[Lauri0112]

Ma sain teravmoona hülsiga vastu silma, nii et sihtiv silm pea pimedaks läks.
Ja siis rühmaülem imestas, miks ca. 5% täpsusega lasin.

[heretic666]

Kompekata vibuga tehti meil kell 5 metsalaagris äratust. Algul ma ei saanud ka aru, et mis krdi asi see nii valjult paugutab. Kuna relva pidi ärataja iga kord laadima ka peale lasku, meenus esimese asjana mingi poltlukuga vintpüss . Põmm tsk põmm tsk
Hülss jah ka lahe asi, vastu pead olen ise küllaga saanud, samuti vibu puhul see kestasuunaja vahepeal ise blokkis kestaava kuidagi ära ja oligi relv jammed.

[sigakoer]

Selgitage palun, mis riist see "vibu" on?

[Hardi]

AK-4

[webromps]

[Renka]

[NightStriker]

Kaitseprillid jagati välja, kuid esimene kord, kui neid vaja läks oli kevadtormil, kui oli vaja katuseluugist pooleldi väljas sõita. Lasketiirus ei kasutanud kaitseprille keegi kordagi.

Asja sest kestasuunajast. Meile ei suudetud isegi kompekaid sebida. Igavene tüütu oli mingit lahingtegevust imiteerida, kui iga kord laadima pidi. Täitsa rõõm oli vaadata, kui vastutegevust aretav noaga üle tee jooksja saab kaitsest ilma kompekata AK4-st paukmoonaga meetrilt laksu näkku Pimedaks ei jäänud ja kuuga kadusid armid ära, aga ise ei prooviks. Esimest korda nägin kompekat kevadtormil.

[heretic666]

Meil pidi küll kaitseprille kasutama, Peltorid Kuna ise naturaalne prillikandja, siis ekstra Peltoreid ei väljastatud mulle varustusse, ent enne Kevadtormi määriti need ka prillikandjatele. Mis ma ikka tegin siis kui jätsin kappi vedelema nood. Muidu kui üks julla vms ära kadus, pidid terve komplekti kinni plekkima.

[webromps]

Ise kasutan(muidugi nõutakse ka) alati laskmisel kaitseprille ja kuulmiskaitset. Okei, paukmoonaga metsas ringi joostest kõrvklappe pähe ei pane, kuid paukmoon tunduvalt vaiksem ka.
Neid juhtumeid on küll olnud, kus keegi saanud mingeid metalli kilde silma ning oma nägemise rikkunud. Kuid jah, paukmoonaga metsas joostes ja tulistades on tavaline, et mööda puid põrkavad kestad tagasi vastu nägu
Üks kord ajas küll üks instruktor närvi mustaks oma teoga. Nimelt, öeldi, et öörahu ja kõik telkidesse(sissi telgid vms) jms. Jõudsime telgis 5 minutit olla, kui käis hirmus kõva latakas ja telgi seinas oli auk, telk lõhkepaketti suitsu täis ja 10-15 sekundit kuulmine null, ainult kerge vilin kõrvades, ise olin veel telgi teises servas. Millega mehed suutsid hakkama saada, oli see, et lõhkepakett visati täpselt telgi kõrvale ja sees lõhkus ka telgi seina ära. Oli vedamine, et see inimene, kelle magamiskoha juures pauk käis pikali ei olnud. Suure tõenäosusega, kui konkreetne inimene oleks pikali olnud, siis oleks tema kõrvakuulmine korralikult kahjustada saanud.

[heretic666]

Ühel tüübil olevat vibu teravmoon rikošetiga tagasi lasketiirult lendanud ja eesmise sihiku (kirp öeldi vist) lõi kõveraks. Oleks vaid paar senti trajektoor muutunud, oleks headshot olnud. Lucker.

[-Kaivo-]

Mulle tuli meelde, kuidas me 3-4 MG-3 kitsas betoon koridoris lasime. Ma unustasin kõrvakaitsemd kõrva panna. Mõnus valu oli kõrvades pärast
Peale seda on kuulmine halvemaks ka läinud, et kandke kaitsmeid

[Etsike]

Küsimus vahele, et kuivõrd valmistatakse ajateenijaid nende teenistuse ajal psühholoogiliselt ette, et nad julgeksid vaenlast näost näkku (isegi siis kui vaenlane otseselt vastu ei sihi või otsest vastupanu ei osuta) nähes maha lasta või veel hullem käsivõitluses tappa? Kaugtuli ilma otseselt nägemata, keda sa tapad ei lähe arvesse.
Teada on ju fakt, et varasemates sõdades on suureks probleemiks olnud see, et lastakse vastasest tahtlikult mööda, sest ei julgeta tappa.

[Anti]

Teenistuse ajal on mingid väeosa psühholoogi tunnid

[Sold OUT]

No need psühholoogi tunnid olid suht kesised, vahis vähemalt. Räägiti, et on olemas ja et mida ta teeb... mingit praktilist osa küll ei olnud, et "poisid, teie peate nüüd tapma vaenlast jne..."

Meditsiini tunnis öeldi vist isegi rohkem see point välja kui psühholoogi tunnis (poisid, teate, teie eesmärgiks on tapmine ja selle käigus võite teie või teie lahingupaariline viga saada, sellejaoks õpetamegi teid nüüd siduma)


mediciini eksamil oli ka hea laks, tegime sõbraga mingit situatsiooni läbi ja pidin tal kätt siduma... ise hablamata, et kuidas ja mismoodi (olime päevnikud vist sellel ajal olnud) siis see meditsiinitegelane küsis, et kuidas ma oskasin nii hästi ja täpselt siduda kuigi sellist meetodit polnudki nad õpetanud... vastus pani kõik muigama: "vaatasin väiksena õega Kiirabihaiglat"

[-Kaivo-]

Selleks ongi hea, et võimalikult palju mängitakse paukmoonaga metsas õppustel, et sellist olukorda ei tekiks.
Ei usu, et sul mingi psühholoog suudab sind selleks ette valmistada, kuskil uimases klassitunnis.
Üksasi on tsiviili lasta ja teine on mundris venda.

[webromps]

[heretic666]

[Lauri0112]

Siinkohas tuleb meelde film Tropic Thunder

[heretic666]

No kes see ull viitsib sul paukmoonaga sihtima hakata ja ühekaupa popp popp teha, relv saab pasaseks enivei, sel juhul tärista nii, kui's saad. Paljud lasid oma vibudel vintrauadki suisa siniseks.

[-Kaivo-]

[1dumbpcuser]

[webromps]

Meil selgitati päris hästi ära, kuidas on valang mõttetu. Anti 20 teravat ja lükake see nupp nüüd valangu peale. Üldiselt tuli vist proovida 3 kaupa lasta vms, kuid ma proovisin mingi 6 või 7
Mul vist 2 või 3 auku oli pärast märklauas:D

Ääremärkus:pole ajateenistusse jõudnud, vaid tegu Kaitseliiduga siis.

[1dumbpcuser]

Päästiku all hoidmine pole jah alati just kõige mõistlikum tegevus moona kokkuhoiu ja täpsuse mõttes, kuid on olukordi, kus seda teha tuleb.

Ise sain valanguga suht täpselt lastud, pea pooled lasud tabasid märklauda- tuleb lihtsalt sihtida märklaua vasakut alumist nurka ja siis relvast tugevasti kinni hoides tuld anda- relv liigub üles ja paremale

[heretic666]

Hernepüssiga ilmselt see valang suht kama, hädine 5.56 ikkagist, ent vibu oma kuulipritsi moonaga valada terava puhul, siis valanguga juba kolmas kuul tabab kuuselatvu

[Lauri0112]

Selle pärast mulle ksp meeldiski, üllatavalt stabiilne valangute puhul. Võrreldes MG-ga.
Ak-ga valang oli paras õnnemäng tõesti. Lamades lastes veel sai 5est 3-4 pihta. Aga põlvelt või püsti, hea kui esimenegi pihta läks

[heretic666]

Browninguga peaks veel stabiilsem olema. Aga too rohkem klaasvitriini taga vaatamiseks, moon kallis ja relv isegi suht haruldus.

[-Kaivo-]

Aga MG-3 -l on powwwaa.
+ nunnu heli, kui valanguid lased.

[1dumbpcuser]

[heretic666]

Emexisse jah. Oli ka meil paukpadrunitega harjutamised iga päev ühe põllu peal, linnaloa ajal aga üks käis neid nv korjamas ja sai ikka üle viie sota eest sealt hülsse.

[dvd vader]

hülsid on tegelikult kaitseväe omand ja lähevad kaitseväe poolt mahamüümiseks või muudeks otstarveteks. kui neid te ise kokku ei korjanud pärast laskmist, siis on kord ikka päris käest ära

[heretic666]

Korjasime ikka, ent siis oli paks lumi ja kuumad hülsid sulasid sügavale lumme. Kui lumi ära sulas, siis käis see korjandus.

[nokats]

[heretic666]

Mõttetu junn. Lihtsalt sidearm, kui väga rõvedaks peaks asi kätte minema.

[-Kaivo-]

Suht ebamugav ka.

[heretic666]

Pole veel siin HVs ühtegi mereväes ajateenija kommentaare kuulnud. Asjad nagu laulus "In the navy", et ei räägita kõva häälega?

[nokats]

[NightStriker]

[webromps]

[Rudolf112]

[Sold OUT]

[Taux007]

USP meeldis mulle ka, raske oli ta küll kaasas lohistada, samas püstolid on alati huvi pakkunud.

[fic]

M69t on huvitav lasta. Samuti Browningut
Loodan, et ajateenistuses jäänud 3 kuu jooksul avaneb veel võimalus neid põmmutada.

[karukas]

Tahaks kah Browningut lasta. Muud relvad mis olemas on enamjaolt proovitud. USP`st lasta on paras mustkunst. Kaalu muutus on liiga suur, tänu muutuvale raskusele. Salv on ikkagi ju päris suur. Samas kui lasta õige moonaga(mida mina pole veel proovida saanud) siis võib arvamus oluliselt muutuda. Praegu lastakse USP`st rootsi moona.
webromps, relv liigub siis diagonaalselt kui laskeasend on vale.

e/kirjavead

[Taux007]

Pärnu pataljonis anti küll plastikkuulidega Browningut täristada, äkki 25 padrunit oli?

[Absona]

Ei sõltu see diagonaalis laskmine asendist. Sõltub sellest mis käeline oldakse. Kas paremakäeline või vasakukäeline. Kui oldakse paremakäeline, siis tahes-tahtmatult jookseb kuul märklaua keskpunktist mõni ~1cm paremale (kui sihitakse täpselt keskele). Kui vasakukäeline, siis ~1cm vasakule. Seda nii automaadiga, vindiga, snaipripüssiga. Põhjus lihtne, vastavalt hoidmisele pole ühel küljel piisavalt tuge ja kuuli väljumise aeg torust lööb inerts (näiteks 12g kuulil on torust väljumise kiirus keskmiselt 800m/s) toru sinna kus on vähem tuge. Kogenumad laskjad teavad optikat natuke regulaarida vastavalt käele mõni cm paremale-vasakule keskkohast mööda. Kui sihikuga, siis tuleb ka märklaua keskpunktist natuke kõrvale sihtida, vastavalt inimese eripärast ja püssi kaliibrist (kui tugev pauk tuleb). Automaadiga siis sama lugu kuid seal on asend natuke teistsugune aga ikkagi mõjutab. Selline asi on tahest-tahtmata. Võibolla mõni musklibeebi suuda kindlalt kinni hoida aga vaevalt.

[karukas]

[Mart352]

[rixk]

[karukas]

Valangud, see on paraku täiesti erinev teema. Oleneb relvast, oleneb musklitest, oleneb kogemusest. Piisab hasardist ja päästmisega tõmmatakse vintraud suvalisse suunda. Valanguga laskmiseks on head Galil AR ja ka MAC. UZI on üks halvemaid. Nõuab väga suurt kogemust ja reaktsioonikiirust.

[heretic666]

Lased valanguga AA12 relvast.