[HA]

btw...kui keegi veel ei tea, paljusid asju ei saa 1:1 otse tõlkida

[ihvike]

[mikk36]

sander85, validate source all mõtled sa siis välja kirjutatuna validate source syntax?

[Absona]

IT maailmas on see väga tuntud sõna aga muidu valideerimine tähendab lühidalt seda, et valideerimine on õigsuse kontroll. Täpsemalt öeldes, siis andmete kontrollimine eesmärgiga kindlaks teha, et need on õiged ja on esitatud õiges vormingus.

Igatahes keelevara.ee ei anna tulemust. Muidu igati lihtne ja mugav sõna (kes viitsib öelda, et "ma hakkan nüüd õigsust kontrollima" või "kui vajutan sellele nupule, siis kontrollitakse salasõna õigsust").

[XYZ]

[Ohohh]

[XYZ]

[logard]

[quote="XYZ"][quote="Ohohh"]

[Dogbert]

IMHO, "valideerimine" ja "valiidne" on küll võõrsõnad, aga eesti keeles juba aastakümneid kasutusel olnud ja üsna laialt. See pole mingi puhtalt IT-alane kitsa ringi tehniline termin.
Täpselt samasugune võõrsõna nagu garaaž, montaaž, integraal jms. Kui mõni blond seda sõna ei tea, siis selle jaoks on olemas sõnaraamatud. Isiklikult ei näe ma mingit põhjust mingit "eestikeelsemat" sõna selle asemele otsida. Kui on võimalus midagi valideerida ja mõni ei tea, mida see tähendab, siis pole tal ilmselt ka midagi, mida valideerida oleks tarvis.

Ma ei tea, kus metsas ja ilma raamatute ning ajakirjanduseta peab elanud olema, et seda sõna ei teaks. Kes ei loe ajalehti ega raamatuid ning koolitunnis magas, sel pole selle sõnaga nagunii midagi pihta hakata.
Tule taevas appi! Kui blondiks me neid tõlkeid ajama peame ometi!? Eeldaks ikka mingit elementaarset haridust/haritust inimestelt. Kui "algaja" peab olmeti olema nende tekstide lugeja? Esimese klassi õpilane, kes teksti tähthaaval veerib ja kellele kõik võõrsõnad peale "šokolaadi" on tundmatud? Mida on kooli esimese astme õpilasel tegemist valideerimisega?

PS. Ärge pange tähele, mind ajab vahel selline jama lihtsalt marru.
PPS. Kuidas me šokolaadi eesti keelde tõlgime? See ju kah võõrsõna! Ja mis värvi on porgand? "Oranž" on ju võõrsõna ja mõni tohm äkki ei tea. Kui see keskmine eestlane on nii tumba, siis on sel matsil viimane aeg ennast harima hakata, mitte kogu rahval tema hariduslike vajakajäämiste järgi ümber orienteeruda.

[XYZ]

[dvd vader]

XYZ, ÕS-is polegi väga paljusid võõrsõnu, see pole mingi üllatus, nende jaoks on teised sõnaraamatud

[XYZ]

Aga need mis Dogbert ütles tema meelest samaväärseteks võõrsõnadeks olid siiski ÕSis olemas... ent kõnealune inglise keele otseväänutis mitte

[mikk36]

XYZ, "valideerima" on lihtsalt keeles kasutusel olnud palju lühemat aega, küll see ka lõpuks tee ÕS'i leiab.

[dvd vader]

leidsin riiulist minu vanaisale kuulunud 1961. aasta võõrsõnade leksikoni ja seal on kirjas nii:

[XYZ]

[XYZ]

[logard]

[Dogbert]

Hea küll, hea küll. Ei tea 4-aastane, mida valideerimine tähendab. Põhikooli lõpetaja peaks aga juba kindlasti teadma. Kui ei tea, on kusagil midagi valesti.

Mis mind tegelikult seda juttu kirjutama ajas, oli see, et valideerimist ei vaja inimene, kes ei tea, mida see tähendab. Kui ta just ristsõna lahendamisel selle sõna otsa ei komista.

Üle reageerisin muidugi. Aga mitte niivõrd selle konkreetse sõna, vaid üsna tihti ette tuleva ületõlkimise, st tõlkimisega ülepingutamise pärast. Ju see siis oli see "viimane piisk karikasse", mis mul vindi üle keeras.
Lihtsalt jube sageli tuleb ette, et kasutatakse tõlkimisel mingit lohisevat väljendit vürstpoodniku sõnavarast, millest hiljem isegi spetsialist ei saa sotti, mida sellega öelda tahetakse, kuigi on olemas täiesti suupärane ja ammu teada-tuntud termin, mis ei pruugi üldse ollagi võõr- ega laensõna. Inglise keeles on sellise tegevuse kohta väljend "dumbed down". Tõlkmisega peaks ikkagi tegelema keegi, kes valdkonda piisavalt valdab.

Jah, muidugi on täiesti arvutivõõrad inimesed hädas IT terminitega, aga selles ei ole süüdi "itimehed" ega tõlkijad vaid üldine valearusaam, et iga "mees metsast" peab esimest korda arvutit nähes seda kohe õigesti kasutada oskama. No andke andeks! Kui on võõras sõna, siis tuleb sõnaraamat appi võtta või lasta ennast koolitada.
Kuhu me oleksime jõudnud autondusega, kui peaksime sõna "rehv" asemel ütlema "kummist täispuhutav rõngas ümber ratta" ("pneumaatiline" on liiga võõras ja keeruline sõna, eks ole, sellepärast "täispuhutav").
Igal erialal on oma sõnavara ja kui on vaja selle alaga kokku puutuda, peab endale need sõnad selgeks tegema. Arvutisõnastikud paberi peal on täiesti olemas, kui isegi veebi kasutamine on liiga võõras veel. Jõudsid arvuti osta, jõuad ka raamatu.

Ma vabandan kõigi ees, kes ennast sellest ülemäärasest vahutamisest puudutatuna tundsid. Mul lihtsalt viskas üle. Sorry. Ma pole mingi buddha munk.

[XYZ]

Dogbert, ei saa mitte vaiki olla aga minu arvates sa põhikooli lõpetajalt veel valideerima sõna tähenduse teadmist oodata ei tohiks, pigem alles keskkooli/gümnaasiumi lõpetanult. Liiga harvaesinev sõna siiski (pluss veel meie koolihariduse pidev allkäik mõjumas...). Ära pane pahaks.

[jnt]

Dogbert'il väga õige jutt!

Valideerima on väga eestikeelne sõna ja pole mingit põhjust seda kuskile manuali mitte sisse panna. Kas sa arvuti protsessori kohta ütled ka "arvutuste keskseade" vmt? Kui jah, siis sõidke seenele. Nagu Dogbert mainis, kui sa puutud kokku mingi uue alaga esimest korda, siis on loomulik, et sulle on seal sõnu, mida sa ei tunne. Ja kui sa neid ei tunne, kuid pead antud alaga kokku puutuma, on see sinu probleem asi endale selgeks teha.