[kaabakas]

Xender, programmide hulk on küll hea mõõdupuu, kuid pole kogu tõde.
- Esiteks on üsna vähe inimesi, kes kasutaks üle 20 programmi. Netbook, anyone? Kui inimene valib näiteks brauserit, siis on tänapäeval konkurentsis üsna ainult kolm programmi, Firefox, Opera ja Chrome, mis on saadaval kõigil 3 platvormil (Safari? Konqueror? IE ?) Ülejäänud brauserid on juba kas eriotstarbelised või marginaalsed. Suurtest tegijatest ei oma ükski suuri eeliseid teiste ees. Uue tegija tulemise võimalus tekib siis, kui liidritel mingi suur puudujääk tekib. Näiteks Firefox tõusis, sest IE sakkis lihtsalt nii sajaga. Chrome vaatab brauseriküsimusele üldse teise pilguga... Suht kedagi ei huvita, kas ülejäänud 100 brauserit on 15 windowsile, 80 linuxile ja 5 macile või mida iganes. Suured kolm teevad töö korralikult ära ja sellest piisab. Sama jutt kehtib maileri, media playeri, kontoritarkvara jne kohta (siin pole küll niipalju iga-platvormi programme, kuid säilib reegel, et igas kategoorias on paar liidrit, kes on peajagu üle). Siit tuleb kokku, et 90% tööd tehakse ära vähem kui saja programmiga.
- Järgmisena on oluline see, kui edukalt programmid omavahel läbi saavad. Idee on selles, et tervik on enamat kui osade summa. Windowsis on raske leida, et mõni programm arvestaks teise olemasoluga, paljugi veel, et nad omavahel koostööd teeksid. Probleem on selles, et arvuti on algusest peale olnud lubadus tööriistast, mis teeb ükskõik millist tööd. Sellest järeldub tavaloogika kohaselt, et sa ei või ette teada, milleks arvutit kasutatakse, ning siis jäävad kõik programmid eraldiseisvateks ja juhuslikeks. Windows on sellesse ideesse üsna kinni jäänud. Ent unixi põhjaga maailmas teatakse, et 90% tööst kuulub vähem kui 20 kategooriasse. Kui sa nüüd teed igas kategoorias ühe korraliku programmi, siis võid sa nad omavahel koostööd tegema panna, ja see koostöö on enamasti väärtuslikum kui mõni üksik programm. Sellist programmide komplekti nimetataksegi desktop environment. Kuna tegelikult ei ole asjalike programmide kirjutamine mingi müstika, siis Linuxis ei konkureerigi enamasti omavahel mitte programmid, vaid nende komplektid. Ja neid on tähtsamaid kolm tükki - Gnome, KDE, Xfce. Windowsis taolist asja lihtsalt ei ole, ja see on ka põhjus, miks ma iga kord juukseid kisun kui windowsit kasutama pean.
- Kui parajasti ees olev desktop environment mingit parajasti vajalikku asja ei sisalda, siis võib programme ka ükshaaval lisada. Kui windowsis hakkaksid ilmselt sobivat netist taga otsima, siis linuxis tähendab add/remove programs tõepoolest seda, et ta oskab tarkvara ka lisada. Saadaval on kümned tuhanded nimetused tarkvara, kenasti kategoriseeritud ja kirjeldusega varustatud. Trüki märksõna, vali programm ja vajuta 'install'. Kuna tarkvarahaldus on linuxi komponent, siis jäävad ära programmide konfliktid, ning uuenduste haldamine toimub tsentraalselt, nii et et iga prorgamm ei tüüta sind eraldi.
- Alles jääb see 10% töö tegemist, mis on jäänud nii madala konkurentsi juurde, et saab endale lubada platvormiga pirtsutamist. Audio/video/pilditöötlus, ka mängud - kui tahad kõige uuemat, siis pead nõutava opsysi alla neelama. Veidi vanema kraami saab reeglina ilma ka tööle.
- Mis puudutab linuxile tarkvara kirjutamist, siis linuxile mittearendamine võib samuti mahaviskamine olla. Näiteks youtube loobub lähiajal flash videost, sest adobe pole aastate jooksul suutnud linuxile korralikku flashplayerit kirjutada. Nüüd kui linuxile ehitatud chrome(os) ja android nõuavad korralikku youtube videot, paneb google html5'le õla alla ja pakun, et sellega on flash video surnud. Ülejäänud suuremad videosaidid on ka juba html5 paadis. Flash on pmst üleöö kukkunud 100% turuosalt legacyks.

[vaegkuulja]

[poiss4]

Tegelikult on see FreeBSD, mis on tunduvalt parem. Parem selles mõttes, et ta on olemas ja KÕIK.
Sest see KÕIK, mis on OLEMAS, on siin ILMAS olemas, sellepärast, et NII kord juba ON.
Fakt, et kas WIndows on parem kui Linux või on nad seda erinevalt- on sulaselge vale. Sellepärast, et seda ei saa kunagi öelda, et nad on paremad või et nad on üksteisest paremad.
Sest on olemas ka teisi paremaid- näiteks FreeBSD.

[iceincube]

[friik1]

[prtv]

[XYZ]

[londiste]

html5 või mitte, aga hetkeseisuga youtube üleminekust karjumine ei ole eriti mõistlik. üritavad nad küll, aga ilma reklaamideta ei lähe asi beetast kaugemale. mind täiesti huvitab kuidas nad selle ära kavatsevad lahendada.
chrome turuosa peaks kuskile safariga ühte auku jääma, mis google veebialast võimsust arvestades on üsna masendav.

kaabakas, windowsi ja linuxi tarkvarabundlemist võrrelda ei ole niisama lihtne. kas linuxiliste peal tuleb niisama lihtsalt ka tasuline tarkvara? ja teiselt poolt microsofti kohtucased ie ja wmp bundlemise osas...

selle programmide komplekti osas, vanasti nimetati seda operatsioonisüsteemiks. ja ka praegu on sul täielik võimalus windowsi peale oma programmikomplekt tekitada...

[DigeBeni]

... mulle meenub üks ütlus, mis kõlas umbes niimoodi "inimestel on imeline võime arvustada raamatuid, mida nad pole lugenud". Antud kontekstis tähendab see linuxi komponentide hindamist läbi Windowsi vaatevinkli ...

XYZ, tarkvaralise sümbioosi all kaabakas, vaevalt mõtles copy-paste funktsionaalsust, kui sa saaks üle sulle nii omasest meelevaldsest pealiskaudsusest, mõistaksid isegi ...

londiste,

[londiste]

DigeBeni, milliseid vahendeid sa ootaksid microsoftilt windowsi rakenduste vahetamiseks? ja mis sind praegu selles takistab? ja miks ei saa paralleele tõmmata?

kui sa tahad tähti närida, siis aga palun - see linux=kernel jutt muudab kogu antud teema sajaprotsendiliselt tühjaks, kuna me võrdleme siga ja kägu.

kaua te seda aknahalduri trummi lüüa viitsite?

töölauahaldureid on alternatiivseid ju olemas küll. ühilduvus on ka alles jäänud. kui keegi on nadi jupstüki kirjutanud, siis ma ei süüdistaks selles microsofti. ma usun, et ma suudaksin ka linuxile kirjutada töölauahalduri, mis mitte midagi 'standardse linuxi keskkonnaga' ühilduvusest alles ei jäta

[vaegkuulja]

[asjameez]

[vaegkuulja]

[SKG]

[pacho]

Mida te jahute siin oma teekidest, linuxi rakendusprogrammidel on palju algelisemaid probleeme. Probleemid mis on seotud just arendusmudeliga. Paljud projektid on muutunud arendajate mastrubatsiooniks. Üks kõige tuntum näide on Amarok. Ausalt. Kellel on vaja sadaneljakümmentkaheksat moodi seadistatavat lugude nimekirja kui puudu on elementaarsed funktsioonid. Ma pakuks välja, et palju rohkematel kasutajatel läheb vaja normaalset meediaseadmete tuge. Amarok 2 on väljas juba 2 aastat väljas kuid siiani pole võimalik ilma ajukepita podcaste iPodi saada. Samas on see funktsioon olemas 1.4 seerias. See on vaid üks näide.

[asjameez]

pacho, nõustun. Amarok 1.4 on siiani üks parimaid muusikamängijaid, kuid 2. versiooni ei kannata üldse kasutada. Seetõttu kasutan nüüd vahelduseks Juk-i

[Ho Ho]

[DigeBeni]

[medicopter]

Opensuses oli küll võimatu pakkide installimine, proovisin .rpm pakki installi ja tahtis mingit tobedat key värki saada, Ubuntul tõmba .deb ja installi ning vaikus.

Teiseks asi on see et miks keegi ei tee portable programme linuxile (ilma mingi lisasoftita süsteemis) mis laadiks need .so failid oma kataloogist mis puudu ja settingud paneb ka oma kataloogi, portable apps mul Windowsis igapäevane. Olen kuulnud et .sh scriptidega saab teha aga äkki kellelgi on scripti mis teeb nii.

NB: dll hellist mulle loenguid ärge pidage.

[vaegkuulja]

[DigeBeni]

vaegkuulja, ära näe vaeva, trolle ma ei sööda.

[vaegkuulja]

[londiste]

[XYZ]

[SKG]

[XYZ]

[vaegkuulja]

[1dumbpcuser]

Linux Needs to Master Hardware to Beat Windows
Link

[SKG]

vaegkuulja, nLite on häkk, mitte ametlik viis, seega selle alusel ei saa OS-i modulaarseks liigitada.

[vaegkuulja]

[SKG]

[vaegkuulja]

[SKG]

[Xender]

Kõige suurem takistus Linuxi puhul on mängud, ehk siis põhjus, miks ta ei jõua kunagi koduarvutisse. DX Linuxile ei tule kunagi ja OpenGL on põhimõtteliselt surnud, kuna enamik mänge on tänapäeval multiplatvorm ja DX9 toetav graafikakaart on nii Xbox 360nes, kui PS3mes. Seega milleks kasutada OpenGL-i ?

Emulaatori kasutamine on uuemate mängude jaoks mõttetu mingi 2K dollarine masin suudab Crysist jooksutada koos hullude graafiliste jamadega 1 fps sekundis.

Minu teada tehakse isegi OSX jaoks hulga rohkem mänge, kui Linuxi peale ( pean silmas korralike), vähemalt Blizzard on kõik mängud teinud ka OSX jaoks.

[vaegkuulja]

[londiste]

[Ho Ho]

[mikk36]

[Ho Ho]

[mikk36]

Ho Ho, kui sa paned programmi tööle Winega siis mis opsysis arvab see programm ennast olema?

[SKG]

[sander85]

võttis aega, aga just viimase ~50 postituse lugemisega sain ma aru, mis siin teemas üks suuremaid probleeme on..

enamus linuxi leeri hoidvaid inimesi on oma varasemas elus piisavalt pikalt töötanud windowsi keskonnas ja paljud teevad seda ka hetkel paralleelselt.. samas windowsi leeri hoidvad inimesed pole reaalselt linuxi keskkonnas pikemalt kui mõni päev aega veetnud, puudub ülevaade asja tegelikust olemusest ja oma "kuldsed teadmised" räägitakse kohvipaksu või naiste saunajuttude alusel..

olen vist juba korra seda linki postitand, aga mõni vist siiski ei lugenud piisavalt süvenenult: http://www.happyassassin.net/2009/11/18/engineering-fail/

üldiselt on see teema siin selline mõnus huumorinurk, seda just tänu mõne tegelase pinnapealsetele vaadetele..

[ottf]

nLite pole mingi häkk
Wine on emulaator

Linux vs. windows... üks ei kõlba üheks, teine ei kõlba teiseks.
(okok.. kuigi windoosaga saab kõik tehtud, kui vaja...)

Paralleelselt mõlemad oma otstarbeks

[iceincube]

[Ho Ho]

[vaegkuulja]

[ottf]

[xpander]

aga tädi Maali ei mängi mänge, vaid loeb postimeest!
ja selliseid tädi Maali suguseid on tunduvalt rohkem kui neid kes mängivad mänge.
Filmid, muusika, msn ja netis surfamine on linuxis out of the box - ei ole vaja sul ise midagi teha peale mõne koodeki aksepteerimise.

Mängimine on teine teema jah, ja nõustun et Linuxis tuleb aeg-ajalt ajusid k***ida et asi tööle saada.

mul on hea näide tuua:
Isa kes ainult pangas makseid teeb ja vahest mõnda uudist netis sirvib, kasutab nüüd ka pikemat aega linuxit, ei ole seal midagi piixu keerata ega miskit, lihtsalt root parooli pole talle andnud.
kui windowsi (vista) kasutas, siis oli kogu aeg mingi jura: läks aeglaseks, ei tahtnud käivituda imelikel põhjustel jne.

[Ho Ho]

[sander85]