[t6nnnu]

Tere!

1) Kuidas on õige formatida kettaid? Ise enam antud kettaid edasi kasutada ei taha, tahaksin nad edasi müüa. Antud ketaste peal jookseb praegu ka OS. küsin seepärast, et viimati, kui ma ketast formatisin siis läks midagi valesti ja hiljem ei läinud enam tööle.

2) Kuulsin et mõned SATA pordid jooksevad kiiremini, kui teised. Kas see vastab tõele? Kas nende suhtes on mingi kuldreegel ka? (nt et väiksem number on kiirem)

[1dumbpcuser]

[t6nnnu]

[quote="1dumbpcuser"]

[1dumbpcuser]

Jah

[Dijital]

Niisama küsimus, et milleks formatt? Et tulevane omanik sinu faile ei saaks (näha)? Sellisel juhul oleks targem ketas wipe'ida, kus ketas kirjutatakse (random) dataga (mitkemekordselt) üle, et faile ei saaks taastada. Peale tavalist formaatimist on põhimõtteliselt kogu ketta peal olev info väga lihtsalt taastatav.

[t6nnnu]

[SKG]

SATA pordi kiiruse pärast ei maksaks muretseda, kuna suurim pudelikael on siiski ketas ise kui just SSD pole.

[Dogbert]

Mulle tundub millegipärast, et teema algataja küsis SATA pordi numbrite kohta, vastajad rääkisid loomulikult SATA põlvkondadest

Teema algatajale igaks juhuks teadmiseks, et vastajad rääkisid SATA põlvkondadest, pordi numbrid emaplaadil ei mängi kiiruse osas rolli, kui nad kõik on ühe kontrolleri omad (esineb ka kahe kontrolleriga emaplaate).

[Dijital]

[HacaX]

[tahanteada]

HacaX: Eksid vähe. Sellisest ühekordsest O-i kirjutamisest piisab ehk sel juhul, kui taastajal pole kasutada proff-taastustehnikat.

Kellel on kasutada Proff-tehnika, seal ei kontrollita mitte "0-de ja 1-de" olemasolu, vaid mõõdetakse hoopis magnetväljade salvestuskihtide signaalide tugevust. Ning sellisel juhul on täiesti info mahaloetav - juhul, kui seda ketast on liialt vähe üle kirjutatud.

Kui ei usu - tee lihtne katse - võta mõni lint- või kassettmagnetofon - võta sellelt kustutuspea ära ja siis kirjuta see lint (näiteks) 10x üle. Seejärel kuula seda linti:
1. Kõige viimane salvestus on kõige tugevam
2. Sellest iga järgnev kint on järjest nõrgem, kuid on veel täiesti arusaadav.
3. Ja alles üsna mitme salvestuskihi järel muutub olemasolev salvestus "arusaamatuks müraks".

Sama on siis ka magnetsalvestusega ketaste korral. Iga uuem salvestus on tugevam, kui varasemad salvestuskihid.
Ning seda kasutataksegi ära keerukates, kallites proff-taastussüsteemides.

[HacaX]

Ega sa ometi võrdle musalinti x korda täpsema kettatehnikaga mis samale pinnale suudab x korda rohkem andmeid paigutada (ning neid sealt ka vigadeta välja lugeda)? Salvestuse tugevusega pole midagi peale hakata kasutatud ketta puhul kus iga koht mida bitina kasutatakse on juba X korda kandnud mõlemat väärtust. Seda enam kui, nagu minupoolses tekstis välja oli toodud, üle on kirjutatud random dataga, so puudub alguspunkt millest asja arutama hakata (piltlikult väljendudes: kui väärtus on 0,7 siis kas selle pärast et originaalne bitt oli 1 ja seati 0iks, või vastupidi, et oli 0 ja seati 1... ja kui seada seadmist on ketta eluaja jooksul veel poolteist miljardit korda tehtud siis...). Jah, olid ajad kui kallis laboritehnika oli tavaseadmetest niipalju parem et võis pihta saada rajale mida üle kirjutav tehnika korralikult ei tabanud, need ajad on aga ammu möödas.
Üldiselt on tänapäeval nii et ükski taastusfirma ei võta sind üldse jutulegi kui ütled neile et ketas wipe´iti üle. Lisaks peaks veel praegugi Võrgu peal olema leitav sait mis konkreetselt sellise katsumuse püsti pani ja taastusfirmasid võistlema kutsus - ei võtnud ükski vedu.

[t6nnnu]

Teist on palju abi olnud .
Dogbert, jah just seda ma mõtlesingi.

[Kombimiis]

No mina sain arvatavasti nende ketaste omanikuks ja nüüd on jama... Ehk keegi aitab?
Näitab suuruseks 220 gb, kuigi on 120. Peale mitmekordset formaatimist on sama jama. (File sys - NTFS)
SeaTools ei taha tööle minna...
Apua?