Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
FAxe
HV vaatleja
liitunud: 28.10.2003
|
29.10.2003 16:32:26
BIOSI's kordaja kinni :( |
|
|
Niih, enne kui kõik sõimama hakkate et vana teema ja kogu aeg kysitud siis teatavax et olen foorumis tuhninud, samuti proovinud ka kõikvõimalike progesi kuid tulemusteta. Oman 2ghz celeroni, emmex on MB Abit SA7. Peale sõimu loodax saada ka abi kuda kordajat lahti saada.
|
|
tagasi üles |
|
 |
wicked
HV Guru

liitunud: 06.11.2001
|
|
Kommentaarid: 68 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
63 |
|
tagasi üles |
|
 |
FAxe
HV vaatleja
liitunud: 28.10.2003
|
29.10.2003 17:46:32
|
|
|
ma siiski olen kuulnud et pidi saama
|
|
tagasi üles |
|
 |
wicked
HV Guru

liitunud: 06.11.2001
|
29.10.2003 17:56:19
|
|
|
No kui 'kuulnud' oled siis ehk uurid järgi sealt kust kuulsid ja jagad meilegi tarkust.
Ainsad Inteli prosed millel kordajat muuta saab on Engineering Sample'd ja neid jagatakse suurematele HW saitidele, kui neilegi...
Samas mõni aeg tagasi oli kellelgi (vist oli lamp, täpselt ei mäleta) müüa ebay-st ostetud E.S. P3...
_________________ I prepared Explosive Runes this morning |
|
Kommentaarid: 68 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
63 |
|
tagasi üles |
|
 |
tools
HV veteran

liitunud: 12.04.2003
|
29.10.2003 19:48:06
|
|
|
Kuulnud või mitte ,kui on intel siis on "hambad". Kordajate poolest AMD rules.
|
|
Kommentaarid: 100 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
95 |
|
tagasi üles |
|
 |
voyager_est
HV Guru

liitunud: 02.11.2002
|
29.10.2003 20:15:21
|
|
|
Vaadake.
Ma olen Inteli fänn ja seega mul kokkupuuted kahjuks või õnneks AMD'ga puuduvad.
Kas keegi saab mind umbkaudselt valgustada, et palju siis AMD prosesid klokkida annab - võimsuse kasvu järgi protsentuaalselt, ilma kordajat muutmata ja kordajat muutes?
Oma praeguse prose nominaaljõudlust saan 25% vabalt ilma voltide kallale minemata tõsta.
|
|
Kommentaarid: 74 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
66 |
|
tagasi üles |
|
 |
Arvo Cobrietti
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
29.10.2003 20:36:09
|
|
|
tsitaat: |
et palju siis AMD prosesid klokkida annab
|
nooh, mul näiteks 1466MHz@2200Mhz (ja kordajat ma ei muudagi 11x200) volte mingi 0.2v juures 50% klokki, kasutaja Jaan sai siin vist sama kiiruse kätte ilma volte tõstmata, aga tal 1.5 voldine variant, pinget tõstes töötas tal vist 2500MHz, niiet 70% klokki. peaks midagi sinnakanti olema kui õigsti mäletan. siinikiirus 133@220 korral 65% kasv. niiet sellised peaksid olema numbrid korraliku prose ja emaplaadi korral.
ja nende vanade P4'dega on veel see lugu, et 100 P4 MHz~66 Athlon MHz (ehk 1athloni MHz on võimsam kui 1P4 MHz) niiet neid protsente ei saa päris nii võtta neil.
et äkki midagi sellist sulle vastuseks
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
30.10.2003 12:47:08
|
|
|
Arvo Cobrietti kirjutas: |
tsitaat: |
et palju siis AMD prosesid klokkida annab
|
nooh, mul näiteks 1466MHz@2200Mhz (ja kordajat ma ei muudagi 11x200) volte mingi 0.2v juures 50% klokki, kasutaja Jaan sai siin vist sama kiiruse kätte ilma volte tõstmata, aga tal 1.5 voldine variant, pinget tõstes töötas tal vist 2500MHz, niiet 70% klokki. peaks midagi sinnakanti olema kui õigsti mäletan. siinikiirus 133@220 korral 65% kasv. niiet sellised peaksid olema numbrid korraliku prose ja emaplaadi korral.
ja nende vanade P4'dega on veel see lugu, et 100 P4 MHz~66 Athlon MHz (ehk 1athloni MHz on võimsam kui 1P4 MHz) niiet neid protsente ei saa päris nii võtta neil.
et äkki midagi sellist sulle vastuseks  |
Aga sa ju vastasid küsimusest mööda!
Küsiti just kordaja tõstmise erilist efektiivsust. Siinikiiruse tõstmisega on ka inteli prosesi klokitud, ei viitsi täpseid numbreid otsida, las klokkijad ise pajatavad või õigemini vaata vanematest teemadest...
|
|
Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
tagasi üles |
|
 |
Arvo Cobrietti
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
30.10.2003 12:54:14
|
|
|
tsitaat: |
võimsuse kasvu järgi protsentuaalselt, ilma kordajat muutmata
|
no võta siis asja nii, et vastasin sellele osale küsimusest.
kordaja muutmisega on see asi, et samal taktil jooksev prose, millel madalam koradaja on võimsam kuna FSB suurem (eeldades, et ikka asi mäluga-sünkroonis jooseb). ja kui kordaja lahti, siis hea manipuleerida, kui näiteks emaplaat ei võimalda suurt FSB-d, siis saab kordajaga klokkida. niiet asi kõvasti paindlikum.
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
30.10.2003 13:02:12
|
|
|
Arvo Cobrietti kirjutas: |
tsitaat: |
võimsuse kasvu järgi protsentuaalselt, ilma kordajat muutmata
|
no võta siis asja nii, et vastasin sellele osale küsimusest.
kordaja muutmisega on see asi, et samal taktil jooksev prose, millel madalam koradaja on võimsam kuna FSB suurem (eeldades, et ikka asi mäluga-sünkroonis jooseb). ja kui kordaja lahti, siis hea manipuleerida, kui näiteks emaplaat ei võimalda suurt FSB-d, siis saab kordajaga klokkida. niiet asi kõvasti paindlikum. |
Selline vastus juba liigub voyager_est küsimuse vastuse suunas, millegipärast aga mäletan vanematest teemadest väidet, et see ilma FSB tõusuta ainult kordajaga klokk andis siiski oodatust vähem efekti - peapõhjus muidugi prose idle olekud...
|
|
Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
tagasi üles |
|
 |
Arvo Cobrietti
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
30.10.2003 13:21:42
|
|
|
tsitaat: |
peapõhjus muidugi prose idle olekud...
|
sellest ma nüüd hästi aru ei saa, kuidas see midagi mõjutada saab.
ilma FSB tõusuta kloki (pelgalt kordajat tõstes) puhul on jõudluse kasv täpselt sama näiteks. mis üleminek 2500+ (11*166) 2800+'le (12,5*166), muud vahet ei ole midagi (välja arvatud see, et muist raha jääb taskusse). FSB'ga klokkides aga pumbatakse rohkem datat prosele töötlemiseks ja jõudlus suureneb kõvasti rohkem, muidugi teatud piirini. näiteks 1GHz AMD prose ei saa 200MHz siinist nii suurt võitu kui näiteks 2GHz prose, sest gigasel klotsil ei käi jõud lihtsalt üle sellest andmemahust. proovisin seda oma prosega, mälu ja chipseti skoor langes tunduvalt, kasutades 200MHz siini nii 1GHz kui ka 2GHz prosel.
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
30.10.2003 13:37:51
|
|
|
Arvo Cobrietti kirjutas: |
tsitaat: |
peapõhjus muidugi prose idle olekud...
|
sellest ma nüüd hästi aru ei saa, kuidas see midagi mõjutada saab.
... |
Kordaja tõstmine mõjutab peamiselt ainult prose enda tööd ja kuna, nagu isegi teadma peaksid, prose siiski küllalt palju tööta ootamas (idle) muu perifeeria järgi, siis sel ajal efekt puudub...
Muidugi oleneb rakendusest, Pi väärtust arvutades on muidugi kena pilt 8)
|
|
Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
tagasi üles |
|
 |
aX
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
30.10.2003 13:44:48
|
|
|
mul +1800 ja ka kordajad lukus ,aga siini tõstes ta klokkuks ,kuid kardan et põletab midagi läbi.
|
|
Kommentaarid: 108 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
2 :: |
84 |
|
tagasi üles |
|
 |
Arvo Cobrietti
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
30.10.2003 13:51:21
|
|
|
tsitaat: |
prose siiski küllalt palju tööta ootamas (idle) muu perifeeria järgi, siis sel ajal efekt puudub...
|
seda muidugi jah. seepärast ei olegi mõtet osta kallist proset/arvutit, kui põhitegevuseks jõudeolek.
tsitaat: |
mul +1800 ja ka kordajad lukus ,aga siini tõstes ta klokkuks ,kuid kardan et põletab midagi läbi.
|
ei põle sul midagi maha kui stabiilne ja volte just kamaluga selga pole lasknud. ilmselt tegemist siis PALOga, palju siis said siini, ega sellel vist üle 150MHz ei taha vist õhuga minna toatempil.
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
connor
HV kasutaja
liitunud: 19.02.2003
|
30.10.2003 14:33:27
|
|
|
Oma palo sai 133->143. Kuna agp lukku ei käi siis suurematel sagedustel hakkas videokaart "sinist" pilduma. Ehk areng siis 11.5x133=1533 -> 11.5x143 -> 1648, areng vaid 7% Kui kunagi rikkaks saan küll siis normaalne emaplaat ka tuleb (ent ilmselt vahetub siis ka juba prose )
Hmm aga tegelt peaks proovima ka 166 peal, mis siis toimuma hakkab
|
|
Kommentaarid: 31 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
tagasi üles |
|
 |
Arvo Cobrietti
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
30.10.2003 14:42:35
|
|
|
kt266a korral pci juba 41,5, aga eks proovida muidugi võid, sellisel juhul aint pead oma palole 380volti andma.
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
Jaan
HV veteran
liitunud: 20.11.2001
|
30.10.2003 18:20:21
|
|
|
Arvo Cobrietti kirjutas: |
tsitaat: |
et palju siis AMD prosesid klokkida annab
|
nooh, mul näiteks 1466MHz@2200Mhz (ja kordajat ma ei muudagi 11x200) volte mingi 0.2v juures 50% klokki, kasutaja Jaan sai siin vist sama kiiruse kätte ilma volte tõstmata, aga tal 1.5 voldine variant, pinget tõstes töötas tal vist 2500MHz, niiet 70% klokki. peaks midagi sinnakanti olema kui õigsti mäletan. siinikiirus 133@220 korral 65% kasv. niiet sellised peaksid olema numbrid korraliku prose ja emaplaadi korral.
|
originaal: XP1700+ (1466MHz) 1,5V
korralik vaskradikas ja suva vent@2000 rpm-i (hääletu), Ok tähendab, et läbis 3DM2001 testi
2200Mhz (200x11) @1,5V OK
2300MHz (200z11,5) 1,6V OK
2400MHz (200x12) 1,7V OK
2500MHz (200x12,5) 1,8V läbis testid, kui vent töötas täisvõimsusel.
1466>2500- 1GHz lisa, ehk 70%.
Tegelik kiirusekasv on suurem, kuna FSB-d on kah tõstetud 50%, stabiilselt töötas veel 225Mhz FSB-l
Sandra (vana) järgi oleks vist lihtsam võrrelda:
originaal 1700 oli ca. 5400MIPS, 2500Mhz-l oli see näitaja ca. 9400MIPS-i, võrdluseks P4 3GHzHT on 8950MIPS-i.
nüüd tuleks need numbrid prosede hindadega siduda, et saaks teada, mitu ujuvkoma ühe krooni eest saab
|
|
Kommentaarid: 143 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
123 |
|
tagasi üles |
|
 |
Arvo Cobrietti
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
30.10.2003 19:54:03
|
|
|
Seal sisoftis on P4 juures see 2SMT, mis see tähendab? 2 proset? ilma selle SMT asjata saab P4 veel väiksema MIPS'i
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
|