui kirjutamise kiirus siis hoidsin kontrolleri pealt kokku ja ostsin omale 6 tuumaga protsessori, tsipake rohkem rammi ja suurema tihedusega plaatidega kõvakettad. SSD üle ma mõtlesin ka tegelikult tõsiselt, aga mul on suht tõsist kogust ruumi ka vaja. Täpsemalt siis see mida ma teen on see, et arvutuscluster arvutab mingi portsu kräppi valmis, siis ma kopeerin data omal kõvakettale clusterist ja lasen Matlabi kallale analüüsima. Datat on selline umbes 300 - 700 giga. Umbes 60 - 200 megased failid, loed sisse, korrutad mõned üsna suured maatriksid omavahel teed natukene fourier teisendusi ja siis paned mõned olulised vektorid mällu tallele. Kettale uuesti kirjutada on vaja alles siis kui asi on "valmis". Siiani mul oli selleks väline terane ketas mis usb auku käib. Sellega võrreldes võib väikese kirjandusliku liialdusega öelda oleks isegi lindiseade minuarvates kiire. Viimane kord väntas asi mitu päeva analüüsida selle välise ketta pealt. Ma omal uue masinaga ei ole jõudnud proovida. Kõik jupid ei ole veel kohal, näiteks korpus, niiet ta ei ole veel nii mobiilne, et kannataks tööle kaasa tassida. |
Saaksid ehk peale selle masina koormamist tulemustest mulle ehk paar sõna poetada, näit kaua 200mb failile maatrikskorrutis ja fourieri teisendus aega võttis (arvuti konfist ka lähemalt), lähiajal on samuti tarvis MatLabiga samamahulisi analüüse teha. |
Mul hetkel on kodus käepärast ainult 25 megastest failidest dataset suurusega umbes 300 giga. Nii silma järgi alguse pealt vaadates, kui asi tööle lükata läheb selle anaüüsimisega aega umbes 4 tundi. Matlab 2010b, 64 bitine hetkel paistab et suudab isegi midagi peale hakata 6 tuumaga. Eeldusel, et see mul raid pole mis neid piinab läbi lõunasilla kontrolleri. Samas paistab, et mul on piiriks ees pigem kas ram või kettapealt lugemise kiirus, kuna kõik tuumad vedelevad nii umbes 20 ja 60 % vahel.
Võrdluseks, selle dataseti genereeriminee võttis 33 päeva protsessoriaega. Seda ei julge öelda, mis prosede peal. Mingid umbes 3 aastat vanad opteronid, ma pakuks.
Võrreldes Vostro 1500 läpkaga, mis välise usb vindi pealt asju hekseldas on kiirus umbes 4x ... 5x suurem. Iseküsimus on see palju sellest HDD teene on ja palju tuleb suuremast prose sagedusest ja tuumade arvust. See oleks huvitav, kui saaks kõrvale panna sama suure SSD ja vaadata kaua sellega läheb :p Küllap oleks veel kiirem, kuigi maksaks teist samapalju juurde kui praegune setup. Mingil hetkel tuleb ette see, et ühenduskiirus lõunasilla ja põhjasilla kaudu prosega on lõplik. Sellel plaadil vist 2 giga ühes ja 2 giga teises suunas sekundis max. Kuna läheb max 6 SATA 3 klotsi selle kontrolleri taha siis SSD'de array najal saaks ilmselt sellesse piirangusse sisse küll sõita.
Proseks on 1055T amdelt, stock cooleriga ja ilma ülekiirenduseta (esialgu veel), Ram on 2x 2 gigast klotsi CL 7 kõige madalama sagedusega DDR3. Emaplaadiks gigabyte 890gx chipcetiga asjandus ja HDD on raid 5 kolm tükki Samsungi F1 tüüpi kettaid 640 gigaseid. Graafikaks Asuselt 4870 (mul läpkal kuumenes midagi pidevalt üle kui ma tõsisemalt jooniseid pritsisin matlabis scriptiga, niiet võtsin ikka korraliku seekord).
Üritan meeles pidada, et kui omal arvuti korralikult kokku saan, et siis ka suuremate failidega tulemusi jagada. Tegelikult võiks muidugi mingi matlabi enda testscripti netist tõmmata ja jooksutada. Ma olen suht kindel, et kui otsida siis midagi leiab kindalsti. Sealt saaks miskeid selliseid tulemusi kus oleks ka mingit numbrit mida võrrelda. Tõenäoliselt millagi peale jaanipäeva võiks arvuti sedavõrd kokku saada, et kannatab liigutada ja saaks suuremate asjadega tulemusi jagada, kui huvi on ja mul meeles püsib.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
SurfData
HV Guru

liitunud: 19.05.2006
|
17.06.2010 11:25:53
|
|
|
Carniflex kirjutas: |
ASSAA! elektroonika kirjutas: |
Carniflex kirjutas: |
Kuna minujaoks on lugemise kiirus palju olulisem kui kirjutamise kiirus siis hoidsin kontrolleri pealt kokku ja ostsin omale 6 tuumaga protsessori, tsipake rohkem rammi ja suurema tihedusega plaatidega kõvakettad. SSD üle ma mõtlesin ka tegelikult tõsiselt, aga mul on suht tõsist kogust ruumi ka vaja. Täpsemalt siis see mida ma teen on see, et arvutuscluster arvutab mingi portsu kräppi valmis, siis ma kopeerin data omal kõvakettale clusterist ja lasen Matlabi kallale analüüsima. Datat on selline umbes 300 - 700 giga. Umbes 60 - 200 megased failid, loed sisse, korrutad mõned üsna suured maatriksid omavahel teed natukene fourier teisendusi ja siis paned mõned olulised vektorid mällu tallele. Kettale uuesti kirjutada on vaja alles siis kui asi on "valmis". Siiani mul oli selleks väline terane ketas mis usb auku käib. Sellega võrreldes võib väikese kirjandusliku liialdusega öelda oleks isegi lindiseade minuarvates kiire. Viimane kord väntas asi mitu päeva analüüsida selle välise ketta pealt. Ma omal uue masinaga ei ole jõudnud proovida. Kõik jupid ei ole veel kohal, näiteks korpus, niiet ta ei ole veel nii mobiilne, et kannataks tööle kaasa tassida. |
Saaksid ehk peale selle masina koormamist tulemustest mulle ehk paar sõna poetada, näit kaua 200mb failile maatrikskorrutis ja fourieri teisendus aega võttis (arvuti konfist ka lähemalt), lähiajal on samuti tarvis MatLabiga samamahulisi analüüse teha. |
Mul hetkel on kodus käepärast ainult 25 megastest failidest dataset suurusega umbes 300 giga. Nii silma järgi alguse pealt vaadates, kui asi tööle lükata läheb selle anaüüsimisega aega umbes 4 tundi. Matlab 2010b, 64 bitine hetkel paistab et suudab isegi midagi peale hakata 6 tuumaga. Eeldusel, et see mul raid pole mis neid piinab läbi lõunasilla kontrolleri. Samas paistab, et mul on piiriks ees pigem kas ram või kettapealt lugemise kiirus, kuna kõik tuumad vedelevad nii umbes 20 ja 60 % vahel.
Võrdluseks, selle dataseti genereeriminee võttis 33 päeva protsessoriaega. Seda ei julge öelda, mis prosede peal. Mingid umbes 3 aastat vanad opteronid, ma pakuks.
Võrreldes Vostro 1500 läpkaga, mis välise usb vindi pealt asju hekseldas on kiirus umbes 4x ... 5x suurem. Iseküsimus on see palju sellest HDD teene on ja palju tuleb suuremast prose sagedusest ja tuumade arvust. See oleks huvitav, kui saaks kõrvale panna sama suure SSD ja vaadata kaua sellega läheb :p Küllap oleks veel kiirem, kuigi maksaks teist samapalju juurde kui praegune setup. Mingil hetkel tuleb ette see, et ühenduskiirus lõunasilla ja põhjasilla kaudu prosega on lõplik. Sellel plaadil vist 2 giga ühes ja 2 giga teises suunas sekundis max. Kuna läheb max 6 SATA 3 klotsi selle kontrolleri taha siis SSD'de array najal saaks ilmselt sellesse piirangusse sisse küll sõita.
Proseks on 1055T amdelt, stock cooleriga ja ilma ülekiirenduseta (esialgu veel), Ram on 2x 2 gigast klotsi CL 7 kõige madalama sagedusega DDR3. Emaplaadiks gigabyte 890gx chipcetiga asjandus ja HDD on raid 5 kolm tükki Samsungi F1 tüüpi kettaid 640 gigaseid. Graafikaks Asuselt 4870 (mul läpkal kuumenes midagi pidevalt üle kui ma tõsisemalt jooniseid pritsisin matlabis scriptiga, niiet võtsin ikka korraliku seekord).
Üritan meeles pidada, et kui omal arvuti korralikult kokku saan, et siis ka suuremate failidega tulemusi jagada. Tegelikult võiks muidugi mingi matlabi enda testscripti netist tõmmata ja jooksutada. Ma olen suht kindel, et kui otsida siis midagi leiab kindalsti. Sealt saaks miskeid selliseid tulemusi kus oleks ka mingit numbrit mida võrrelda. Tõenäoliselt millagi peale jaanipäeva võiks arvuti sedavõrd kokku saada, et kannatab liigutada ja saaks suuremate asjadega tulemusi jagada, kui huvi on ja mul meeles püsib. |
Kui ketastel on rohkem kiirust vaja, siis tasuks vaadata 500gb platteritega ketaste poole. Need 640gb on 2x320gb platteritega. 500gb platteritel (500gb ja 1TB kettad) jääb KESKMINE kiirus 100-110 MB/s vahele (ketta algusepoole üle 130 ja lõpupoole vähem). Pole küll matlabiga asju hekseldanud (kuid kunagi pidi lihtsamaid Fourieri arvutusi paberi peal tegema koolis ), kuid näiteks paljudel andmebaasidel, sql-idel jne loeb väga palju ka mälu kiirus. Hinnavahe näiteks 1066/1333/1600 mhz mäludel ei ole väga suur.
P.S Võibolla saan soovi korral proovida mõnda asja teha järgmine/ülejärgmine nädal. Konf: SSD 64GB, 8GB 1333mhz ram, 6-tuumaline 1090T AMD prose. Selleks vaja siis programmi trialit vms ja ette anda mis ja kuidas tegema pean
|
|
Kommentaarid: 84 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
74 |
|
tagasi üles |
|
 |
Carniflex
HV vaatleja

liitunud: 23.12.2007
|
17.06.2010 14:21:40
|
|
|
Võib olla, et ma olen midagi maha maganud või netis mingi voodoo mehe kirjatüki otsa kukkunud kes umbluud on ajanud. Eks mu arvamus sellest et 640 gigane on kiirem kui 500 gigane suures osas põhineb jah tegelikult sellel, et "keegi foorumis rääkis".
Ma arvasin, et 500 gigased on tavaliselt6 2x 250 gigane plate ja terased on tavaliselt 3x 320 g platega. Sellest ka siis arvamus, et 640 giga on "tihedama" plaadiga kui 500 gigased. Samas eks ta ole, et need Samsungi F1 klotsid on megabaidi hinna poolest mitmetest 500 gigastest odavamad.
Kas keegi oskab äkki mingit head testi soovitada, mis näitaks ketaste pihta mingid selliseid enamvähem adekvaatseid numbreid. Saaks oma konfiguratsiooni samades ühikutes võrrelda SSD'dega ja näeks siis kui palju see SSD siis tegelikult ka kiirem on. Reviewides on tavaliselt testitud selliste progredega millede eest raha ka tahetakse Kuigi mingid numbrid saaks ilmselt ka trial versiooniga kätte. Selliseid reviewe kus pannakse raid array ja SSD'd array joonele olen mõned isegi leidnud, aga inimene peab ikka kõike omal nahal järele ju proovima
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
SurfData
HV Guru

liitunud: 19.05.2006
|
17.06.2010 15:04:58
|
|
|
Carniflex kirjutas: |
Võib olla, et ma olen midagi maha maganud või netis mingi voodoo mehe kirjatüki otsa kukkunud kes umbluud on ajanud. Eks mu arvamus sellest et 640 gigane on kiirem kui 500 gigane suures osas põhineb jah tegelikult sellel, et "keegi foorumis rääkis".
Ma arvasin, et 500 gigased on tavaliselt6 2x 250 gigane plate ja terased on tavaliselt 3x 320 g platega. Sellest ka siis arvamus, et 640 giga on "tihedama" plaadiga kui 500 gigased. Samas eks ta ole, et need Samsungi F1 klotsid on megabaidi hinna poolest mitmetest 500 gigastest odavamad.
Kas keegi oskab äkki mingit head testi soovitada, mis näitaks ketaste pihta mingid selliseid enamvähem adekvaatseid numbreid. Saaks oma konfiguratsiooni samades ühikutes võrrelda SSD'dega ja näeks siis kui palju see SSD siis tegelikult ka kiirem on. Reviewides on tavaliselt testitud selliste progredega millede eest raha ka tahetakse Kuigi mingid numbrid saaks ilmselt ka trial versiooniga kätte. Selliseid reviewe kus pannakse raid array ja SSD'd array joonele olen mõned isegi leidnud, aga inimene peab ikka kõike omal nahal järele ju proovima  |
250gb plattereid 500gb ketastes ei kasutata juba väga ammu.
Testimiseks: hd tach, hd tune, crystalmark (oli vist?) jms.
|
|
Kommentaarid: 84 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
74 |
|
tagasi üles |
|
 |
Carniflex
HV vaatleja

liitunud: 23.12.2007
|
17.06.2010 16:05:03
|
|
|
SurfData kirjutas: |
Testimiseks: hd tach, hd tune, crystalmark (oli vist?) jms. |
Tänks. CrystalDiskMark 3.0 paistab neist kõige asjalikum, sest see testib kirjutamist ka. Esimesel kahel paistab, et tasuta versioon testib ainult lugemise kiirust. Lasin asja läpaka peal käima, kus mingi 250 gigane 5000 pöördeline vidin sees. Numbrid tulid kuidagi ebaloomulikult väikesed.
Ootasin nagu paremat numbrit, isegi arvestades, et tegemist on madalate pööretega läpaka kettaga. Võrdluseks 1 terabaidine väline ketas, mis käib usb auku. Eeldatavasti kastreerib selle ära see, et ta USB augus on.
Kui ma seda testi õieti loen, siis numbriga näitab see keskmist kiirust ja see valge osa pikkus lahtris annab umbes aimu kui suur on keskmine võrreldes nähtud tippkiirusega. Tõenäoliselt teeb test 5 katset, kus igast katsest läheb kirja keskmine, ning siis võtab veel omakorda nende 5 katse keskmise.
Keegi viitsib äkki SSD'ga ka asja korra läbi lasta. Näeks siis ka konkreetsemaid numbreid lisaks teadmisele, et see kiirem peaks olema. Õhtul lasen lauarvutis ka selle kettaga raid 5 asja peal ja täiendan seda posti.
Edit: Lauaarvutis 3x 640 giga (samsung F1) RAID 5 arrays AMD 850 seeria lõunasilla taga.
Suurte asjade järjest lugemise kiirus on peaaegu SSD mõõtu, muus osas tuleb tunnistada siiski mingit võistlusmomenti ei paista tekkivat.
viimati muutis Carniflex 17.06.2010 23:09:05, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tomorrow
HV Guru

liitunud: 08.02.2006
|
17.06.2010 16:13:05
|
|
|
Carniflex kirjutas: |
SurfData kirjutas: |
Testimiseks: hd tach, hd tune, crystalmark (oli vist?) jms. |
Tänks. CrystalDiskMark 3.0 paistab neist kõige asjalikum, sest see testib kirjutamist ka. Esimesel kahel paistab, et tasuta versioon testib ainult lugemise kiirust. Lasin asja läpaka peal käima, kus mingi 250 gigane 5000 pöördeline vidin sees. Numbrid tulid kuidagi ebaloomulikult väikesed.
Ootasin nagu paremat numbrit, isegi arvestades, et tegemist on madalate pööretega läpaka kettaga. Võrdluseks 1 terabaidine väline ketas, mis käib usb auku. Eeldatavasti kastreerib selle ära see, et ta USB augus on.
Kui ma seda testi õieti loen, siis numbriga näitab see keskmist kiirust ja see valge osa pikkus lahtris annab umbes aimu kui suur on keskmine võrreldes nähtud tippkiirusega. Tõenäoliselt teeb test 5 katset, kus igast katsest läheb kirja keskmine, ning siis võtab veel omakorda nende 5 katse keskmise.
Keegi viitsib äkki SSD'ga ka asja korra läbi lasta. Näeks siis ka konkreetsemaid numbreid lisaks teadmisele, et see kiirem peaks olema. Õhtul lasen lauarvutis ka selle kettaga raid 5 asja peal ja täiendan seda posti. |
Suvaline netist võetud X25-V SSD:
Ja võrdluseks minu sisemine 750GB SATA2 ketas:
|
|
Kommentaarid: 92 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
82 |
|
tagasi üles |
|
 |
vex
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2004
|
17.06.2010 16:14:34
|
|
|
vex kirjutas: |
 |
samsung 120gb
|
|
Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
58 |
|
tagasi üles |
|
 |
AJ
HV Guru

liitunud: 03.02.2005
|
17.06.2010 21:36:41
|
|
|
Intel to Use Enterprise MLC in Next-Gen Enterprise Solid-State Drives.
http://www.xbitlabs.com/news/storage/display/20100615213913_Intel_to_Use_Enterprise_MLC_in_Next_Gen_Enterprise_Solid_State_Drives.html
Spoiler 
tsitaat: |
Intel Corp. has redesigned its solid-state drives roadmap in a bid to utilize more flash memory produced using 25nm fabrication technology at IM Flash foundries. The company also decided not to use multi-level cell (MLC) flash memory for Enterprise-series solid-state drives (SSDs), but utilize the so-called enterprise MLC (eMLC) flash chips in a bid to improve reliability and lifespan of devices.
The reshaped roadmap seen by X-bit labs postpones introduction of code-named Lyndonville solid-state drives for enterprise markets to Q1 2011 from the last quarter of this year. However, thanks to such delay, the new drives will utilize eMLC NAND made using 25nm process technology, which has considerably higher amount of write cycles than traditional MLC, even though single-level cell (SLC) NAND still boasts even higher number of write cycles. Previously Intel planned to use 34nm MLC flash for Lyndonville drives that will succeed currently available SLC-based X25-E family of SSDs. As a result of switch to MLC type of flash, Lyndonville drives will be available in 400GB, 200GB and 100GB capacities.
Even though specifications of 25nm eMLC flash are not presently available, 34nm eMLC NAND from Micron, Intel’s partner in IM Flash achieved 30 thousand write cycles – a 6x increase in endurance when compared to standard MLC NAND. In addition, last year Micron also introduced a 34nm SLC Enterprise (eSLC) NAND device that achieves 300 thousand write cycles – a 3x increase in endurance when compared to standard SLC NAND.
In addition, Intel slightly changed its plans for consumer SSDs code-named Postville Refresh that are based on 25nm MLC flash. In Q4 2010 the company intends to release the new lineup of X25-M drives with 600GB, 300GB, 160GB and [not planned previously] 80GB capacities as well as X18-M SSD in 1.8” form-factor with 80GB of storage space, which was not previously planned. Meanwhile, X18-M drives with 300GB and 160GB capacities will only be available in Q1 2011, a quarter behind the original schedule.
Quite interestingly, but Intel decided not to introduce value X25-V 80GB SSDs either in Q4 2010 or Q1 2011 and instead of it the firm plans to release X25-V 40GB drive with 25nm MLC NAND.
Intel did not comment on the news-story. |
_________________ Küsige mida tahate, me vastame mida tahame. |
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
36 |
|
tagasi üles |
|
 |
Carniflex
HV vaatleja

liitunud: 23.12.2007
|
17.06.2010 23:13:43
|
|
|
Lisasin oma eelmisse posti ka selle 3se raid 5 juurde. Üldiselt jah .. ega kõvakettaga SSD vastu eriti muus ei saa kui andmete mahus ja hinnas. Järjest suure faili lugemise kiirus on ka kohati sama suurusjärku kui loopida kettaid RAID'i umbes poole hinna eest mis vastav SSD maksaks. Pisemate andmemahtude ja random R/W juures on SSD kohati paar suurusjärku kõvakettast lausa üle.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
AJ
HV Guru

liitunud: 03.02.2005
|
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
36 |
|
tagasi üles |
|
 |
Optimist
HV veteran

liitunud: 18.11.2008
|
18.06.2010 13:16:39
|
|
|
Carniflex kirjutas: |
ega kõvakettaga SSD vastu eriti muus ei saa kui andmete mahus ja hinnas ... Pisemate andmemahtude ja random R/W juures on SSD kohati paar suurusjärku kõvakettast lausa üle. |
Jep nii ta on, oled lõpuks näinud valgust. Parem hilja kui mitte kunagi (SSD kiiruseteste on aastaid netis näidatud). Miks ma ei imestaks kui näiteks 2012a tuleb Carniflexi suguseid poste siia veel
|
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
Carniflex
HV vaatleja

liitunud: 23.12.2007
|
22.06.2010 11:09:13
|
|
|
2012 võiks iseenesest SSD olla juba piisavalt küps tehnoloogia selleks, et hakata vaikselt aga kindlalt tavalist HD'd välja tõrjuma mainstreamist rohkem nišitooteks sinna kus on tõesti vaja massiivseid andmemassiive hoida. Niiöelda "educated guess" baasilt võiks pakkuda, et 2012 keskel umbes võiks olla poole terabaidine SSD umbes sama hinnaga mis praegu on 100 - 120 gigased. See, et kõvaketas muutuks samasuguseks harulduseks nagu tänapäeval lindiseade muidugi võtab ilmselt ikka üsna tõsiselt kaua aega. Selleks peaks SSD tehnoloogia arenema nii kaugele, et megabaidi hind tuleks ainult natukene kallim kui kõvaketta peal. Kui SSD läheb sama kalliks või odavamaks kui HDD mega hind siis sellel hetkel on kõvaketastega kaputt ka muidugi.
Ja noh ... mis RAID'i puutub siis saab ka SSD'si raidi loopida
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
22.06.2010 11:29:51
|
|
|
Nagu ma ütlesin, on loota, et mehaanilised kõvakettad hakkavad SSD-de tulekul muutuma nii odavaks, et on võimalik asendada andmemassiivides lintseadmeid. 2012 on liiga aga liiga vara. Carniflex.. lindiseadmed pole üldse haruldused, kui me räägime andmemassiividest .. siiani on ainukesena need kasutuses oma odavuse ja vastupidavuse poolest.
|
|
Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
tagasi üles |
|
 |
Carniflex
HV vaatleja

liitunud: 23.12.2007
|
22.06.2010 13:54:36
|
|
|
Võimalik, et 2012 on tõesti selline rohkem optimistlik spekulatsioon. Samas kui sihtida teist poolt, siis ma ikkagi ei pea võimatuks, et koos tehnoloogia täisealiseks saamisega jõuavad turule mingid mõistliku hinnaga poole terased klotsid. Tegelikult ju juba praegu on võimalik teha pooleteraseid "klotse" sohki tehes, umbes et loobid 5 tollisesse karpi pisemaid hunniku kokku koos mingi väikese kontrolleriga mis väljapoole paneb asja ühena paistma ja olemas. Lihtsalt liiga kallis, keegi ei ostaks praegu veel.
Samas ma olengi tehnoloogia arengu poolepealt rohkem optimismi poole kalduv.
Eks päeva lõpuks paneb SSD puhul asja paika megabaidi hind peamiselt. Osasid häirib ka see näiliselt väike max kirjutamiste arv, samas kui aus olla tuleb tunnistada, et ega kõvakettad ka nüüd eriti töökindlad ei ole. Suremise tõenäosus aastas on osadel ligi protsendi kanti kohati ja ka 10^-{14} tõenäosus, et sa ei saa tagasi bitti mis sa sinna kirjutasid ei ole pisike. Seed tähendab, et kui sa kirjutad terabaidi datat, siis suht ebameeldivalt suure tõenäosusega ei saa sa sealt ühte bitti kätte. Veaparandus algoritmid aitavad muidugi aga siiski siiski. See võib ju oluline bitike olla
Ma näiteks alles lugesin mõtlemapanevat kirjatükki sellest, kui suur on täieliku datalossi tõenäosus RAID 5 tüüpi arrayl juhul, kui 1 ketas lendab. Vähegi suuremate arrayde puhul see 10^-14 lugemisvea tõenäosus hakkab juba kergelt ahistama array taastamise käigus. Muidugi see oli suht doom and gloom tooniga artikkel. Päris elu nii kole ei ole. Lihtsalt peab bäkuppi tegema
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
22.06.2010 13:57:36
|
|
|
MLC pakub 20GB kirjutamisi päevas viie aasta jooksul. SLC mitu korda rohkem.
|
|
Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
tagasi üles |
|
 |
DVDRW
HV Guru

liitunud: 13.10.2003

|
24.06.2010 20:04:17
|
|
|
MarioA. kirjutas: |
Nagu ma ütlesin, on loota, et mehaanilised kõvakettad hakkavad SSD-de tulekul muutuma nii odavaks, et on võimalik asendada andmemassiivides lintseadmeid. 2012 on liiga aga liiga vara. Carniflex.. lindiseadmed pole üldse haruldused, kui me räägime andmemassiividest .. siiani on ainukesena need kasutuses oma odavuse ja vastupidavuse poolest. |
Kõveketta GB hind on praegu juba lindist odavam IMHO, kuigi jah, lint vast töökindlam.
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
tagasi üles |
|
 |
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|