[mightythor]

mul on mitmest allikast meelde jäänud soovitus, et kõvakettalt andmete taastamiseks tehtav tõmmis(image) on hea teha tagurpidi. Ilmselt on mõeldud siis seda, et mitte alustades esimesest sektorist kopeerimist, vaid viimasest ettepoole. Oskab keegi tehniliselt ära selgitada, miks see hea on?

[Andrus Luht]

See on küll mingi jama või oled millestki valesti aru saanud. Ma ei suuda mõelda ühtegi head põhjust, miks nii peaks/võiks teha.
Kui tegu oleks vigase kettaga siis võib teatud tüüpi mehhaanika vigade korral abiks olla teha imaged algusest-lõpuni ja siis lõpust-alguseni ning siis võrrelda vigaseid kohti aga muidu image tegemiseks teisele andmekandjale pole nagu suurt vahet ja pointi.

On kellelgi mõni muu mõte?

[toivos]

Kusjuures teatud juhtudel on see tõesti nii, et parema tulemuse saab tagant poolt ettepoole kopeerides.

[mightythor]

[toivos]

[tahanteada]

toivos: Asi kehtib aga ainult siis, kui see salvestus on ikka tehtud konkreetses järjekorras, et pole seda algust ja lõppu juba salvestamistel ära vahetatud.

Mingi aeg tagasi tundus olevat ülipopulaarne, et kõik aga tahtsid kogu aeg ette näidata, kuhu see info, ja millises järjekorras, salvestada tuleb.

[toivos]

[mightythor]

[HacaX]

Idee tasandil peaks algusosa häiretele vastuvõtlikum olema kui sisemine (on "välisserva" pöörlemiskiirus kiirem kui sisemise serva oma), ehkki kas HD sarnase korpuses seadeldise puhul ka reaalselt mängu tuleb ei tea öelda. Küll aga kirjutatakse välisele osale rohkem kui lõppu seega, taas idee tasandil, on taaskord suurem võimalus et kui midagi tuksi läheb siis just algusosas.

[pppd]

mehaanika ja vigade jaotumise tõenäosustega pole hetkel tegu, üldiselt kasutatakse tagurpidi kopeerimist siis kui on vaja ära lollitada ketta sisemine puhvermälu ja "ettelugemise" loogika. Kui kettalt küsida mingit sektorit, siis tegelikult loetakse puhvrisse kohe lurinal mitu sektorit järjest, heas usus et küll tullakse kohe varsti ka järgmist sektorit küsima, siis oleks see ilusasti juba puhvris ootamas ja ei pea aeglase mehaanikaga üritama peaaegu sama kohta uuesti tabada. Kui aga ketas (või puhvermälu ise) on vigane, siis võib selline optimeerimine kätte maksma hakata ning ketas võib valetada vigaseks ka piirkonnad, kust tegelikult oleks võimalik veel midagi kätte saada. Tagant ettepoole lugemisel on teada et küsitavat sektorit puhvris olla ei saa, seega üritatakse seda alati otse kettalt lugeda.

[Ohohh]

Sattusin mõni aeg tagasi Youtubes selle loengu otsa:
http://www.youtube.com/watch?v=Kx-D1nJcv0k
http://www.youtube.com/watch?v=Tg0Uli2_rwI
http://www.youtube.com/watch?v=Cayzw1iThjM

Pole ise viitsinud kõike algusest lõpuni ära vaadata, kuid minu mäletamist mööda räägiti seal sama juttu, mis pppd ütles, et siis läheb info sisemisest buhvrist mööda.

[mightythor]

[pppd]

ddrescue tahab ise tark olla ning ise nii lugemissuundadega majandada - kui ei lähe õigetpidi, siis loetakse pärast ka tagurpidi ning pannakse mitmest lugemisest õige pilt kokku. Käsitsi saab tagurpidi lugemise määrara nt dd_rescue puhul (-r).