|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Wiltz
HV Guru
liitunud: 28.01.2002
|
29.10.2009 00:29:28
|
|
|
ilmselt väga paljudel pädevamatel kuulajatel ei ole niimoodi lambist eriti võtta igasugu suvalist lowend tehnikat  tõsi, int heli on vast peaaegu igaühel tänapäeval olemas, aga siis peab ju seda biosist enaablima, driverid installima ja muu jamaga tegelema.
ise kuulasin esmalt keskklassi klappidega, siis väga kvaliteetsete arvutikõlaritega ning lõpuks päris korraliku stereosüsteemiga. erinevus ei olnud märkimisväärne ühegi variandi vahel, kuid klappidega 4 kvaliteetsema sample'i vahel eristada oli küll sisuliselt võimatu. helikaartideks olid X-fi ja stereosüsteemi puhul audigy2 ZS.
_________________
"There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins." |
|
| Kommentaarid: 275 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
9 :: |
3 :: |
226 |
|
| tagasi üles |
|
 |
pacho
HV veteran
liitunud: 26.02.2004
|
|
30.10.2009 15:40:19
|
|
|
Teeme ühe korraliku pimetesti. Vaja läeb Javat ja linuxi kasutajatel paigaldada eraldi madplay.
Kasutamine:
*Seadista heliväljund Options-> Settings ->Playback Devices -> Vali seade -> Apply All
*Ava test. Open ABC/HR Config -> Koht kuhu pakkisid lahti testi -> Vali fail TEST_CONFIG.ecf
*Ilmub testiaken. Linnuke "Show name in results file" ja kirjuta sinna oma kasutajanimi.
*Juhendi kuidas testi läbi viia leiad siit.
*Hindama peab kvaliteeti. 5 tähendab originaaliga võrdset kvaliteeti. 1 vabalt eristatavat sämplit.
*Testi lõppedes salvesta tulemused Fail -> Save Test Results. Formaadiks sinukasutajanimi_hv_oct_test1.erf
*Kuna tulemused on krüpteeritud, siis saada need aadressile andres[punkt]pajo[ät]gmail[punkt]com
Katsun need võimalikult operatiivselt siia ülesse saada.
Link testile http://rapidshare.com/files/299981443/LAME_3.98_test.zip.html
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ramones
HV Guru
liitunud: 09.07.2004
|
|
31.10.2009 01:47:22
|
|
|
Saatsin faili meiliga teele. Tunnistan, et ainult kõige kehvema tundsin koheselt ära. Teistega läks üksjagu aega ja ega suurt neil vahet ei teinud. Eks paistab, palju ma täppi sain 
Muide, loovalik  . Kohe rõõm oli seda kuulata.
|
|
| Kommentaarid: 76 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
75 |
|
| tagasi üles |
|
|
pacho
HV veteran
liitunud: 26.02.2004
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
libe
kvaliteetne mees
liitunud: 04.11.2001
|
|
31.10.2009 11:07:28
|
|
|
minu kõrv küll vahet ei suutnud teha
sellist jama nagu omal ajal kodeerida oli võimalik ei täheldanud
endal telefonis kasutan kodeerimiseks 192kbps ABR
võimalik, et telefonis teeksingi kvalil vahet 
_________________
☠ |
|
| Kommentaarid: 82 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
70 |
|
| tagasi üles |
|
|
pacho
HV veteran
liitunud: 26.02.2004
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
Reimold
HV kasutaja
liitunud: 21.09.2004
|
|
31.10.2009 22:55:07
|
|
|
| Palun uut rapidshare linki kuna selle limiit tundub ületat olevat.
|
|
| Kommentaarid: 59 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
57 |
|
| tagasi üles |
|
|
pacho
HV veteran
liitunud: 26.02.2004
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
libe
kvaliteetne mees
liitunud: 04.11.2001
|
|
31.10.2009 23:06:49
|
|
|
muidugi pacho testil tuvastada mp3'e originaalist oli kõige lihtsam.
erinevat mp3 kvaliteeti üksteisest eristada on juba suurem töö
kõige kehvemat oli minu kõrv suuteline siiski eristama
_________________
☠ |
|
| Kommentaarid: 82 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
70 |
|
| tagasi üles |
|
|
Noname
HV Guru
liitunud: 26.10.2002
|
|
01.11.2009 21:17:26
|
|
|
väga väga halb lugu selleks testiks, peaks olema midagi kiiremat ja teravamat
_________________
"Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis." - Lennart Meri
"Edu on kehv õpetaja. See ahvatleb tarku inimesi mõtlema, et nad ei saagi kaotada" - B. Gates |
|
| Kommentaarid: 372 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
321 |
|
| tagasi üles |
|
|
pacho
HV veteran
liitunud: 26.02.2004
|
|
01.11.2009 21:27:55
|
|
|
| Kas sul on ainult kiired ja teravad lood mp3 formaadis?
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
| tagasi üles |
|
|
Noname
HV Guru
liitunud: 26.10.2002
|
|
02.11.2009 01:25:14
|
|
|
| pacho kirjutas: |
| Kas sul on ainult kiired ja teravad lood mp3 formaadis? |
jah
_________________
"Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis." - Lennart Meri
"Edu on kehv õpetaja. See ahvatleb tarku inimesi mõtlema, et nad ei saagi kaotada" - B. Gates |
|
| Kommentaarid: 372 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
321 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
05.02.2016 10:42:21
|
|
|
| Selles suhtes ma tunnetan üsna selgelt 24/96 paremat dünaamikat, sealt edasi aga muutub vahe juba märkamatuks. Üldiselt ega need 96-384k kvantsagedused on eelkõige ikka DAW pluginate jaoks, mida rohkem infot, seda parem töödelda. Masterdused üle 24/96 on ilmselge overkill, kuigi nii mõnedki naudivad seda ja väidavad, et märkavad vahet.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
05.02.2016 11:01:02
|
|
|
| 16/44,1 on ise juba varuga üle kuulmisläve, niiet seal mingi vahe tegemine vs. 24/96 on bs, kui just dac mingit jama ei korralda vahepeal.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
05.02.2016 12:49:32
|
|
|
Siin tasub meelde tuletada, et 16 bit PCM formaadi dünaamiline ulatus on tagasihoidlikul hinnangul ~100 dB või rohkem. Selleks, et see võimalik dünaamiline ulatus täielikult ära kasutada, peaks ühes tavalises vaikses kodutoas (taustamüra u 30 dB) saavutama helirõhu 130+ dB. Ning seegi teoreetiline konstruktsioon eeldab ideaalset salvestust, mille dünaamiline ulatus formaadi piirini küündiks. Neid päriselt ei eksisteeri.
Lihtne seletus sellele, et 24/96 parem tundub, on see, et reeglina on sellises formaadis jagatav muusika lihtsalt hästi salvestatud-masterdatud. See pole muidugi mingi kivisse raiutud reegel. Formaat ise ei tähenda midagi, toode on oluline.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
CoiL
HV Guru
liitunud: 07.06.2006
|
|
05.02.2016 13:40:17
|
|
|
| ihvike kirjutas: |
Siin tasub meelde tuletada, et 16 bit PCM formaadi dünaamiline ulatus on tagasihoidlikul hinnangul ~100 dB või rohkem. Selleks, et see võimalik dünaamiline ulatus täielikult ära kasutada, peaks ühes tavalises vaikses kodutoas (taustamüra u 30 dB) saavutama helirõhu 130+ dB. Ning seegi teoreetiline konstruktsioon eeldab ideaalset salvestust, mille dünaamiline ulatus formaadi piirini küündiks. Neid päriselt ei eksisteeri.
Lihtne seletus sellele, et 24/96 parem tundub, on see, et reeglina on sellises formaadis jagatav muusika lihtsalt hästi salvestatud-masterdatud. See pole muidugi mingi kivisse raiutud reegel. Formaat ise ei tähenda midagi, toode on oluline. |
Siinkohal olen ihvikesega nõus (üks neist vähestest kordadest  ). 24bit vs. 16bit on juba ammu teada "müüt" millest kasu põmst. ainult stuudios. KHz/samplingute-ide suhtes olen aga arvamusel, et üle 96KHz on ka suht mõttetu minna (puhtalt minu subjektiivne kõrva-kogemus ja arvamus).
24-bit vs. 16-bit on väga hästi lahti seletatud siin: http://www.head-fi.org/t/415361/24bit-vs-16bit-the-myth-exploded#post_5533890
|
|
| Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
05.02.2016 14:23:58
|
|
|
CoiL, ka üle 44.1kHz on mõttetu minna. max sagedus, mis inimene kuulda võib, on 20kHz, 44.1kHz annab efektiivselt 22.05kHz, ehk 2050Hz üle kuulmisläve, ja see kehtib väga noortel üli hea kuulmisega inimestel. enamasti vast jääb kuskile 18-19kHz vahele max kuuldav sagedus.
järgmine probleem on valjuhääldid, mis seda sagedust peavad taasesitama. üldiselt hakkab sealgi 16-17kHz juures probleeme tekkima. edasi kõlari kastid, eesmine sein, kuhu on valjukad paigaldatud, selle kuju määrab mis, kuhu ja kui palju levib. siis ruumi akustika sööb üldiselt päris tubli osa helist üldse. enne kui üldse hakata mingeid ulmelisi bit sügavusi sample rate taga ajama ja nende mõjust rääkima, tuleks väga kriitilise pilguga kogu oma süsteem üle vaadata.
aga jah, eks on ka selliseid, kes tulihingeliselt väidavad, et värviliste kivikeste riputamine toite, signaali ja kõlarikaablite külge muudab heli palju paremaks... rääkimata veel kullatud klemmidega hõbekaablitest.
nagu ihvike juba ütles, siis 44.1 vs. 96 vahe saab olla siis, kui on teine miks ja master. omalt poolt lisan veel variandid, et helikaart ja dac võivad teise sample ratega trikitama hakata ja sellest tulenevalt võib vahe sisse tulla, iseasi kas reaalselt ka kuuldav vahe on. jällegi saaks tõestada abx testiga.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
CoiL
HV Guru
liitunud: 07.06.2006
|
|
05.02.2016 14:31:12
|
|
|
NATAS999, vabalt võib see minu puhul olla ka pseudo (ärme hakka selle üle vaidlema) aga 96KHz heade masterduste ja kvaliteetse muusika puhul (nt. Steven Wilson) olen täheldanud tiba paremat dünaamikat. Seda siis 16/44 vs. 24/96 FLAC`i puhul.
Muuseas, just sattusin uurima HTC One A9 kohta ja naersin täiega toote promo teksti üle: "Ärata muusika üles. Puhu oma muusikale sisse uus elu. Sisseehitatud DAC muudab 16-bitise heli 24-bitiseks kõrge resolutsiooniga külluslikuks ja sügavaks heliks, mida Sa ei ole nutitelefonis kunagi varem kogenud."
No anna olla, hahaha re-sampling on küll mõnede toodete puhul kasulik ja arvestatav (high-end kraam), samas kui algallikas/formaat on jama, siis ei saa ka pruunist saia teha.
|
|
| Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
05.02.2016 14:35:52
|
|
|
CoiL, kas sellest loost on 2 flaci 24/96 ja 16/44.1, või on originaal 24/96 ja oled teise ise konverteerinud 16/44.1 peale või kuulad 24/96 flaci 16/44.1 rezhiimis? konverteerimine ja teise rezhiimiga mängimine ei tohiks olla kuuldavat vahet. kui on eraldi 2 varianti loost saadaval ja mõlemad on erinevad kuuldavalt, siis on tegemist spets teise miksiga.
mis resamplit puudutab, siis pruunist saia tegemine käib lihtsalt läbi naerunäoga eq laskmisega.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
olavsu1
külaline
|
|
05.02.2016 14:51:43
|
|
|
DSD puhul on sedasi et see võetakse üles DSD's, töödeldakse DSD's ja publitseeritakse DSD's. On ka teine lähenemine kus salvestus ja töötlemine toimub 24bit/192kHz aga masterdatakse DSD formaati. Mis DSD on , see on ühebitine jada ca 2,8MHz ja suurema sämplinguga.
DSD useritega vaidlemine pole eriti tervisele kasulik....
Mis kuumis läve puutub siis seltskond teadlasi (Ariko Fukushima, Reiko Yagi, Norie Kawai, Manabu Honda, Emi Nishina, Tsutomu Oohashi) on 2014 aastal EEG uuringuga väljamõõtnud, et inimaju on võimeline "kuulma" sagedusi kuni 32kHz http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0095464
viimati muutis olavsu1 05.02.2016 14:52:47, muudetud 1 kord |
|
| tagasi üles |
|
|
CoiL
HV Guru
liitunud: 07.06.2006
|
|
05.02.2016 14:54:06
|
|
|
"...kui on eraldi 2 varianti loost saadaval ja mõlemad on erinevad kuuldavalt, siis on tegemist spets teise miksiga. " Võimalik, et asi pigem selles, ise konvertinud ei ole, üks on isiklikult originaal CD`lt EAC FLAC rip ja teine netist tiritud 24/96 originaal FLAC.
Resampling päris "naerunäoga EQ" ka minuteada ei ole ja on kasutusel high-end DAC`ides kus kanalid eraldi DAC`idena ja kasutatud ka oma kodeeringut. Täpselt sellesse süvenenud ei ole, aga vaevalt, et päris niiama seda tehakse ja ju siis ikka mingi kvaliteedi tõus on (ei tea, ei ole isiklikult kogenud, lihtsalt väide loetu põhjal).
|
|
| Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
05.02.2016 14:56:03
|
|
|
CoiL, ei saa olla reaalset kvaliteedi tõusu, sest sa ei saa juurde tekitada bitte mida originaalallikas enam ei ole, küll on aga võimalik kõrvu ja aju natuke ära petta.
Kõlab juba nagu 128Kbit/s MP3`e konvertimine FLAC´iks ja kiitmine et "oi kus nüüd alles kõlab paremini"... 
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 236 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
|
CoiL
HV Guru
liitunud: 07.06.2006
|
|
05.02.2016 14:57:56
|
|
|
| Etz, ma ei räägi antud juhul mitte bittidest vaid sämpli sagedusest ja ma tõesti ei väida siin miskit sellist nagu sina analoogiaks tõid. Ärme kisu teemat kiiva
|
|
| Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
05.02.2016 15:17:14
|
|
|
CoiL, selle resamplimise kohta rääkisin, mis telefonis pruunist saia konverteerib, mitte resamplist üldiselt.
olavsu1, aju võib tajuda/registreerida 30kHz, aga reaalselt muusikat kuulates sellest kasu pole. pigem on see abiks ruumis liikumiseks, päris nahkhiire kombel kajalokatsiooni ei tee, aga pidavat kuidagi aitama ruumi tajuda. youtubes oli mingi video selle kohta. teemaks samuti hddvdaudio jms must maagia.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
marcor1
HV veteran
liitunud: 29.09.2003
|
|
05.02.2016 21:50:39
|
|
|
Igasugu sisutihedat (paraku ka lahmimist ning demagoogiat) teksti hi-res teemadel - kes suudab ja viitsib võib süveneda.
http://www.elfafoorum.ee/threads/61462-CD-vs-HiRez-16Bit-vs-24Bit-DSD
Subjektiivse kogemuse põhjal aga enamus süsteemidel on tõsiseid raskusi, CD formaadilt pakutava realiseerimisegagi. Ehk enamasti rohkem toereetikute rida (või siis enesepetjate).
_________________
War. War never changes.
Malkavian: [to a stop sign] No, you stop! |
|
| Kommentaarid: 70 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
CoiL
HV Guru
liitunud: 07.06.2006
|
|
06.02.2016 03:09:03
|
|
|
marcor1, tänud, xiph.org artikkel oli väga huvitav lugeda, jälle targem 
|
|
| Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
| tagasi üles |
|
|
eternity
HV kasutaja
liitunud: 20.11.2008
|
|
06.02.2016 20:11:44
|
|
|
Siinkohla lisa lugemist kui keegi tutvunud pole : http://recordinghacks.com/articles/the-world-beyond-20khz/.
Isiklikust kogemust võin öelda, et 16/44.1 ja 24/96 vahel on vahe sees siis kui sa kasutad kuulamisel vastavat varustust. Kui su heliallikad lähevad ülemises otsas ainult kuni 20khz-ni siis ei ole ilmselgelt see vahe märgatav. Enda Adam A8xide (mis tootja andmetel vähemalt ulatuvad 50khz-ni) peal on ikka selge vahe sees, kasvõi juba lindistamisel lisa headroomi näol.
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
30 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
07.02.2016 00:21:24
|
|
|
Kui keegi teeb siin pimeteste piisavalt suure valimiga ja näitab, et suudab teha vahet 16/44.1 ja 24/96 klippidel (või kõrge bitrate'ga MP3 vs FLAC) suure %-ga, siis ma usun neid. Enne kui selliseid tulemusi pole ette näidata ei tahaks kedagi uskuda niisama.
Lindistamine on teine teema aga muusika taasesitamisel ei tohiks inimesed vahet teha.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
08.02.2016 16:55:25
|
|
|
Teadusliku uuringu jaoks on vaja mõistlikku valimit. Pimetesti tegemiseks on vaja ainult seda konkreetset inimest, kes ütleb, et ta vahet kuuleb. Muidugi, kui see inimene siis pimetestis vahet ei kuule, ei tõesta see seda, et mitte keegi seda ei kuule, kuid on siiski väga kõnekas fakt. Kuna seda saab üsna lihtsalt ise ka teha, siis ma soovitan soojalt kõigil proovida, eriti neil, kes räägivad, et nad vahet kuulevad. Kui sellised lihtsad asjad enda jaoks selgeks teed, saab kohe palju paremini aru, kuhu suunas selles helimaailmas vaadata tasub, kui paremat heli tahad saada. Etteruttavalt võin öelda, et helisalvestuse formaat on kaugelt-kaugelt-kaugelt ebaolulisem, kui muusika- ja helitehnikatööstus seda näidata üritab. Kõige parem viis raha teenida on sama asja erinevasse "kilesse" pakituna mitu korda müüa. Puhas kasum.
Lihtsalt tehnilisest ja muusikateoreetilisest aspektist lisaks veel seda, et isegi kui sul on helisalvestus- ja taasesitustehnika ning formaat, mis võimaldab >20 kHz, siis 99% on seal müra ja sedagi nii vaikselt, et muusikaliselt olulised sagedused varjutavad nii müra kui ka selle 1% võimalikku muusikalist infot nagunii ära. 20 kHz-40 kHz on muusikaliselt üks oktaav - do, re, mi, fa, sol, la, si. Kes muusikateooriast enam-vähem midagi mõistab, saab kohe aru, et isegi kui me seda nahkhiirte kombel kuuleks, pole selle vahemikuga mitte midagi mõistlikku peale hakata. Sama kehtib muuseas 10-20 kHz vahemiku kohta. Jah, midagi sealt kuuleb küll, kuid sellele pööratakse RÄMEDALT üleliia tähelepanu kui arvestada muusikalise informatsiooni sisaldusega.
High-end ja high-res hullude jutu järgi need üle 20 kHz sagedused justkui defineeriks helisalvestuste kvaliteedi. Tegelikkuses on see loomulikult täielik jama.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
08.02.2016 22:55:54
|
|
|
| ihvike kirjutas: |
Teadusliku uuringu jaoks on vaja mõistlikku valimit. Pimetesti tegemiseks on vaja ainult seda konkreetset inimest, kes ütleb, et ta vahet kuuleb. Muidugi, kui see inimene siis pimetestis vahet ei kuule, ei tõesta see seda, et mitte keegi seda ei kuule, kuid on siiski väga kõnekas fakt. Kuna seda saab üsna lihtsalt ise ka teha, siis ma soovitan soojalt kõigil proovida, eriti neil, kes räägivad, et nad vahet kuulevad. Kui sellised lihtsad asjad enda jaoks selgeks teed, saab kohe palju paremini aru, kuhu suunas selles helimaailmas vaadata tasub, kui paremat heli tahad saada. Etteruttavalt võin öelda, et helisalvestuse formaat on kaugelt-kaugelt-kaugelt ebaolulisem, kui muusika- ja helitehnikatööstus seda näidata üritab. Kõige parem viis raha teenida on sama asja erinevasse "kilesse" pakituna mitu korda müüa. Puhas kasum.
|
Ma pidasingi silmas, et kui keegi isiklikult teeb pimeteste piisava suure valimiga ehk piisavalt mitu korda viib katset läbi ja saab tulemuseks, et teeb vahet enamus juhtudel, siis võin uskuda. Olen nõus, et FLAC-i ja MP3 vahe võivad näiteks helikoodekite insenerid või stuudiotehnikut ära kuulda, kui oskavad otsida õigeid asju. Aga jällegi ilma katsete läbi viimiseta ma ei tahaks kedagi uskuda 
Muidu on huvitav kuulata seda kompresseerimisel kaduma läinud infot: http://theghostinthemp3.com/
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
hervor
HV kasutaja
liitunud: 01.10.2011
|
|
08.02.2016 23:10:56
|
|
|
| ihvike kirjutas: |
Teadusliku uuringu jaoks on vaja mõistlikku valimit. Pimetesti tegemiseks on vaja ainult seda konkreetset inimest, kes ütleb, et ta vahet kuuleb. Muidugi, kui see inimene siis pimetestis vahet ei kuule, ei tõesta see seda, et mitte keegi seda ei kuule, kuid on siiski väga kõnekas fakt. Kuna seda saab üsna lihtsalt ise ka teha, siis ma soovitan soojalt kõigil proovida, eriti neil, kes räägivad, et nad vahet kuulevad. Kui sellised lihtsad asjad enda jaoks selgeks teed, saab kohe palju paremini aru, kuhu suunas selles helimaailmas vaadata tasub, kui paremat heli tahad saada. Etteruttavalt võin öelda, et helisalvestuse formaat on kaugelt-kaugelt-kaugelt ebaolulisem, kui muusika- ja helitehnikatööstus seda näidata üritab. Kõige parem viis raha teenida on sama asja erinevasse "kilesse" pakituna mitu korda müüa. Puhas kasum.
Lihtsalt tehnilisest ja muusikateoreetilisest aspektist lisaks veel seda, et isegi kui sul on helisalvestus- ja taasesitustehnika ning formaat, mis võimaldab >20 kHz, siis 99% on seal müra ja sedagi nii vaikselt, et muusikaliselt olulised sagedused varjutavad nii müra kui ka selle 1% võimalikku muusikalist infot nagunii ära. 20 kHz-40 kHz on muusikaliselt üks oktaav - do, re, mi, fa, sol, la, si. Kes muusikateooriast enam-vähem midagi mõistab, saab kohe aru, et isegi kui me seda nahkhiirte kombel kuuleks, pole selle vahemikuga mitte midagi mõistlikku peale hakata. Sama kehtib muuseas 10-20 kHz vahemiku kohta. Jah, midagi sealt kuuleb küll, kuid sellele pööratakse RÄMEDALT üleliia tähelepanu kui arvestada muusikalise informatsiooni sisaldusega.
High-end ja high-res hullude jutu järgi need üle 20 kHz sagedused justkui defineeriks helisalvestuste kvaliteedi. Tegelikkuses on see loomulikult täielik jama. |
Tegelikult 96kHz võendussageduse puhul pole oluline mitte see, et saadakse salvestada kõrgemaid helisid, vaid et salvestatakse madalamaid sagedusi täpsemalt. Näiteks 20 kHz signaali üks periood salvestatakse 4-5 punkti abil kui 44kHz võendussageduse puhul on selleks kasutatada 2-3 punkti.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
08.02.2016 23:45:19
|
|
|
Selles ongi asja iva, et nyquist-shannoni diskreetimise teoreem ütleb, et kui sul on kaks kord suurem diskreetimissagedus kui diskreeditav sagedus, siis on sul võimalik signaal ideaalselt taastada (ideaalset madalpääs filtrit muidugi ei eksisteeri, aga see on teine teema). Seega sellest pole suurt kasu täpsuse osas, et sul on kõrgem sämpling rate. https://en.wikipedia.org/wiki/Nyquist%E2%80%93Shannon_sampling_theorem
Küll aga sellel on reaalne kasutust stuudiotes lindistamisel, mis on täiesti omaette teema.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
08.02.2016 23:51:55
|
|
|
| hervor, see ei oma mingit tähtsust. 44,1 kHz sämplimine salvestab 20 kHz signaali sama täpselt kui 96 kHz sämplimine ja see on matemaatiline fakt, mis tuleneb Shannon-Nyquisti teoreemist. Ainuke vahe on ribalaius ning 20 kHz signaal sobib veel ilusti mõlemasse lahendusse. Sama valearvamust tagus ka elfas OSX kuni selleni välja, et oma valearusaama tunnistamise asemel lajatas mulle bänni. A noh, sisuliselt tegi see muidugi sama välja.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
hervor
HV kasutaja
liitunud: 01.10.2011
|
|
09.02.2016 00:28:31
|
|
|
| Ideaalseks taastamiseks peab signaal olema muutumatu üle lõpmatu arvu perioodide, kui võendussagedus läheneb kahekordsele mõõdetava signaali sagedusele. Muusika kindlasti seda tingimust ei rahulda
|
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
09.02.2016 14:08:17
|
|
|
| hervor kirjutas: |
| Ideaalseks taastamiseks peab signaal olema muutumatu üle lõpmatu arvu perioodide, kui võendussagedus läheneb kahekordsele mõõdetava signaali sagedusele. Muusika kindlasti seda tingimust ei rahulda |
Keegi pole rääkinud ideaalsest taastamisest. Selles "ideaalsuse" kontekstis on 44,1 ja 96 kHz sämplimissagedus muude tingimuste samaks jäämisel võrdsed, ainult ribalaius on erinev. Ideaalne tähendaks, et kvantimismüra puudub, reaalselt eksisteerib see iga sämplimissageduse juures.
Kummutamaks arusaama, et ma tõesti arvan, et absoluutselt kõik kõlab ühtemoodi, siis vabandage väga, see on ikka ülim liialdus. Mõnede asjade puhul on erinevuste kuulmine VÄGA EBATÕENÄOLINE ning kui neid esitatakse faktina AVATUD KUULAMISTESTI PÕHJAL, siis tulen ma alati ütlema, et see on nullinformatsioon. Egotripp, ostuõigustus ja lihtsalt labaselt kaasfoorumlaste lollitamine. Kui sellest ise aru ei saa, ei muuda see veel fakti, et see paraku nii on ja see on objektiivne reaalsus.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
11.02.2016 15:23:37
|
|
|
| Miks te keskendute ainult sagedusele ? Bittide arv (16 vs 24) määrab ära nivoode kirjeldamise sammu. Miski minus ütleb, et kõvasti vorstiks keeratud (kompresseeritud) kraami puhul väga vahet ei ole, ent, kui kompressiooni vähendada, võiks sel dünaamikale postitiivne mõju olla küll. Stuudios salvestatakse ju kompresseerimata allikatest spetsiaalselt 24 või 32bit floatina.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
11.02.2016 15:50:08
|
|
|
| Markos, räägitud juba, loe eest poolt. 16 bit on enam kui piisav. selleks, et max kõik 16bit ära kuulda, peab max heli tugevus olema, täpselt ei mäleta 140-150dB, et n.ö. standard elutoa taustmürast vaikseimad helid ka kuuldavad/tajutavad oleks. üks tüüp youtubes testis ka seda, kas vist 8bit juures hakkas juba dünaamilisema muusikaga erinevus kuulda olema 16bitiga võrreldes.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
11.02.2016 16:12:22
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Miks te keskendute ainult sagedusele ? Bittide arv (16 vs 24) määrab ära nivoode kirjeldamise sammu. Miski minus ütleb, et kõvasti vorstiks keeratud (kompresseeritud) kraami puhul väga vahet ei ole, ent, kui kompressiooni vähendada, võiks sel dünaamikale postitiivne mõju olla küll. Stuudios salvestatakse ju kompresseerimata allikatest spetsiaalselt 24 või 32bit floatina. |
Stuudios on salvestamisel suurem bitisügavus ja diskreetimissagedus põhjendatud, et saada teatud parameetreid paremaks või digitöötluses saada eeliseid (võin lingata raamatu, kus räägitakse milleks need head on, ise pole neid teooriaid nii põhjalikult uurinud, et julgeks rääkida pikemalt).
Kuulamisel pole vahet 16 või 24 bit või kõrgemad diskreetimissagedused. Eriti arvestades, et algallikas on tüüpiliselt enivei 16 bit 44100 Hz.
Audio ja video tehnoloogia täiega jurab inimestega. Palju marketing jura ja emotsioonide peale mängimist. Näiteks juba see on müstiline, et tegelikult mobiiltelefonides rääkides ei edastata sinu häält teisele inimesele.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
11.02.2016 16:22:16
|
|
|
Hyrax, oeh, siin ongi arutlus sample rate/bit depth tähtsus kuulamisel, mitte salvestamisel/töötluses. 
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
11.02.2016 16:35:18
|
|
|
| NATAS999 kirjutas: |
| Hyrax, oeh, siin ongi arutlus sample rate/bit depth tähtsus kuulamisel, mitte salvestamisel/töötluses. |
Markos tõi näitena stuudios salvestamise ja kirjutasin selle kohta, et sellel on hoopis teine eesmärk. Olen väga kursis teema püstitusega, aitäh meenutamast.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
11.02.2016 16:49:28
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Miks te keskendute ainult sagedusele ? Bittide arv (16 vs 24) määrab ära nivoode kirjeldamise sammu. Miski minus ütleb, et kõvasti vorstiks keeratud (kompresseeritud) kraami puhul väga vahet ei ole, ent, kui kompressiooni vähendada, võiks sel dünaamikale postitiivne mõju olla küll. Stuudios salvestatakse ju kompresseerimata allikatest spetsiaalselt 24 või 32bit floatina. |
Mõnes mõttes on sul õigus - suurem bittide arv sämpli kohta tähendab suuremat võimalikku dünaamilist ulatust. Aga miks see pole nii tähtis, kui võiks arvata?
Digiteerimine on oma olemuselt mingi signaali numbriliselt salvetastamine mingil kindlal eesmärgil, mistõttu valitakse lahendus, mis täidab soovitava eesmärgi. Kui on olemas mingid realistlikud eesmärgid dünaamilise ulatuse osas, siis üle selle minek on ebaloogiline, kuna see eeldab lisaressursse, mis pole lihtsalt vajalikud ülesande püstitusest lähtuvalt. Naljakas kogu selle audiomaailma numbrihulluse juures ongi see, et 16/44,1 lõppformaadina katab rohkem kui sajaprotsendiliselt koduse muusikakuulamise formaadi nõudeid, mis lähtuvad algsignaali, inimkuulmise, kuulamiskeskkonna ja kuulamistehnika parameetritest.
16/44,1 ei kata kõigis stsenaariumides mitmerajalise ja töötlemisrohke salvestus-miksimis-masterdusprotsessi eesmärki - ja lahendus on iseenesestmõistetav - mahukam formaat.
Ma alati käin välja selle lihtsa turumajanduse printsiibi selles kontekstis - kui muusika lõppformaadina oleks rohkemast reaalselt kasu, oleks see üldteada ja universaalselt aktsepteeritav fakt. Umbes nagu see, et CD reaalne helikvaliteet on tõesti kompaktkassetist parem. Millegipärast ei olnud vaja kasseti ja vinüülipõlvkonda (unustame praeguse hipsterijura ära, eks) õpetada, et CD on parem. Inimesed said sellest aru ja formaat sõna otseses mõttes tuli nägi ja võitis. Praegune hästi pakitud lossy koodekitel põhinev streaming ja digimüük on täpselt sama teema. Keegi ei ostaks neid, kui kvaliteet oleks tõesti selgelt kehvem nagu mõned üritavad väita. Ja see kõik tipneb sellega, et ka teaduslik meetod näitab konkreetselt ära, et objektiivselt ongi kvaliteet piisav. Alles jääbki valdkond, mis teenib valetamisega raha lollidelt, kes sellele pettasaamisele ise kaasa kiidavad. Ega ma muidu neid lollideks ei nimetakski, kuid see takka kiitmise ja õigustuseks ebateadusliku jura ajamise fakt ei jäta muud valikut.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
olavsu1
külaline
|
|
11.02.2016 17:05:48
|
|
|
ihvike, oled sa mõne korraliku maki (studer, otari) heli kuulnud? korralikud asjad ei jää mitte kuidagi CD formaadile alla. See miks pärast inimestele tundub CD parem olevat, tuleneb sellest et inimesed omasid rämps tehnikat.
enamuses kodudes leiduvate sangade sees olev kassettmakk ei kõlba oma heliga kuskile tegelikult. kõrvaklapiauguga cdrom seadmel on ka sangast parem heli.
paljudel siis ikka midagi sellist kodus?
|
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
11.02.2016 17:18:28
|
|
|
olavsu1, analoog vs digitaal. analoog "andmekandjad" paratamatult degradeeruvad ajas. lindi puhul venimine ja lindi demagnetiseerumine ehk signaali nõrgenemine n.ö. väljendub snr vähenemises, prahi (tolmu) poolt tekitatavad krõbinad, loo vahetus on tüütu kerimine. cd'l/digihelis selliseid nähtusi ei eksisteeri, kui just meelega ei vigasta plaati. ei vaidle üldse, et vinüül või kassett kehvema heliga peab alati olema, aga laiemas plaanis on cd ikkagi paremini säilivam ja mugavam tarbida.
nostalgilist n.ö. väärtust ei hakka siin kohal puutuma, a'la elamus oma ette, elav muusika ja krõbinad just tekitavad sellise "päris" tunde jne... pigem läheb see juba sinna üleeelmise postitaja poolt mainitud hipsteri teemasse.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
11.02.2016 17:27:12
|
|
|
| olavsu1 kirjutas: |
ihvike, oled sa mõne korraliku maki (studer, otari) heli kuulnud? korralikud asjad ei jää mitte kuidagi CD formaadile alla. See miks pärast inimestele tundub CD parem olevat, tuleneb sellest et inimesed omasid rämps tehnikat.
enamuses kodudes leiduvate sangade sees olev kassettmakk ei kõlba oma heliga kuskile tegelikult. kõrvaklapiauguga cdrom seadmel on ka sangast parem heli.
paljudel siis ikka midagi sellist kodus? |
Sa selle seadme tehnilisi andmeid oled näinud ja neid suvalise odava DVD-mängija sarnaste andmetega võrrelda oskad? Ilmselt küll. Muidugi, väga kvaliteetne kassett väga kvaliteetse dekiga oli rahuldava kvaliteediga (kuigi vaieldamatult sahisev), kuid laiatarbeformaadina oli ta piisavalt kehva kvaliteediga, et suri parema tekkel loomulikku surma.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
11.02.2016 17:28:55
|
|
|
| NATAS999 kirjutas: |
olavsu1, analoog vs digitaal. analoog "andmekandjad" paratamatult degradeeruvad ajas. lindi puhul venimine ja lindi demagnetiseerumine ehk signaali nõrgenemine n.ö. väljendub snr vähenemises, prahi (tolmu) poolt tekitatavad krõbinad, loo vahetus on tüütu kerimine. cd'l/digihelis selliseid nähtusi ei eksisteeri, kui just meelega ei vigasta plaati. ei vaidle üldse, et vinüül või kassett kehvema heliga peab alati olema, aga laiemas plaanis on cd ikkagi paremini säilivam ja mugavam tarbida.
nostalgilist n.ö. väärtust ei hakka siin kohal puutuma, a'la elamus oma ette, elav muusika ja krõbinad just tekitavad sellise "päris" tunde jne... pigem läheb see juba sinna üleeelmise postitaja poolt mainitud hipsteri teemasse. |
| ot: |
| CD plaati on ka võimalik vigastada kuni teatud määrani ilma, et mingit infot kaduma läheks (tänu veaparandus koodidele). Näiteks puurida paari millimeetrine auk cd-sse ja asi töötab edasi. |
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
olavsu1
külaline
|
|
11.02.2016 17:44:10
|
|
|
| ot: |
| tsitaat: |
Näiteks puurida paari millimeetrine auk cd-sse ja asi töötab edasi.
|
ja siis ühel hetkel käib vali pauk ja seadme vastassein näeb välja kui majasein süürias |
NATAS999, on üks koht huvitav miks seal ikka otari kasutusel? see ju kiviaeg.
|
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
11.02.2016 17:55:13
|
|
|
| olavsu1 kirjutas: |
| NATAS999, on üks koht huvitav miks seal ikka otari kasutusel? see ju kiviaeg. |
Miks sa rebid stuudiolintmaki kompaktkasseti konteksti? Lint ei ole mitte kunagi olnud laiatarbeformaat ehk see formaat, milles salvestatud muusikat levitatakse. Jah ma tean seda, et kunagi müüdi eelsalvestatud linte ka, kuid see meetod ei saavutanud mitte kunagi mitte mingisugust märkimisväärset kõlapinda.
Lisaks muidugi seda ka, et stuudiolintmakk on tänapäeval ikka ainult teatud kõlavärvingu saavutamiseks, ehk asi, mille kasutamisele on tegelikult null õigustust, kuid mille üle nostalgitsejad nostalgitsevad ja seda nostalgiat õnnestub natuke müüa ka veel.
Kasseti kohta veel seda, et irooniliselt oli neist superkvaliteetsetest (jutumärkides) dekkidest tolku ainult CD ümbersalvestamiseks. Poest ostetud eelsalvestatud kassetiga võisid neist spetsifikatsiooni tehnilistest parameetritest ainult und näha.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
11.02.2016 18:00:51
|
|
|
| olavsu1 kirjutas: |
| ot: |
| tsitaat: |
Näiteks puurida paari millimeetrine auk cd-sse ja asi töötab edasi.
|
ja siis ühel hetkel käib vali pauk ja seadme vastassein näeb välja kui majasein süürias |
NATAS999, on üks koht huvitav miks seal ikka otari kasutusel? see ju kiviaeg. |
hipsteri ja pläkkmetali teema täiesti. keegi täie mõistuse juures olev inimene ei kasuta tänapäeval salvestamisel/masterdamisel linti.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
olavsu1
külaline
|
|
11.02.2016 18:06:05
|
|
|
ihvike, ehh, makk on makk, pole vahet kas see on poolidega või kompaktkassetiga. eelmises näites olnud duubel teac oli ka stuudiomakk.
| tsitaat: |
Lint ei ole mitte kunagi olnud laiatarbeformaat ehk see formaat, milles salvestatud muusikat levitatakse. Jah ma tean seda, et kunagi müüdi eelsalvestatud linte ka, kuid see meetod ei saavutanud mitte kunagi mitte mingisugust märkimisväärset kõlapinda.
|
tõepoolest kui sa alla viiekümnene oled, sa lihtsalt ei saa mäletada poolidega lintmaki ajastut. minu suguvõsas olid kõik poolidega lintmakid. kassettmakk oli kui ilmailme.
|
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
11.02.2016 18:18:50
|
|
|
| olavsu1 kirjutas: |
| ihvike, ehh, makk on makk, pole vahet kas see on poolidega või kompaktkassetiga. eelmises näites olnud duubel teac oli ka stuudiomakk. |
Sisulises mõttes sellist asja nagu stuudiokassettmakk pole olemas. See, et seda võidi mingil põhjusel stuudios kasutada, ei tee sellest jubedusest veel aparaati, millega laiale publikule mõeldud muusikat lõppformaadi (kasseti või vinüüli) tootmiseks salvestati. Selleks olid need Otari tüüpi seadmed.
| olavsu1 kirjutas: |
| tõepoolest kui sa alla viiekümnene oled, sa lihtsalt ei saa mäletada poolidega lintmaki ajastut. minu suguvõsas olid kõik poolidega lintmakid. kassettmakk oli kui ilmailme. |
Teeme nüüd nii, et sa võtad jõu kokku ja saad lõpuks aru, mida ma pean silmas muusika LAIATARBE LÕPPFORMAADI all. Lint ei ole seda mitte kunagi olnud. See, et inimestel olid kodus vinüülide ja raadio ümbersalvestamiseks (ning nende salvestuste kopeerimiseks) lintmakid, pole minu jaoks eriline üllatus. Mu vanematekodus on see siiamaani alles, kuigi loomulikult mitte enam igapäevases kasutuses.
Tahtsid Modern Talkingut kuulata, kas siis läksid poodi ja ostsid lindi? Vot ei läinud ja see ongi see, millest ma räägin. Lõpptarbija lõppformaat on see, mida saab poest osta ja kuhu on muusika peale salvestatud. Ja lõpuks me jõuame ka selleni, et kuigi kodukasutuse lint on parem kui kassett, on ta siiski CDga võrreldes objektiivselt kehvem, kuigi samas ka objektiivselt täiesti rahuldava kvaliteediga. Kasutusmugavus see-eest on masendav ja kuna ta ei olnud laiatarbe lõppformaat, saigi sellest evolutsiooni tupiktee.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 