[martink01]

[cbr]

Tahaks ka tulevikus IT-d õppima minna. TTÜ-sse näiteks. Ja mitte nii eriti progemist, vaid just hardware'ga seotud stuffi kuna see nagu huvitab rohkem. Enne peab aga gümnaasiumi läbi tegema(tegelikult sinna jõudma )...

[Markos]

Mina soovitan, kui vähegi pead otsas on, viitsid ja tahad õppida, siis ürita polütehnikumi sisse saada. Seal saad 3 aasta ja 10 kuuga põhikooli baasil keskerihariduse, ja lööd sellega kaks nö ühe hoobiga. Sel ajal kui teised nühivad gümnaasiumipinki, valmid sina juba kesktaseme rakendusinseneriks, ning peale kooli võid juba rahulikult tööle asuda või kõrgkooli, näiteks TTÜ'sse või IT kolledzisse astuda, kusjuures viimased võtavad polüka kasvandikke raudselt parema meelega vastu kui gümnaasiumijuntsusid, kes ei tea asjast veel ööd ega mütsi, ka on sul endal mõõtmatult kergem, kuna praktilised teadmised on juba olemas. Kool ise on väga kõrge tasemega ja seal nalja ei tehta, luftivennad visatakse sealt välja harilikult esimese või teise semestri lõpul, on ka hiljem minejaid. Meie alustasime 30'se rühmaga, lõpetasid aga 13 .
Pluggeri väide, et ilma gümnaasiumita pole IT alale asja on puhta vale, gümnaasium on selge ajaraisk antud erialal. Gümnaasiumisse võid minna kudema siis, kui tahad õppida majandust, juurat või keeleteadust. Isegi ehitus ja mehaanikaerialadel tuleb kasuks väikene kesketapp läbida, saad kogemusi, mida gümnaasiumist ei saa.

[lauri]

it'd saab õppida ka siiski keskkooli hariduse baasil. kõik oleneb inimesest endast. ise läksin pärast keskkooli ttü'sse ja nüüdseks on asi läbi. kuigi kohati tunduvad ttü's õpetatavad ained suht mõttetud. aga eks elu näitab, mida ttü haridusega peale on hakata.

[marqs]

endal TPT lõpetet 2002. ja siiani rahul. arvestama pead, et näiteks füs ja mat võrreldes gümnaasiumiga ikka üsna kähku läbi saavad, ja kui riigi kulul nelja a pärast kuhugi popile alale tahad dipolmi saama minna, pead just neid ise üsna kõvasti juurde vaatama.
mul veel sõda vahel oli ja mat anal ja füüs kuuli päris metsikult kokku taovad praegu
ja polü annab sulle just üsna laia pinna, võib veider tunduda, aga selles paljud pettuvadki - et miks krdi pärast seal need automaatikad ja sided ja kümmet sorti elektroonikat sisaldvad ained, et nemad tahavad ikka progeda ja kasti kokku panna. lähevad siis asjad rohkem erialale lähemale, ei tea nimetet asjapulgad ikka ei maast ega ilmast ja pakuvad osale kaadrile hääd teenistust paari koodirea või võrguconfi eest
et keegi sulle seal kulbiga tarkust pähe taguma ei hakka ja kui närv nõrk ja/või laiskus suur, võib seal hingekirjas viibimine üsna lühikeseks jääda.
a loota, et seal kõik, mis nõutakse hea ja tarvilik on, on kah muidugi liiast (siingi on heldimusega vihjeid antud 308 vms ruumis asuva vanakraami lao, seal toimuva ning toimetava persooni kohta 8) )
kindel pluss ka välispraktika.
viimastel aastatel seal asi (vähemalt eemalt vaadates) ülesmäge läinud.

[erkin]

Ise õpin Tartu KHK-s IT II kursus
Kergem kui ülikoolis ja matat vähem, II kursusel natuke kõrgemat matemaatikat

[capo]

Mina soovitan sul pilku Polütehnikumi poole pöörata. Sai see asutus kunagi ise lõpetatud ja nüüd on siis ülikooli pingi nühkimine käsil. Need 4 aastat õpinguid (minu ajal isegi 5 annavad sulle tehnikamaailmas küllaltki laia silmaringi. Sealt edasi juba vaatad ise, kas soovid oma elu põhjalikumalt siduda IT maailmaga või oled huvitatud hoopis teisest valdkonnast. Meie kursuse lõpetaja seas leidus mõlemaid. Kergelt muidugi õppimist seal võtta ei tasu, puhastustöö on aastate jooksul päris muljetavaldav.

Natuke teisest vaatevinklist ka. Tänu tehnikumi välispraktikale on enamusel töökoht kindlustatud viimastel kursustel, mis saab veel paremat olla kui kooli kõrvalt raha teenida. Minu lõpetajatest grupivendadel pole töö leidmisega siiani raskusi olnud ja paljud neist õpivad ka kõrgkooli kõrvalt (ka mina). Tööpakkujad hindavad samuti polütehnikumi paberitega tööjõudu, kes siis veel kui mitte nemad pole need, kes näitavad sealse hariduse kvalieeti. Pean tunnistama tegelikult, et lõpetades polnud üldse saadud haridusega rahul, alles nüüd hakkan aru saama, mida mulle sealt tegelikult kaasa anti!
Nii et kaalu seda asja.

[weyoun]

mina õpin näiteks hoopis juurat ja olen enda teeks valinud kõikvõimalike sertifikaatide tegemise. Praegu neid veel väga ei nõuta, aga paari aasta pärast võib nendest euroopa liidus töö leidmiseks kindlasti rohkem kasu olla, kui mingist it kolledzi paberist. näiteks MCSE träkile kulub laias laastus 7000 krooni. Sellise paberiga on eestis inimesi sadakond ja töö leidmisega probleeme pole. Palganumbrid enamasti alates 15 000. Mujal Euroopas või ameerikas on selle (või CompTIA network+; a+; server+) paberiga suuremad lootused kui mingi eesti kõrgkkooli paberiga.
Oma sõprade hulgas olen uurinud, paljus ttü või it kolledzi lõpetanu siis IT valdkonnast jagab. Matemaatikaga neil probleeme pole, kuid näiteks domeeni planeerimisest ning ehitamisest windowsi või linuxi keskkonnas teatakse häbiväärselt vähe. Vähem kui kooli/eriala nimest tuleneda võiks. Nii vähe, et kui mina peaksin oma teoreetilisse 1000 inimesega firmasse n. win2000 domeeni ehitama hakkama, siis enne võtaksin endale tööle mcsa sertifikaadiga humanitaari, kui it haridusega reaali. Loomulikult on inimesi, kelle teadmised on juba kooli minnes suurmad nendest teadmistest, mis nad kooli lõpetades saavad.
Mina leian, et positiivne IT hariduse juures on see, et saad tugeva matemaaika põhja alla, antakse võimalus näppida igasugu imepille, millega suurel osal eesti rahvast, kunagi kokku puutuda ei õnnestu (n. SUNi masinad, CISCO ruuterid). Negatiivseks pean ma seda, et humanitaarharidusega inimestel ei ole sellistel erialadel õppimisega eriti lihtne hakkama saada. Koolijärgne praktiline töö ei eelda sügavaid matemaatika alaseid teadmisi. Ei pea õppima diskreetset matemaatikat, et subnette arvutada. Palju praktikat ja manualide lugemine ainukesed asjad mis korralikult õpetavad.
Kokkuvõtteks: raha eest ma küll IT-d õppima ei läheks.

[cbr]

Aga kui saaksid stipendiumi? Kelleks sa siis tulevikus tahaksid saada kui sa juurat õpid? Advokaadiks või mõneks riigitegelaseks?

[marqs]

vaata, palju eestis kõikvõimalikes riigi- ja erakõrkoolides juurat ja õigust õpetatakse. arvad sa tõesti, et kogus see mass tahab ja saab advokaatideks või poliitikuteks? ja kui paljud neist, kes ttüs/tu's + erakoolides it värgi bakalaureust taga ajavad, seda just oma põhi elualaks võtta soovivad? hea, kui suund veel laias laastus samaks jääb. see, mis ala paberid sul kooliajast taskus, ei pruugi küll enam kindlalt näidata, mis ametimees sa oled. hea näide sellest weyoun.

[martink01]

Aga nii see ongi... Näiteks ei usu ma iialgi, et Tallinna Pedagoogikaülikoolis Infoteadust õppijad oma eriala valides ka arvestasid sellega, et nad hakkavad näiteks raamatukogudes või arhiivides tööle... Sama on ka teiste erialadega. Neid kellel on kindel suund ja siht, on tegelikult ju vähe. Väga populaarne eriala (arvatavasti ka paljud siin õpivad seda) on psühholoogia. No mis asi see on?? See on ju üks suur mull, mida õpitakse ning kogu see mass, kes läks psühholoogiat õppima suundub teistele kohtadele. Paljud neist hakkavad tööle vilunud psühholoogidena? Paljud tahaksid minna näit gümnaasiumi nõustajaks?See, et inimene huvitub psühholoogiast, arvutist jne ei ole piisavaks argumendiks ju seda ka õppima minna. Eriala valikul on primaarne kompromiss oma tahte ja tuleviku visoonist. Näiteks need noored, keda huvitab arvuti ning riigielu - poliitika, uudised jne ühesõnaga avalik info - neil on see otsus palju kergem. Peab arvestama sellega, keda on vaja. IT meestest on küll hetkel puudus, kuid kui arvestada sellega, et umbes 1-2 aastat läheb veel aega kui IT spetsid hakkavad lõpetama oma bakalaurust, siis arvan, et see valdkond täitub - ja ta täitub väga kiiresti. Riigitöölisi - nõunikke, spetsialiste jne on alati vaja - töö on ju olemas. Tavaliselt ei viitsi ma eriti kirjutada, kuid loodan, et sellest oli natukene teelahkmel olevatele kasu...

[kännuämmelg]

nu.. omal kah TPT läbitud hallidel aegadel.. ja IT tarbeks matet ja füssat sai seal liialt vähe (olgugi,et oma aja tegijad õpetajad olid). praegu ennast harida proovides on tunne, et oleks ikkagi võind keskkooli nühkida..
PS. meie lõpetanutest (ligi 30 erinevat matsi käis läbi lõpetas tosinajagu) on erialaga seotud ametis ainult paar meest..

[weyoun]

Ma arvan, et ma kindlustan oma tulevikku juurat õppides. Mul on alati võimalik juhul kui mul ITst kopp ette saab, tegeleda edasi juriidilises valdkonnas. Juriidilisel haridusel on ka see hea omadus, et seda läheb rohkem tavaelus vaja kui enamikku muid haridusi, ta on praktilisem. Näiteid on palju. Normaalsed inimesed käivad tööl ja kui töölepinguga sulle käru keerata tahetakse või liiga vähe pakutakse, on hea kui juurast matsu jagad. Igatähes kasulikum haridus kui trollijuhi oma.

[gemini]

Taavi_R, best choise IT eelõppimiseks on SEE => http://www.nrg.tartu.ee/nrg/

[Markos]

Ennegi neid juurat õppinud IT mehi ja juhte nähtud, mõni võib vaevaga midagi ehk jagamagi hakata, aga õiget sotti sealt ei saa. Jah, oma koha peal oskab ennast juuraalaste teadmistega kindlalt kinni hoida ja teistele sitta keerata, see pole ka ilus. Kui tahad it peal midagi teha, peab baasiks ikka mingi tehniline haridus olema, juura läheb sellest ikka väga kaugelt mööda, alustalad nö puuduvad. Võid saada küll heaks kasutajaks, kuid ei midagi enamat.

to kännuämmelg: kummaline lend oli teil siis, meil on täpselt vastupidi, kolme rühma peale kokku on vaid mõned vennad läinud totaalselt teise eriala peale, enamus on jäänud märkimisväärselt oma liistude juurde ja mõned, kaasaarvatud mina, tegutseme kõrvalaladel. Õppisin tööstusautomaatikat, töötan it valdkonnas, pole just omavahel kauged erialad. Peab mainima, et need, kes oma erialale truuks jäänud, on ka suhteliselt kõvad tegijad, eriti telekommunikatsioonipoisid, enamike telesaadete lõputiitritest võib nende nimesi lugeda.

[kännuämmelg]

to markos: et siis 701 88 oli.. ja tiitritest tõesti neid väheseid näha

[Taavi_R]

[weyoun]

Hm, markos, miks nii vaenulik? Mina ei hoia ennast oma juuraalaste teadmistega tööl kinni. Samuti ei ole ma kellelegi sitta keeranud. Juuraharidus on kasulik näiteks siis kui soovid oma firmat luua. N: soovid rentida sõbra olemasolevalt firmalt enda loodavale firmale 20 arvutit. Loodava firma asutamisleping on tehtud ja dokumendid on äriregistris ning ootavad registrisse kandmist. Kuid leping arvutite rentimiseks sõlmitakse uue firma nimel juhatuse liikme poolt enne, kui äriregistri kanne. Suudad sa mulle lambist, ilma et seadust tuhniks, öelda, kes selle lepingu eest vastutab või kas see leping üldse kehtib? See on selline hirmus lihtne küsimus. Palkad juristi?

Oleneb mida sa ITs teha tahad. Mu sõber on näiteks eesti ühe suurima virtuaalserveri administraator. Igasuguse IT või muu hariduseta. Aastakese näppis kodus linuxit, kandideeris ja sai koha.

Kas sa tõesti üritad mulle selgeks teha, et koolis õpetatakse midagi mida ma ise õppida ei saaks? Mida sa pead silmas alustalade all? Kui sa pead alustaladeks tõenäosusteooriat, diskreetset matti jne... mnjaa... huvitav palju siin neid it spetsialiste on, kellel seda reaalses töös vaja läheb. jaajaa, loomulikult on hea kui seda oskad, aga praktilist kasu sellest ju ei ole? Ma usun et sa ei arva, et MCSE ja CISCO eksamid on kerged. Küllalt on olnud pankade ja it firmade kõvasid, kogemuste ja IT haridusega tegijaid, kes MCSE võrgu infrastruktuuri eksamil kolinal mitu korda järjest on läbi põrunud. Henn Sarv on lõpetanud TTÜ majandusinformaatika alal aga ei osanud 1998 aastal oma igapäevases tööläpakas igapäevaselt kasutatava Norton Commanderiga faile movida ja üritas mulle selgeks teha, et selline funktsioon puudub... Ei mäleta küll, et ta peale seda mingeid alustalasid kuskil IT koolis oleks omandamas käinud... praegu on ta MCSE, MCSA, MCT jne. Ma ei tahaks uskuda, et ta oma töökeskkonda sama halvasti tunneb kui aastal 1998.
Vaevalt, et sinagi kõiketeadja oled, kindlasti on nõrku kohti. Ehk siis: kõik oleneb sellest mida sa teha tahad. Kui tahad võrke ehitada, ei ole vaja teada, kuidas laserprinterit parandada ja vastupidi, samuti ei pea arvutivõrgu administraator teadma kõiki exceli nüansse.

[DoS]

[plugger]

[painkillah]

_marek i jutt eelmisel lehel on täitsa õige, peale IT ala ilmumist eestisse hakkas massiliselt sinna voolama, nüüd on paljud IT alase haridusega tööta , sellepärast tuleks valida midagi nt muud kuid IT seonduvat. ja nüüd: kas keegi teab kas pärnus on mõnd head it kallakuga kõrgkooli ,endal käib praegu 11 klass (16 aastane) ning oleks vaja edasiõppimisvõimalusi (majandusala klass- PRG) , olen kuulnud Saksa IT tehnikumist aga see pidi käsn olema, samas on mul huvi õppida arhidektuuri, kui tallinnat ma vihkan, sinna ma ei lähe õppima ega elama mitte mingi penni eest. mnjah, ex enne tuleb lõpetada gümnaasium ja siis vaadata tulemuste järgi kas on yldse mõtet kuhugi minna.....
edu kõigile koolielus!

[KrikU]

TPT on selline huvitav õppeasutus, et sinna sisse pole teab-mis keeruline saada ja kui oled põhikoolis lohe olnud (like me), siis saad ikkagi TPT-sse sisse ka kesisema nii 3-de ja võibolla isegi mõne 2-ga (kokkuvõtted ikka peavad 3-d olema) tunnistusega!
Aja jooksul loksub seal aga kõik paika ning seega on võimalus laiskusetolm raputada ja asuda tööle kui on annet.

Mina läksingi sinna kooli kuna ei saanud korralikku (eliit)gümnaasiumisse sisse. Nüüd olen rahul tehtud valikuga!

Ma õpin 3-ndat aastat nüüd TPT-s Elektriseadmed ja -süsteemid eriala peal ja olen üsnagi rahul kuigi asi päris raskeks läinud - lahedad ained nagu näitena digitaaltehnika või elektrotehnika esimesel/teisel kursusel vajavad korralikku keskendumist. Ilma õppevõlgnevustega õpilasi on meie erakordselt suures rühmas (3-ndale kursusele on venitatud tervelt 27 inimest 41-st kes alustas) siiani tavaliselt ~5 inimest.

Ma julgen väita, et TPT tase on korralik, vana kaader õppejõudusi kes aastakümneid antud asutuses töötanud ja ka ennem ise seal õppinud, teavad mida teevad!

PS: Meile kui "elektrikutele" antakse praegu üsnagi positiivseid ennustusi tuleviku kohta, nimelt olla IT osas juba see nn. tootlikus nii suur, et kõigile enam ei jätku kohti. Elektrikuid ja insenere on aga praegu suur puudus, seega töökohad kindlad ning edasi õppimise võimalus samuti olemas. Rääkides sellest tean aga ka seda, et kooli lõpetada ei ole üldse mitte kerge.

[fr0ze]

ma lõpetsain see kevad põhikooli ja nüüd käin gümnaasiumis(rebaste retsimis nädal praegu rsk ), arvan et tegin õige valiku, no offence a vähemalt minu tuttavatest läxid polukasse jt. kutsekoolidesse need kes keskkooli ei saanud

[plugger]

Olles tuttav Pärnu saksatk-ga soovitakin eelkõnelejal vaatama minna mis koht see õieti o, mitte tuttavate jutu järgi hõisata, kool iseenesest nii tehnika kui üldise olemuse poolest tasemel, samuti õpib seal palju sellist rahvast, kes tõepoolset asja jagavad ja oma erialale pühendunud on. Samas tean inimesi kes ülikoolist it-pealt tulnud ja ei jaga asjast mitte halligi, peale selle mis neile seal korra puust ette ja punaseks tehti.... minu tähelepanekute järgi peabki see ISEÕPPIMISE protsent IT õppimise juures olema väga kõrge, kui tahad, et asja natuke rohkem jagaksid.

[painkillah]

jätsin märkimata selle et mul 2 tuttavat selle kooli lõpetanud ...nende käest pole kommentaare saanud selle kooli kohta aga mnjah... ega jah...ah eks ta ole nii jah...pärnus pole paremat kohta, küllap peab siis sellega leppima. Hetkel on mul täitsa õppepraktika olemas (koolis arvutiklassi hooldaja- igast riistvarakiskumist ja ka harva midagi softiga), samas mu nn "ülemus" ongi selle kooli lõpetand, eks ma küsin tema käest seda arvamust kah siis....

[plugger]

Mnjah...ega ma muidu ei kireks, aga üheks tööks mul olla selle kooli arvutivõrgu administraator....samas, ega ei väidagi, et tegemist mingi eriti eliit IT kooliga, aga minu arvates piisavalt hea hüppeplatvorm järgnevatele kohtadele.... korraga ikka kõike ei jõua, tuleb minna natukehaaval, niipalju ütleks halba selle kooli kohta, et kahjuks on sattunud sinna liiga palju sellist rahvast, kes arvutitest halligi ei jaga ja selline asi viib üldise taseme alla, kuna õppejõud peavad häälestuma madalamale tasemele, sellel ajal kui osa rühma ragistab mingi ülesande kalla ülejäänud niisama passivad...kuna lihtsalt asi on niigi juba ennem endale selgeks tehtud.

NB: selle õppepraktika kohta ütleks niipalju jah, et igasugune praktika on hea.... kui ikka peaserver hommikul peeti jookseb ja 60 masinat piikusgi ei tee...ning kõik sinu järele ootavad, siis saad alles selle õige "arvutivõrgu administraatori" maitse suhu

[Markos]

to kännuämmelg: natuke hilisem ikkagist, erialade tähistus muudeti 90'ndate alguses ringi. Selle asja nimi oli SA-91(telekomm), mina ise AA-91(automaatika), peale meie olid veel EA-91(elektriseaded ja süsteemid) ja keskkooli baasil SS-91(sidetehnika). Esimest ja vististi ka viimast korda oli kogu õpiaja pikkuseks vägagi ebatavaliselt 5 aastat, kokku viis kursust ja need lennud lõpetasid aastal 96.

[Markos]

to weyoun: mitte kurjalt, aga paljuski on ilma korraliku tehnilise põhjata teadmistel üks paha viga, inimene teab, et asjad töötavad, aga kuidas täpselt, seda nad ei tea, st mis on nende töötamise aluseks. Näituseks inimene oskab kasutada arvutit, teab kuidas programme seadistada, aga ei tea, mis toimub masina kõhus või tarkvara alumistel platvormidel, millede peal kogu see silmailu tegelikult toimib.
Mis firmasse puutub, siis ega need asjad nüüd nii hirmkeerulised ka ei ole, peaaegu alati on võimalik valida ka ilma juriidiliste keerdkäikudeta lahendus. Mina selle näite puhul näitaks oleks vältinud sõlmimast lepingut, mis esmapilgul oleks justkui kehtetu. Lihtsa näitena võime võtta ee domeeni registreerimise, sul võib reg nr olla juba olemas, kuid kui see puudub äriregistris, siis domeeni registreerida ei õnnestu. Labane näide muidugi aga siiski. Kui mul on vaja juristi nõuannet, siis ma ütlen otse, ostan selle sisse, samamoodi, nagu m a ostan sisse autoremonti või santehniku teenuseid. Kõike ei saa ja pole mõeldavgi ise teha. Elus hakkamasaamiseks pole vaja õppida korraga IT spetsialistiks, santehnikuks ja remondilukksepaks. Selles suhtes ei ole juura mingi erand, pealegi on seadustel omadus ajas muutuda, mistõttu 10a tagasi omandatud juuraharidus võib suhteliselt kasutuks osutuda, kui ennast sellega pidevalt mitte kursis hoida. IT alased teadmised expirevad reeglina veel kiiremini.
Ma ei väidagi, et ise ei saa õppida midagi sellist, mida koolis õpetatakse, saab, olen ma oma praeguse eriala paljuski omandanud iseõppimise teel, õigupoolest tuleb seda teha niguinii ka IT ala lõpetanul, kuna reaalne elu ja kogemused on need, mis tulevad pideva hands on meetodiga, ei muidu. Aga ka baas on väga oluline antud juhul. Mina ise näiteks tahtsin saada hoopistükis elektroonikuks, aga sattusin hoopis automaatika peale, mis on küll elektroonikaga tihedalt seotud, kuid siiski mitte päris. Automaatika omakorda tõi sisse sellised asjad nagu digitaal ja mikroprotsessortehnika, mis näituseks andis üsna selge pildi sellest, misasi on mikroarvuti, ja kuidas töötavad loogikaelemendid, kontrollerid, loendurid, registrid, mälud, triggerid, mikroprotsessorid. Kuna automaatikas on tihtilugu vaja kasutada programmeerimiseks algkeeli, nagu masinkood ja assembler, siis tuli ka sellega tutvust teha, üsna põhjalikult kusjuures. Sealt edasi oli juba üsna lihtne taibata, mis kuradima asi on personaalarvuti, veel enam, õppebaasiks oleva protsessori, inteli 8085 assembler on ikka väga sarnane 8086 omaga, mis ongi tänapäevase x86 arhitektuuri vanaisa. Peale digitehnika, sain ma korraliku baasi analoogelekroonikas, automaatikast, täiturmehanismidest, elektri, hüdro ja penumaatilistest ajamitest ja isegi soojustehnikast, nagu näiteks aurude arvutused katlaprotsessides, kütte ja venitlisatsioonsisüsteemidest jpm.
Nagu sa isegi näed, on baasteadmiste pagas päris suur, mis võimaldab töötada absoluutselt kõikidel loetletud erialadel, alates elektrikust, kuni it spetsialistini välja.

[Markos]

to plugger: Kes rääkis keskhariduse vahelejätmisest ? ma pakkusin omateada hoopis alternatiivi gümnaasiumile ja väitsin üsna kindlate argumentidega, et selle etapi võib vahele ka jätta, juhul kui õige kooli valid. TPT lõpetajad muideks on läbi aastate ttü sissesaanute nimekirjades kõrgetel kohtadel olnud. Mida kirevase päralt sa sinne ttü'sse üldse ronid, kui sa õppima ei lähe. Kõrgem mat ja füs tuleb ühtemoodi uuena nii gümnaasiumi kui ka tehnikumilõpetajale, samas ei ole see üldse it koolides nii, sama kadalipp tuleb läbida suvalise kõrghariduse puhul. Iseasi, palju seda kõrgemat matti it puhul üldse vaja on, ega see pole mingisugune analoogtehnika ja soojustehnika, kus protsesside arvutused ainult sellekaudu käivadki. Ei maksa unustada, et tehnikumides on kaks ühes, st nii kesk kui ka eriharidus, üldained on samasugused mis gümnaasiumiski, isegi õppematerialid on samasugused, ainult programm se on vähe teistsugune. Kaks esimest aastat näiteks TPT's ainult gümn ained ongi, kolmandal tekib segu eriainetega. Praegust on õpiaeg kuidagi lühikeseks aetud, ma ei tea palju seal tänapäeval seda jagatakse. Meil oli igatahes nii ja alates neljandast kursusest olid puhtalt ainult eriained va keeled, riigikaitse ja kehakultuur. Riigikaitse kusjuures sisaldas ka elu tavasõdurina mõnes eesti kaitseväeosas.

[Markos]

to kriku: Krt, kord on teil seal Sambla juhtimise all käest ära läinud ;( Mis tähendab kahtede ja kolmedega sisse ? vastuvõtueksameid ei olegi enam ? tjaah, ma konkureerisin sissesaamisel 3'ga ühele kohale, kusjuures kõige suurem konkurss oli telekommi, ja mis seal salata, langesind matemaatika eksamis kogutud punktidega koos ühe oma tulevase grupivennaga esimeste hulgas sealt välja, mistõttu olime sunnitud valima automaatika eriala. Hiljem pakuti meile küll ka üleminekuvõimalust, aga seda me enam ei tahtnud, automaatika oli huvitavam lainejuhtidest ja liiniteooriast Seda ttü programmi vist ka enam ei rakendata ? meie olime esimene katseeksemplar, kelle peal seda prooviti. Väga paljud õppejõud olid ttü omad ja muist laboreidki tuli teha ttü laborites. Vahetult enne lõpetamist käis isegi jutt, et minnakse TEMPT'i rada, ehk siis muudetakse polukas rakenduslikuks kõrgkoolis, mis oleks meile tähendanud 6'ndat erialaastat ja ülikooli diplomit. Korraldati isegi küsitlus, et kas oleks huvilisi, paraku aga see millegipärast soiku jäi ja läbi ta ei läinud. Mina olen igatahes polükaga surmani rahul, eriline tänu muidugi Kalle Samblale, kes aitas panna põhjaliku aluse digi ja protsessortehnikale. Ahajaa, kuidas Kask meeldib ? ajud juba suitsevad mis ?:p

[Peter]

Kuda nüüd nende uute seadustega oligi,et ei taheta kahte rakenduslikku kõrgharidust enam tasuta anda?Nii,et need kes läksid kutsekasse või tehnikumi saavad vastu pükse.Need ju ka kõrgemad koolid.Seda asja peab enne täpsemalt uurima.

Ja weyoun
Teadmiseks edaspidiseks eluks,et ka juuras on spetsialiseerumine.Kui lähed valesse liivakasti mängima-parem ei soovita.

[weyoun]

to markos: palju selliseid sinusuguseid siin eestis siis on, kes kõike kõigest jagavad ja võivad töötada kõigil nendel tööaladel? Paned oma teadmised patta suvalise IT kooli lõpetanuga?
Leping ei ole kehtetu, vastutab allakirjutanud juhatuse liige. Kui see juhatuse liige saab peale firma äriregistrisse kandmist kokkuleppele ülejäänud juhatusega, siis võib vastutus laieneda kogu juhatusele. no ja antud juhul eeldades, et sa oled ise ainuke juhatuse liige...
Ma pakun et 10 aasta pärast võivad ka sinu teadmised täiesti kasutuks osutuda. Sellise it aregu juures nagu on viimase 10 aasta jooksul toimunud... Ise sa räägid, et 8085 on praeguse x86 arhitektuuri vanaisa. Juba on leiutatud üheaatomiline laser ja suhkruaku. Mõlemad võivad lähimate aastate jooksul osutuda kasutatavateks arvutitööstuses. Palju teile koolis sellistest asjadest räägiti? Kasvõi teoreetiliselt? Samuti ei ole elus hakkamasaamiseks vaja olla spetsialist analoogelektroonikas, automaatikas, täiturmehanismides, elektris, hüdro ja pneumaatilistes ajamites, soojustehnikas, katlaprotsesside arvutimises, kütte ja ventilatsioonisüsteemides. Nõus, et see võib olenevalt inimesest elu tunduvalt lihtsustada, niisamuti teeb seda juura. Samuti ei ole vaja olla spetsialist loetletud elualadel, et töötada edukalt IT spetsialistina või juhina või müügimehena.

to Peter: jah ma olengi spetsialiseerunud, kool lõppeb juba veebruaris ära. Illusioone ei ma ei loo, et ma kõiki asju tean. Koolid on siiski rohkem teenäitajad ja suunajad kui tuhandete pisiasjade pähetagujad. Ise tuleb uurida ja huvi tunda, muidu tammud ühe koha peal ja peale kooli lõpetamist oled samasugune null nagu ennegi. Ma arvan, et neid väga palju ei ole, kes sooviksid kaht rakenduslikku kõrgharidust. Rakenduslik, kutsekõrg ja bakalaurus on nüüd võrdsustatud. ehk siis võid vabalt minna oma kutsekõrgharidusega ja hakata tegema magistrit.

[weyoun]

to Markos: mulle tundub, et sa teed oma järeldusi inimeste kohta liialt kiiresti. Ma ei tea küll, milliste juuraharidusega IT spetsialistidega sul tegemist on olnud, aga minumeelest ei anna see sulle küll veel mingit alust arvata, et kõik on ühesugused. Palju nendest sinu teada olevatest it spetsialistidest teadsid mis on Sequence Number TCP header'is? Või mis on COM2 IRQ?
Millest tuleneb lühend ISO? Pakun, et enamus siinolijaid ei tea... jne. kõik ei ole ühe puuga löödud.

[XYZ]

[Markos]

to weyoun: Juuras on oluline koht ka kogemustel ja pretsedenitidel. Seda näidet edasi lahates võib ikkagi jõuda lepingu kehtetuks tunnistamiseni, kuna ühte lepingut allkirjastanud isikut, konkreetselt siis veel olematu firma juhtajat ei saanud samamoodi olemas olla. Leping kaotab oma kehtivuse, allakirjutanud isikutest üks võidakse tituleerida tankistiks ja teine, rentiva firma esindaja on teinud ametiaalase prohmaka, mida võib käsitleda kui tööalast hooletust ja vastutab just tema. Kui asi kohtuni jõuab, võib lahendeid muidugi olla teisigi, näiteks olematu rentniku esindajat võib süüdistada andmete võltsimises või teadlikult valeandmete esitamises lepingu sõlmimiseks.
Ma oleksin ilmselt müügimehena üsna tugev tegija, kuid mul puudub huvi sellise ameti vastu ja olen kohati liialt aus selleks, et asju näidata paremas valguses kui nad tegelikult on, mis vähemalt eestis tundub küll trend olevat. Kahtlemata oleks sellise ameti pidamine ka oluline tagasiminek.
Mis tehnika arengusse puutub, siis baasteadmiste omamine on annab just aluse ka tulevikus asjadest aru saada, peab vaid ennast pidevalt toimuvaga kursis hoidma. Näiteks lihtlabane aku. Kunagi olid mobiiltelefonides kasutusel NiCd ja NiMH akud, keemiat tundes teadsid hoobilt millega tegu. Praeguseks on aga ammu leiutatud Li Ion ja Li Polymer, millest tollaajal polnud veel unistatudki. Taaskord tootvad baasteadmised asjadesse selgust, sa tead misasi on Liitium ja sa tead misasi on ioon, samamoodi misasi on ploümeer, piisab heita vaid pilk nende akude tööpõhimõttele ja asi on selge.
Samamoodi võime võtta näiteks kasvõi arvutikomponendid, mis teadupärast kardavad staatilist elektrit, aga miks küll ometi ? Paljud ei viitsigi sellesse süveneda, teavad, et on nii ja kõik. Olles aga õppinud tavaelektroonikat ja elektroonikakomponente, teame, et tänapäeva loogikaelemendid sisaldavad väljatransistore, millede sisendtakistus oma megaoome ja mis seetõttu on eriti kartlikud kõrge pinge, kuid madala vooluga laengutele. Võrdluseks tava ttl, ehk siis tavatransistore sisaldavad loogikaelemendid seda ei karda.

[Noname]

[KrikU]

to Markos: Ei mis sa nüüd, sisseastumis katsed olid ikka kah olemas, matemaatikas siis. Mina vist sain selle 3+ ja jäin jälle välja erialast Personaalarvutid ja arvutivõrgud (PA-xx) kuhu oli suurim konkurss. Seega sain EA rühma. Olen rahul ning ümber minna muu eriala peale ei ole kavatsust.

Meie eriala ja lennu üheks meeldejäävamaks isikuks on ilmselt osutunud H. Tartlan kellega oleme läbinud Elektrotehnika kursuse ning nüüd kolmadal kursusel El. Masinad ja Paigaldus & käit ja loomulikult laborid. Meeldiv vana kellega saab ka läbi huumoriprisma asju arutatud ning ka maailma asjadest rääkida.

Kask? No me saime nüüd vahepuhkuse sest eelmine aasta oli üks semester El. Aparaate tema juhtimise all mis kujunes mulle kergeks - kõigest 1 tegemata töö võlana mis nüüdseks likvideeritud. Kursusel oli aines vist 21 kahte ehk võlga

Loba on juba nii kaugele TPT siseasjadesse läinud, et ise ka ei märka. Igaljuhul TPT kooli julgen soovitada PS: Olemas õpilaskodu neile kes ei ela Tallinnas!

[weyoun]

to XYZ: Aga kes ütleb, et mina end IT alal ja juuras mõlemas ei suuda kursis hoida? Markose väide oli see, et mina 10 aasta pärast juurast midagi ei tea, õigemini, ei jaga siis enam matsu välja, kuna ta eeldas, et ma ennast juuras ei arenda. Mina polegi väitnud, et Markos 10 aasta pärast pimeduses kobab, lihtsalt ma tahtsin näidata, et juura ja it ei pruugi sugugi selle koha pealt erineda. Mõlemas tuleb ennast pidevalt täiendada ja arendada.

Kui kokkulepet ei saavutata? mismõttes? sa ei suuda iseendaga kokku leppida? vähetõenäoline... kui täpsemalt lugesid, rääkisin ma OMA firmast, ENDA loodavast firmast.

Vähetõenäoline, et mulle ärikeeld määrataks... Pealegi tõin ma lihtsa näite, kui oleksin tahtnud keerulisemaks ajada, siis oleks muidugi võinud mingeid registriprobleeme välja mõelda või mis iganes.

Äriseadustiku § 147. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud
(1) Enne osaühingu äriregistrisse kandmist asutatava osaühingu nimel tehtud tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.
Siin on mõeldud solidaarsuse all seda, kui mitu juhatuse liiget sõlmivad ühe lepingu.

Juhataja ei kirjutagi alla. Alla kirjutab juhatuse liige. Enne firma äriregistrisse kandmist tehakse asutamisleping. Asutamisleping tehakse asutamiskoosolekul nii nagu põhikirigi.
Äriseadustiku § 138. Asutamisleping
(2) Asutamislepingus märgitakse:
7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
Meil ei ole pretsedendiõigus, nii nagu ameerikas. Meil loetakse pretsedentideks riigikohtu lahendeid, mida ei ole nii palju, et sellega kogu õigust reguleerida nagu ameerikas.

hm... Mina ei rääkinud lihtlabasest akust. Bakteritel töötav patarei töötab täpipealt samamoodi nagu tavaline AA patarei, mida praegu poest võib osta? Mitte mingit vahet pole? ei mingit efektiivsusevahet ning tühi suhkrupatarei saastab samamoodi...
umbes nagu võrrelda win31 ja winxpd... aknad on samasugused, copy paste töötavad, mõlemad on operatsioonisüsteemid. järelikult ei ole vahet, kumba winiga tööd teed...? okeiokei... kehv näide...

[aigu007]

mina läksin ikka peale põhikooli IT-d õppima...pärast saab sealt ka ju edasi kõrgkooli minna, kui väga suur soov on..aga vähemalt kui ära lõpetad siis juba mingi paber käes..kui gymna ära lõpetad ja siis enam soovi edasi õppima minna ple siis ju natu nõme, midagi ei oska teha..

[XYZ]

[weyoun]

To XYZ:

[konn]

no TPT-sse v6id tulla v2lislinki on, kui ise v6itled siis kool provaidib vahendid/aja/ruumid et 6ppida, on olemas ka 1 inimene kellelt on mida 6ppida, lisaks ikka satub olema ka m6ni kaas6pilane kellega koos oma projekte aretada ja kellga teadmisi vahetada. Ainult raskeks teeb asja see et kui oled iga p2ev 8h nendes ilgetes m6ttetutes tundides istunud siis soov ruttu koju magama minna mitte hakata oma 6ppimisv6imalusi realiseerima. alates kolmandast aastast lihtsam, enamus erialatunde saab vahetada iseseisva progemise vastu ja siis aega tegeleda oma asjadega.
tegelikult gymnaasium on m6ttekam, samamoodi, kui saad omale netiotsa ja targa infojuhi iga p2ev tunnikeseks oma kasutusse siis asi edeneb paremini kui tpt-s, lihtsalt vaba aega rohkem.

[XYZ]

[tobler]

läksin gymnaasiumisse ( soovitan sugli ) ning pärast seda valiksin mingi suvalise IT kooli... nendel ei tohiks vist eriti rängad nõudmised ka olla , või mis... vähemalt minu kodukohas pole.

[konn]

ja muidugi, Markos, 6pilased ja nende suhtumine ning huvi oma eriala vastu on sinu lahkumisest saadik palju muutunud. enamik l6petab tpt totaalsete kummikutena, eriti just PA erialal

[arvutisõber]

Mis Eesti eraülikoolides saab IT -d õppida ja kuidas Eestis selle IT -ga seonduvat tööd leida annab

Ise leidsin küll mõned kõrgkoolid, aga palun nimetage need koolid mida te teate või kus ise õppinud olete

[boro]

Aga äkki keegi annaks nõu, millist kooli, millist valdkonda peale gümnaasiumit võiks valida, kui huvi ikka sinna IT poole on ? Kas UT IT on parem/halvem, kui TTÜ oma jne ..

[axis]

minu arust ei saa neid kooole võrrelda ..pole vist sellist inimest kes kõib mõlemas koolis jne ..et saaks head ja halvad kyljed tuua ...

[armsake]

Taavi_R,mine ikka gümnaasiumi,peale toda võid ka IT ala peale mõelda
Ma ise Miina Härmas 11-ndas Hea kool,kuid õpilased liiga palju joovad ja õpetajad ka 8)

[arvutisõber]