[friik1]

note1, ära vääna sõnu. Ma ei öelnud kordagi, et halvad aknahaldurid. Pealegi läks teekide ja frameworkide jutt valikuvõimaluse alla.
Kui terminal on parem, on sinu puhul ilmselt tegemist Hollywoodi äkkeriga, kelle jaoks pole hiirt leiutatud. Tavatöö puhul on ju tegemist masohismiga. Ma ei kujuta ette, et iga päev loeks HV'd Lynx'iga.

[note1]

[SKG]

[medieval]

friik1, läbi terminali on tunduvalt lihtsam asja algajale seletada. Annad koodi ja ta saadab sulle vastuse. Kui windowsis seleta, et mine nüüd sinna ja sinna ning sa ei tea kunagi, kus ta parasjagu päriselt asub.

Ning terminali kasutamine pole mingil määral seotud häkkerlusega, kuna isegi minusugune dumbuser saab mõned käsud selgeks ning alati on võimalus netist otsida.

[note1]

[SKG]

no siiani ju kõigil viimastel final buildidel LTS olnud?

[friik1]

medieval, ei vaidlegi vastu. note1 segane jutt jättis lihtsalt mulje, et terminal on igas olukorras parim ning sellega tulid kohe silme ette Hollywoodi äkkerid.

note1, seda maailmavallutusjuttu räägitakse 15 aastat ja ollakse desktop turul eikuskil, ehk siis jutt, mida mikk36 ja tahanteada juba rääkisid. Ega kommertsmaailm kah paigal ei seisa ning ei usu et Linux ennast desktop turule sisse sööb.

[medieval]

[tahanteada]

Note1: Mina küll ei tea yhki firmat, kes kasutaks kodukasutajatele m6eldud Ububtut. Ja tean, et firmad on endile hoopis RedHat-id kalli raha eest ostnud.
Nii on see alati olnud, et firmad ostavad ja tavakasutajad saavad tasuta programmi.

Postitatud mobile device

[note1]

[SKG]

[medieval]

Linuxi suurimaks probleemiks võib pidada ühtse suuna puudumist: Linuxi praegused ditrode arendajad võiks kõik korra ühe laua taha istuda ja panna paika, et jätame kaks/kolm põhilist süsteemi-üks arendab KDE/Rpm ja teine Gnomed/Deb(võibolla xfce ka lahjematele). Tuleks panna kokku mingid suuremad firmad ja koos turustama hakata, kindlasti mingi sümboolne summa ei teeks kah paha, kui seda kasutatakse reklaamiks/uute kasutajate väljaõpetamiseks/programmide arendamiseks.=minu arvamus.

[londiste]

medieval, see su viimane post on puhas kuld.
aga saad vist isegi aru, et praeguse seisuga see ei taha väga reaalne olla.
kuigi mis seal salata, võiks. ja ammu oleks aeg.

aga konsooli/terminali koha pealt... w2k8 server core on vägev?

[friik1]

londiste, MMC pluginatega pole väga vaja vaeva näha. Kui deploymentil on unattend juba tehtud, pole vaja prakt üldse cmd'd näppida.

[londiste]

tean. ja eks see core pigem appserveri ja virtuaalmasinate lugu ole ka.
see oli pigem norimiseks

[zork]

[Ho Ho]

Mida konkreetselt see paariks-kolmeks grupiks kokku minek annaks? Mina näen ainult seda, et kõikvõimalike katsetuste tegemise uute tehnoloogiate vallas võib ära unustada. Oleks seda tehtud näiteks 3-4a tagasi siis ei oleks meil kõiksugu 3D efektidega user interfacet, rääkimata semantic desktopist.

[note1]

Kõik ühe mütsi alla ajamine ei oleks lahendus. See ei oleks arendusvabadus. Kui on firma, siis tuleb arvestada juhtkonna reeglitega.

Minu arvamus on selline, et miks ma linuxit kasutan:

Kuna suuresti tahavad olla mõned eestlased Windowsi "arendajad" ja kasutavad praegu Windows RC ja beetasi. Aga arvestage, et kui te stabiilset plaati ei osta, siis te jäätegi veel rohkem võitlema viiruste, nuhkvara ja botnet_viirustega. (Mitte et stabiilsel windowsil neid päris ei oleks..) Microsoft Windows litsentsipoliitika koosneb juba kahest tarkvaras, mis kontrollib versiooniõigsust ja programmide endi õigsust (kui muidugi teie endi poolt see võimalus on välja lülitatud).. edaspidi ka draiverite 100% töö.

Microsoft Windowsi vabadus on piiratud, kuid paistab, et võidavad ikka firmad, kes ostavad võimsama "Windows 7 for business" alla kuuluva. Need lite versioonid meenutavad Windows XP for Home. Nii ma olen lugenud nende kohta netiväljaannetest.

Seevastu Linuxi distributsioonides on saadaval või võimalik teha tasuta 3D and 5 president tarkvara. qt ja gtk+ programmeerimistarkvaraga. Novell ja redhat on juhtivad Linuxi firmad. Canonical järgneb õpipoisina.


Pealegi kui kasutada Windowsi võrgust saadud (RC, Beeta, nlite) distributsioonist. Mina olen ka katsetanud Windows XP Proffessional Sp2 ja SP3.
Ütleksin, et seda soovitaksi ainult katsetamiseks - vista ja 7 samuti. Muidu läheb asi ohtlikuks.

Botnet tuleks kuulutada = bin LadeN 'iks.
Eriti kui EU seadused karmistuvad ja sama ka eestis.

Sinu nakatunud arvutist saab botnet ükskõik keda solvata, teha tapmisähvardusi( vs vigane auto sõiduteel vs. kaugjuhitav auto) , röövida tarkvara ja faile ning raha (krediitandmed).
Soovitan kontrollida oma windowsi litsentsipoliitikat + versiooniõigsusi.

Loomulikult ei ole mingit garanti, et õige ver. Windows ei nakatu, kuid kui sul on originaal litsents (arvuti küljes või originaal plaat) siis võid pääseda vanglakaristusest.

Pane parem Linux kui ei tea versiooniõigust. Kui tahad olla spets. ilma Microsofti koolituseta, siis õpi ja katseta parem linuxi distributsiooni rc ja beetasi.
Mina usun, et botnet on just arenenud nende firmamängude kräkkeri programmeerijatest.

Et hoida teema õigena Linux vs. Windows ; ütleksin, et ega ma ei annaks oma lapsele Windowsi ega ka Linuxi administratiivset kontot.

Arvuti admin vs. autojuht ja tee oleks internet.

[tahanteada]

Note1: Muide - BotNetil on ta"iesti savi, et mis Sul seal masinas on. Tema saadab lihtsalt bitid la"bi neti "Pahadele Poistele", mitte ei hakka leiutama, kas sinu masinas on lin v6i win vms.
Info lugemisega tegelevad juba "Pahad Tegelased" teisel pool ookeani. Ja kindlasti valdavad nad ka profitasemel linuxit.

Postitatud mobile device

[zork]

[note1]

Ei kommenteeri!
Kelle käes administraatori konto on, selle käes on distributsiooni puhtus.

Lahmige edasi.

[zork]

[tahanteada]

Note1: Tegin korra Sinu suure sõbra internet & Google lahti ja seal on massiliselt teemasid selle kohta, kuidas Sinu Sõber-Linuxi arvutid on BotNeti rünnakute all. Ja suur osa artiklitest pärines aasta 2007 suvest.

Aga see on muidu vana info juba, et alati kirjutatakse viirus või Spy xNIX-ile ja seejärel alles Windowsile 8) Nii oli see maailmas omal ajal esimese Worm-viirusega aastal 1988 ja tundub nii ka olevat moodsama aja leiutistega, nagu BotNet.

Ja üks tüüpiline põhiviga, mida tehakse, on see, et arvatakse naiivselt, et sellise Botnet-i vms. käivitamiseks on vaja ilmtingimata mingit EXE või COM faili, millele kusagilt Administraatori alt tuleb mingeid õigusi anda.
Tegelikkuses on asi palju lihtsam - nii seda programmijuppi kui tema käivitamiseks vajalikku koodiriba saab külge haakida suvalisele failile, näiteks mingile MP3 muusikafailile. Ja piisab, kui arvutiomanik selle MP3 faili korraks käima paneb, nii kohe on ka käivitatud mingi "muu saladuslik lisaprogramm".

Ja ega siis asjata ei keri viirusetõrjed läbi ka muid failiformaate, peale EXE ja COM-faili. Keritakse läbi praktiliselt kõik failid ja otsitakse, et viirust või Spy-d poleks mõne (suvalise) faili külge haagitud.

[medieval]

tahanteada, vihjasid sa selle viimae jutuga linuxile või windowsile? Sa võid ju selle mp3 programmi tööle ajada ju linuxi all, aga mis ta sulle teeb? Teed arvutile resa ja kadunud ta ongi, ega suuda end enam ise käivitada.

[SKG]

[Absona]

[SKG]

[Absona]

[Ho Ho]

Kui spetsiaalselt formuleeritud pildifailiga sai jooksutada arvutites suht-koht suvalist koodi siis üsnagi sarnane tegevus on võimalik ka muusikaga, lihtsalt tuleb teada mõne laiemalt levinud maha mängija buge ja neid ära kasutada

[SKG]

võibolla jah pigem nii, et fail on ise a la "Britney Spears - Womanizer.mp3.exe", millele on lisatud mp3 ikoon ja üritatakse leida neid, kel faililaiendite näitamine keelatud

[iceincube]

[Ho Ho]

[SKG]

[marqs]

[SKG]

[Ho Ho]

[note1]

Üritatakse Linuxit mustata Windowsi nõrkusega.

Mul messenseri asemel sellised messud ka:
buntu@jabber.ee
buntu@silcnet.org

Linuxil on ka teegid. ( .so )

Mida rohkem asju progedele juurde poogidakse, seda auklikumaks kõik läheb.
mp3 ja mpg peaks preaegu turvaline olema. (kui veebilehitseja on kodekitest lage--)

[tahanteada]

note1: Kui tahad viirustest vaba olla, siis pead arvuti voolujuhtme voolupesast välja tirima. 8) Veel - parem - peksa arvuti haamriga puruks ja seejärel pane rauapressi alla.

Sinu poolt reklaamitud MP3-d ja MPG-d on väga head vahendid, millele saab juurde pookida nii Spy-sid kui ka viiruseid. Ja siis Sinu kuulsa Linuxi-arvuti kas rajalt maha võtta või omada täielikku ülevaadet sellest, et millega tegeled ja kui suuri rahasid millisest pangast üle kannad. Ning et millised Sinu pangakoodid on...

Nii, et liialt sinisilmne pole mõtet olla. Seda rohkem Pahad Poisid sinu üle kontrolli omavad.

[note1]

Tegelikult paned sa mööda. Sul puudub täielik ülevaade linuxi süsteemist ja muust säärast.

[Absona]

[note1]

Julm värk. Aga õiglane.
Linux on kernel, mis seisab avalikult võrgus üleval. Vigadest antakse teada ja see on sõltuv kasutajatest ja nende oskustest.
Kui Linuxi kasutajad kaovad, siis kaob ka Linuxi kasutamine. Ja Microsoft hõõrub rõõmust käsi.
Ja muidugi ka viirusekirjutajad. Praegu need vihkavadki linuxi kasutajaid.
Ja eesti enamik hüüab rõõmust kaasa!!

Hurraa!! Elagu vaba ja läbipaistev demokraatlik riik! Elagu kinnine Windows!!

[mikk36]

[Absona]

[medieval]

Absona, esiteks peab selle kuidagi arvutisse saama ju Vaevalt sa selle linuxis kuskile süsteemifailidesse saad installida.
1.Aga teoreetiliselt kas kuidagi nt Firefoxi add on'ina on võimalik viirust arvutisse saada
2.Samas kas on võimalik ka nt home kaustast programmi käivitada, kuhu on viirust poole kergem sokutada (arvuti taaskäivitusel see vist ei avane enam).
3.Ja võimalus on veel special viirused, mis ronivad nn. kaitsest mõõda ja kirjutavad end süsteemifailidesse

Küsimus, et kas sellised teed on võimalikud

[note1]

Absona võrdleb siin Windowsi Linuxiga. Tule taevas appi! Unix sirgus 60ndate lõpus ja millal MIcrosoft kui selline üldse tekkis? Selleks ajaks olid failisüsteemid juba ammu paigas. Hiljem lapiti ja täiustati. 91 ttekkis Linux puhtalt selle tõttu, et vajati avatud tarkvara (tekkisid personaalarvutid). Ja see linuxi arengu kiirus on päris hea viimasel ajal.

Kõigepealt leidke üks geenius, kes suudab näiteks ilma sudo ja su õigusteta / midagi teha. Mingi skaneerija kräkker on olemas, kui käivitatav fail asub administraatori õigusega kontos, kuid siiani pole keegi teine saanud (lihtsalt grupi ja kugemis-kirjutusõiguse puudumine) shadow failile ligi.

M arvan, et see 3 võimalus meenutab seda, et tuleb lõhkuda POSIX inode olemus.
ext3 partitsioon või reiserFS või mis iganes unix partitsioon. Kataloogid asuvad kindlalt piiritletud blokkides ja nad on grupi staatusega seotud.


Kuna paljud *nixid on kasutama hakanud veel mälukaitset (ül laadimise või ülepuhverdamise kaitset kogu süsteemis), siis on võimatu partitsiooni blokke lõhkuda ja midagi ka mälus töös olevates protsessides.

Toimub kas killimine või pannakse programm magama. Halvemal juhul jääb masin aeglaseks.. protessor on 100%

Ainus võimalus on kui GUI põhine (Gnome, KDE jne. töölaua kogumik) sisaldab auke. Näiteks saab sudo parooli kuskilt mälust kätte (15min) ja talletab enda viiruseprogrammi jaoks.

Ja ikkagi jõuame sinna, et puhta süsteemi korral on see võimalik ainult administratiivse õigustega kontos (see 15 min võimalus) ja mitte kunagi tavakontos.
Hea omadus on see, et näiteks GUI programmid kasutavad kõik sudo programmi, mis on nii puine, et ta annab õiguse alles siis kui sina oled tema andmebaasis(kirjutuskaitsega) failis.

Ainuke võimalus on levitada distributsiooni vale sudo binaarse programmiga, mis lubab sind igale poole sisse. Aga nagu te teate on selle asja puhul nii, et distributsiooni sponsor kaotab kõik oma rahad ja usalduse.

ON nii, et distributsioone levitatakse md5 ja sha1 kuni sha256 summeerimise kontrolliga, kusjuures iga programm on ka eelnevalt summeeritud. (Iga programmi näiteks .deb pakis.)

Programmi source kood aga on nii loetav, et sellele pole summeerimist vaja.
Lugemist juure süsteemi kohta :
http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#filee

Lisaks:

Kui Windows lahendab probleemid ära kinniselt ( ahh, leidsite augu, taome kinni) ja viirusetõrjetega. Ehk siis lükkab probleemid eemale. Lihtne lahendus on ju viirusetõrje programm, mis avastab aga tuntuid viirusi.

Linux aga seevastu pühendab kogu oma energia süsteemi arendusele ja kaitsele.
Jah. On probleeme, kuid seda enam peaks pühendama rohkem süsteemikaitsele kui välisfirma viirusetõrjetele.

Linux distrod ka uuendavad vigaseid programme, kuid PÕHIsüsteem peab olema mitte GUI ja kriitiline. nagu ka openBSD põhisüsteem.

Mida vähem süsteemitööle ja õigustele keegi ligi pääseb, seda parem. Mida vähem programme, seda parem.


Üpriski lihtne.

[zork]

Paha lausa lugeda nii jaburat juttu. Mine securityfocus lehele ning võta mõni linuxi provider ette ning saad terve hunniku turvaauke erinevate programmide kohta(kernel kaasaarvatud). Ja eks leiab ka neid inimesi küll, kes sul ilma root kasutaja õigusteta masinas midagi teha oskavad. See ,et sina sellega hakkama ei saa, ei ole mingi näitaja.
Võin ka kihla vedada, et sa ei oska ka ise windowsi masinas midagi erilist kokku keerata(peale failide kustutamise ehk), kui sind sinna tavalise kasutaja õigustes ligi lasta. Nii et ära uhkusta linuxiga midagi. Ainuke asi, mis su jutust selgub, on see, et sa ei tea windowsist eriti midagi ja linuxist samuti mitte. Ja veel vähem turvaasjade kohta.

[marqs]

medieval,
paljudel linuxipruukijatel jooksebki igat sorti arenduses olev sodi kodukataloomas. Või siis kraam, mida pole lihtsalt põhjust süsteemselt paigaldada. Monteerimisel on olemas küll noexec-nimeline valik, see lülib otsese binaaride käiamise mingi pardi pealt (nt /home/ ) välja, aga kuna palju.. erm.. riuakalikku softi on niigi skriptitud ja noexec interpreteeritavale koodile mingit mõju ei avalda, teeb see elu ebamugavamaks vaid kasutajale. Taaskäivitamisel millegi uue käiamiseks on vaja reegline korraks kangemaid õigusi. Aga kui rünnaku all on kasutaja, mitte süsteem, piisab mõne viguri käivitamisest just kasutaja sisse logimisel ( ~/.kde/Autostart/ , ~/.xsession, ~/.profile , ... )

Ülejäänud 2 suhtes oleneb, mida sa selle "nn. kaitse" ja viiruse kui sellise all silmas pead. Viirust kautatakse viimastel aastatel nii neetult paljude eriloomuliste vigurite kohta, et põhjusmõtteliselt võib ka 2x jah öelda. Kui nüüd piirid ikka korralikult paika seada ja lõpetada suvalise malware ja troojatüüpi loomade viirusteks tembeldamine, siis on tulemus vaieldav. Local-root ründeid, mis võimelised juurika õigustes koodi käiama, siiski ujub aeg-ajalt välja, aga kuna need on suunatud tavaliselt mingi kindla juurikana jooksva teenuse mingi kindla versiooni pihta, ei peaks see teadmine und väga rahutuks tegema. Ja endiselt on abiks oskus tõmmata reaalsuse ja telerist nähtu vahele mingigi piir.

Teadmata halligi FF pluginate kapotialusest, on tegelikult natuke üllatav, et ei ole eriti kuulda olnud rünnetest just pluginate ja nende loojate vastu. FF lisasid, vähemalt ametlike, küll skännitakse, aga ilmselt on seal seks puhuks ikkagi mingi kavalam lukk. Kiire otsing suutis tuvastada vaid ühe vääratuse - https://bugzilla.mozilla.org/show_bug.cgi?id=432406 .

Kui note1'el liialt palju vaba aega on, siis mina loeks siin huviga posti a'la "viimase 5 kuu jooksul tavakasutajat puudutavad augud numbrites. win vs linux" Et selline kena linkidega refereering secfocus, packetstorm ja näiteks mõne distro turvalistist. Või siis näiteks : "käepäraste vahenditega käivitamisõigusteta binaaride käiamine"

[sakinaga]

Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin. Random tekst siin.

Ja see oli parem, kui note1 postitus, vähemalt ei pidanud seda läbi lugema

[marqs]

[note1]

Mina jään ikka ubuntu LTS versiooni peale. Ubuntu on alati olnud Linuxi distributsiooni arenduse etalon ja LTS on piisavalt turvaline minu jaoks.

http://www.ubuntu.com/products/whatisubuntu/serveredition/features/security

Loe ka Apparmori kohta:
http://www.ubuntu.com/products/whatisubuntu/serveredition/features/apparmor