[webromps]

Oleneb. Kas käid tööl, on sul pere, kui hästi reaalained istuvad jms.
Töö kõrvalt alla 2 aasta usun, et ära ei tee. Lihtsalt reaalaineid on liiga palju, et ühe semestriga ei jõua.

Aga meile üks õppejõud(Margus Kruus) rääkis, et siis kui vabaaineid sai piiramatult võtta, siis üks mees oli mingit teist eriala parralleeselt õppinud ning lõpetamisel ei jäänud muud üle, kui 2 diplomit anda. Aastat ei tea ja eriala ei tea ja ei tea ka kas tõsi:D

[lully]

[sukelduja]

[Carniflex]

Matemaatikast niipalju, et arvutist on kasu ainult siis kui sul on vähemalt mingi idee mida on lahenduse saamiseks vaja. Arvuti (või vinge kalkulaator) tähendab seda, et sa saad hakkama näiteks nii, et ei pea elementaarintegraalide tabeleid pähe tuupima või meeles pidama trigonomeetria teisendusvalemeid. Samas ei tasuks kalkulaatoriga liiga ära harjuda, kuna siis, kui on vaja tegelikult ka mingit reaalset probleemi lahendada ei ole sulle tihtipeale etteantud valemit mille sa saaks tuimalt arvutisse toksida ja ennast hästi tunda.

Ka on paljudel algortmidel kohati krutskeid sees ja kogenud õppejõud teavad neid niiöelda pimedaid nurgataguseid milledega eksamil tüüpe kes ilma mingit mõttetegevust kaasamata lihtsalt tuimalt arvutit kolgivad ja saadud numbrid paberile vastusena vormistavad.

Oleneb kui sügavuti minna ka loomulikult. Ise olen TTÜ's füüsikast. Kolmanda aasta lõpus võis oma TI-89 tüüpi üsna vinge kalkulaatori käest ära panna, sest sellega ei olnud enam matemaatikas eriti palju teha, kui sa teed tehteid A ja B'ga ning mõlemad on ruumid. Ilmselt läpakas Mathematicat või Maplet jooksutades oleks ühe semestri kaugemale välja vedanud abivahendi najal. Eraldi kursus oli võimalik võtta lõpupoole ka selle kohta milliste ülesannetega tavaliselt arvutuspaketid pooliku vastuse annavad. IT võib olenevalt spetsialiseerumisest kasutada väga abstraktset matemaatikat. Näiteks eespool mainitud A+B kus mõlemad on ruumid oli üldalgebras ilma milleta on suht raske krüptograafiast ennast läbi hammustada.

[guest1902]

[Deadlock]

Mul selline jama, et teooriast ei saa peaaegu üldse aru. Mata kontrolltööd sain 92 ja 73 punkti, eksami(teooria peale) suutsin läbi kukkuda ja järgi teha kuidagi väga vaevaliselt 1 peale.
Füüsika sain 66 ja 76 punkti kontrolltööd. Teooriat oskasin mehaanika ja kinemaatika tasandil, aga võnkumine ja molekulaarfüüsika ning termodünaamika jäid väga segaseks. Suutsin 1 saada ja selle uuesti pärast nädalast õppimist 1 peale "parandada".
Ebaõnn .

Ei ütleks, et laiskus kallal oli, tegin terve semestri aktiivselt kaasa ja lahendasin rohkem ülesandeid kui kodutöödeks anti, lihtsalt füüsika teemade jaotus oli selline, et 13 nädalat õpime sirgliikumist ja pöörlemist, ning 14 - 16 nädalal võtame läbi termodünaamika, võnkumised, lained ja molekulaarfüüsika

[webromps]

Ah sina oledki see mees. Ma just ükspäev sealt tabelist vaatasin, kellel see nii hästi läks
Ise sain 2 kätte, 68 punkti
Mulle ka need lainevõrrandid ja termodünaamika osa ei meeldinud. Aga õnneks oli küsimused küllaltki head

[Deadlock]

Jah, ma olin see ainuke lollakas, kes oli üldse proovinud füüsikat parandada
Õnneks cum laude peale just ei lähe, seega suhteliselt ükskõik.

[Redikate]

[Bssldr]

Lõpetan hetkel TÜ informaatika esimest kursust. Plaan on tulevikus töötada professionaalse programmeerija/tarkvara arendajana. Hakkab tunduma, et tegin vale eriala valiku, oleks pidanud hoopis infotehnoloogiasse minema. Informaatikas on õppekava teoreetilisi matemaatika aineid täis, samas kui infotehnoloogias leidub hulgaliselt minu jaoks kasulikumaid aineid(hajussüsteemid, reaalajasüsteemid, tarkvara testimine jne).

Kas keegi avaldaks oma arvamus antud teemal?

[virus152]

[mirko27]

Küsimus on selles, mida te pikemas plaanis teha soovite. Ülikool ei ole kutseõppe koht (paraku tõesti infotehnoloogia eriala paneb veidi kahtlema). Idee on saada piisavalt tugev ja mitmekesine alus edaspidiseks iseseisvaks arenemiseks. Informaatika eriala täpselt seda on. See "tohutu matemaatika" on tegelikult kõik väga otse rakendatav tarkvaraarenduses. Graafid - enamus reaalseid probleeme laheneb läbi graafiteooria, algebra ja geomeetria - 3d rakendused, kombinatoorika, tõenäosusteooria jm - kas seda on üldse tarvis selgitada? Kui soovid õppida olemasoleva API peal lihtsalt keskpärast liinitööd teha, mitte reaalseid keerulisi probleeme lahendada, siis oleks võinud gümnaasiumist otse kutsekooli põrutada ning ei oleks miskit kahetseda

Mis puudutab väljatoodud erinevusi kahe erialavahel esimese kursuse pealt, siis alusmoodul on mõlemal erialal sarnane. Järgmiste kursuste moodulid on ühe valikmooduliga rakenduslikust informaatikast.

[inc]

[guest1902]

[sukelduja]

[-froggy]

Sügisest on plaan minna edasi studeerima, arvatavasti Tartusse. Hetkel oman rak. kõrgharidust. Kogemusi, soovitusi?

[mirko27]

Sõltub, millist rakenduslik kõrgharidust sa omad.

[Delp]

See uus TTÜ ja Tartu Ülikooli ühine tarkvaratehnika magistrantuur tundub päris ahvatlev. Ainult et ei ole väga tahtmist kahe linna vahel pendeldama hakata.

[otttt]

Kas keegi on teinud eelnevatel aastatel TTÜ-s sisseastumiskatseid? Tahaks teha nii mata kui ka keele. Oskab keegi öelda raskusastet või mida need katsed endas hõlmavad?

[lully]

Keegi midagi TTÜ Äriinfotehnoloogiast teab midagi? Et seal garanteeritud koha lävend 27, kuid võtavad ka allapoole lävendit? Keegi oskab öelda palju see umbes võiks? Et siis teaks kas tasub üldse varuvariandina kandideerida sinna RE kohale või mitte..

[Subu]

[Flavius]

Kui äriinfotehnoloogia erialale ei saa sisse, siis kandideeri informaatika või süsteemitehnika erialale, sinna saab nagunii sisse.
Ja kui on soov äriinfotehnoloogiat õppida, siis deklareeri selle eriala ained ja õpi neid.

[Draqula]

[Aix]

[ranel]