[montez]

Katsun siis pealkirja selgemalt lahti seletada.
Praegu võetud kodulehe ja e-mailide jaoks hosting firmast A. Samas on tõenäosus, et seal võib teenuse osutamisel tekkida tõrkeid (isegi parematel juhtub) ja selle vältimiseks sai võetud hosting ka firmast B (teises riigis).
Kavatsesin siis nii, et DNS kirjetes panen esimeseks A IP-d ja selle järel B IP-d (määran 4 DNS-i). Ma eeldan, et siis liiguvad nii veebi päringud kui e-mailid A serverisse. Juhul kui see peaks olema kättesaamatu, siis peaks liinile tulema B server, kus on siis vastav kiri kodulehe minimaalse infoga ja catch all postkast (kõik domeenile tulnud kirjad läheksid ühele kontole).

1) Kas selline lahendus toimiks?
2) Pean ka serveris A mingeid kirjeid (MX?) muutma, et selle maas oleku ajal ükski päring ei jääks vastuseta.
3) Ega pole võimalust, et juba A serveris vastu võetud e-mail jõuab ka B serveri postkasti (see pidi olema varuserver rikete puhuks)?
Praegu olen DNS-i järjestuse kirjutanud .eu domeeni registreerija juures haldusliideses (DNS 1 ja 2 on siis A hosting, DNS 3 ja 4 vastavalt B hosting).

[Fukiku]

Hmm, minu piiratud teadmised domeenimajandusest ütlevad, et sedasi DNS tasemel prioritiseerida saad sa maili liiklust, seda just siis MX kirjetele erinevate prioriteetide andmise kaudu. Mailid jõuavad kõrgeima prioriteediga serverisse, mis on üleval, see mis neist edasi saab, on mailiserveri sisene hingeelu, ma kujutan ette, et advanced lahenduse korral võtaks secondary server mailid hoiule ja üritaks neid perioodiliselt primary serverile edastada, lootuses, et see kunagi uuesti üles tuleb.

Veebihostingu seisukohalt see vist nii lihtsalt ei toimi, kui sul praegu on domeenile määratud neli nimeserverit, kaks ühe ja kaks teise ISP juures, siis kas ma saan aru, et kirjed on kummagi ISP juures erinevad? Ma hetkel kardan, et see toob sulle ainult selle efekti, et kui DNSid 1 ja 2 mõlemad korraga maas on, siis saadaks 3 ja 4 käest teised andmed ja minnakse backup serverit kollitama, DNS 1 ja 2 on üleval, aga konkreetselt sinu veebiserver maas on, siis on ikka hambad, sest kõik käivad 1 ja 2 serveritest saadud IP'del ukse taga prõmmimas.

Hüpoteetiliselt oleks võimalik ilmselt teha dünaamiline DNS lahendus, mis võiks olla midagi taolist, et kuskil masinas sul näiteks cron'iga mingi skript käib kontrollimas, kas host A on üleval ja kui see maha läheb, siis muudab DNS kirjed B peale viitama, kui A uuesti üles tuleb, siis muudab DNS kirjed A peale tagasi. Selleks, et see töötaks peab muidugi kirjete TTL olema suhteliselt väikseks sätitud, muidu cache'takse neid igal sammul ja kasu ei midagi.

Üldiselt, pikk jutt, sitt jutt, ma ei ole kindel üldse, et kõik, mis ma räägin õige ja teostatav on.

[Spott]

[Andrus Luht]

Spott'i lahendus MX'i osas on toimiv. Veebiga aga saad teha sellise triki, et paned oma nimeserveri tsoonifailile lühikese eluea (1 sekund?) ning kummalegi serverile cron'iga scripti jooksma, mis kontrollib teise serveri püsti olekut ja http päringutele vastamist. Kui nüüd emb-kumb 'ära kaob' siis teine, kes selle avastab teeb kiire korrektuuri tsoonifailis ja elu läheb edasi.

[Fukiku]

[gnoom]

Aga kasuta meilinduse jaoks Google võimalusi. Siis oled sõltumatu igasugustest muudest asjadest. Link ka sulle uurimiseks kui sellega veel tuttav ei ole http://www.google.com/a/cpanel/domain/new

[Fukiku]

[montez]

Tänan vastajaid.
Siiski, google ei sobi, sest olen juba arvestanud hostingute pakutavate võimalustega.
Jään siiski oma algses postituses toodud nimeserverite järjestuse juurde ja vaatan, kas see toimib ka näiteks siis kui A hostingus eemaldan domeeni kontol majutatute nimekirjast. Kui mul on õigus, siis toimub pärast seda liikluse suunamine B serverile ja siis ma olen saavutanud oma varuserveri mõtte (www ja e-mailidest koopiad kui A server ei vasta pädevalt).

[Spott]

Ei toimi minu meelest see sinu lahendus. Esimese asjana otsitakse primaarset nimeserverit ja paljudel juhtudel kasutatakse ära ka teenusepakkujate vahemälus olevad andmed. Seega võib ikka suunata maas olevale IP-le.