[tahanteada]

Tanel: Selles, eespool toodud nimekirjas on firma Elcoteq, mille kohta sahistatakse päris kõvasti, et see firma keerab oma uksed lukku. Usun millegipärast, et üsna lähiajal on ehk midagi rohkem sellest kuulda - kas suund firma sulgemise või suurte muutuste teed minek.

Samas, kui võtta, mis moodi maailmas praegu allhankefirmad kaovad, siis on see ka täiesti võimalik stsenaarium.

[note1]

[tahanteada]

note1: OT: Aga lugupeetud Linuxi-Fänn, ära unusta, et Linux pole praeguse aja leiutis, vaid see leiutati juba oma 15 aastat (või rohkem) tagasi, muide 8) Mina ise loobisin a 15 aastat tagasi UNIX-ist Windowsi kasuks ühel lihtsal põhjusel - ma ei viitsinud rohkem lugeda "suuri - sadu ja tuhandeid lehekülgi pakse" UNIX-i käsiraamatuid ja Windowsi Manuaalid olid kordades väiksemad ja lihtsamad, et Windows ära õppida. (Win2.0 tollal siis).

[note1]

[Magic]

Jutus on point ja teine point on see, et IT'd ei saa üle õpetada - kui ~6-8 aastat tagasi oli esimene kohalik IT õppimise buum(nohh see oli rohkem riistvaraga seotud). Siis tegelikult selle kvaliteediga õpe luhtus - arvutifirmad olid täis inimesi, kes asjast nagu peaksid jagama(paber ju näitas seda), aga reaalsus oli 0. Polnud haruldane, kui käisin ise tuttavatel asju parandamas ja nii mõnegi tuntud tootja koostatud komplekti konfliktset komponenti üles otsimas, sest tootja sõnul oli asi korras Minul pole mingit paberit antud alal, ei riistvara ega softi poole pealt, samas on olnud tugev huvi asja vastu üle 10 aasta. Selles suhtes peaks IT'sse jõudma ikka inimene, kes jagab asja ja mitte pole robotiks õpetatud. Seda robati teemat me teha ei saa, sest India ja Hiina tulevad seal samamoodi odavaks allhankijaks nagu see Elcoteq hetkel siin. Jah, palgatase tõuseks, aga vastu seina jookseksime ikka.
Lisaks üsna haige on vaadata kuidas Ansip ehitust poriga loobib - See valdond on toonud meile rohkem raha sisse kui ükski teine ja nüüd pannakse see kõik ühte patta "labidameestega" ja asutakse uut promo tegema, et meil oleksid 10 aasta pärast omad IT "labidamehed".
Võtku vaadaku, mis kõigepealt on saanud meil reaalalade õppimisest üldiselt saanud on - meil alati öeldi, et insenerist jurist võib saada, aga juristist ei saa ka kehva inseneri

[2korda2]

OS põhjal hakata osutama, kes IT maailma valitseb on sama hea, kui F1 valitsejaks nimetada mootoriõlitootjat. OS osa kogu IT-maailma käibest on kärbsesitt. Rakendustarkvara on see, mis "rooli keerab".
Meil ei ole vaja 100 000 programmeerijat. Piisab märksa väikemast hulgast, kui tegijate tase lihtsalt piisavalt kõrge oleks. Parem vähem tegijaid, kelle tase on kõrgem, kui et suur hulk
keskmisi.
Veel. Meil on E-riik küll aga pikk tee on veel minna juba olemasolevate kogutud andmete ärakasutamisel. Registrite ristkasutus näiteks on alles lapsekingades:
1. Miks peab iga kord dokumenti tehes jälle uue pildi tegema (ID-kaart, pass, juhiluba, pensionitunnistus, õpilaspilet jne), kui selle võiks salvestada rahvastikuregistrisse ja kõik asjast huvitatud saaksid selle sealt. Pildi uuendamiseks piisaks fotorobotite paigutamisest postkontoritesse vms.
2. Hiljuti mainiti kuskil foorumis, kuis Pariisis on Googelmaps layerit kasutades viidud sisse kinnisvara hinnad ja kirjeldused (seejuures lahenduse toimimiseks pidi vastavad andmed sisestama kas kv-büroo või eraisik). Meie saaksime selle lihtsalt ära teha, kui looks liidese maa-ameti registri ja googelmaps vahele (R).
3. Endiselt liigutatakse registrite vahel palju andmeid (e-)kirja teel (konkreetseid näiteid ei too aga neid on piisavalt). X-tee on juba päris mitu aastat vana.

Eeskujulikud oleme panganduse osas. Seal oli õigel ajal raha ja piisavalt teadmisi, et näha perspektiivi.

[XYZ]

[note1]

[2korda2]

[note1]

1. Tasuta tarkvara leiab oma koha, tasulise riistvara kõrval. Hinna sees
2. Välismaal meeldibki mul pangas ja poodides käia ja sularaha kasutada, sest nii on lihtsam ja nad naeratavad sulle alati.
3. Registrite vaheline andmevahetus, nagu sina sellest räägid, on korruptsioon. 18 aastane isik on täiskasvanu ja tema ja arsti vaheline suhtlus ja ravi on võõrastele isikutele seadusega keelatud. Sõjaväel on oma arstlik komisjon olemas - nemad otsustavad.
4. Selles osas sa küll eksid. Just põllumajanduse turu kaitsmine hoiab ära välismaiste kaubanduskettide ja nende oma põllumajandustoodete pähemäärimise meile. Kuid mingil määral on sul õigus.
Tatar ja riis ei kasva me maal. Kartult ja õuna saame me kasvõi Prantusmaalt. Poola õunad on tervislikud.

5. Kinnisvara krahh ja välismaiste tehaste kadumine viib meid sinna olukorda, et meil ei ole raha osta välismaist toitu. Oma maad on söötis või võsas. Siiski mõned on eurotoetusega maid korrastanud.

Sööme mivina 3 krooniseid makarone, mis keeravad ainult selle söömisega kõhud p**-

Kusjuures mivina hind ei ole 3 vaid 1.20 - kõik vahelt võtjate värk.

Pärast sina räägid, et saadame alanäljastatud inimesed sõjaväkke.

Oota veel nati kui 150 000 inimest on töötud- kaua need lapsedki elavad- 18 aastaselt on nad kas pätid, vanglaasukad või sandid.

[2korda2]

note1,
nagu sa Tanelile juba tunnistasid, on sinu panus (ja ilmselt teadmised) eesrindlike IT-lahenduste kasutamise/loomise näol tagasihoidlikud. Miks sa siis vaidled? Ma olen 12 aastat loonud lahendusi, millest muuhulgas käib iga kuu läbi sadu miljoneid kroone, kümneid tuhandeid inimesi ja päris suur hulk igasugu "muid ühikuid". Ma arvan, et võin lugeda ennast spetsialistiks (seda hoolimata sellest, et ma ei kasuta igapäevaselt *NIX OS-i või OO.o-d).
1. kordan: kes seda tasuta tarkvara kirjutab, kui tasulist enam ei tehta?
2. ei kommentaari
3. "Võõrsõnades olen komplimentne ja tekitan sellega ikka furgooni". Korruptsioon on ikka midagi muud, eksole. Kui sind on arsti poolt mentaalselt haigeks tembeldatud, siis sa juhiluba saada ei tohi. Selline on hetkel kehtiv seadus. Seadusepügala rakendamise tagamiseks tuleb luua lihtsalt ristkasutus päring, kus ARK saaks automaatselt pärida - kas isikule on pandud diagnoos X. Vastuse Jah puhul ilmselt vajalik nii kuupäev kui ka arsti kood (et vajadusel saaks kinnitada, et selline dagnoos tõesti kehtib). Sa annad muide allkirja, et esitad tõesed andmed (muuhulgas ka viidatud diagnoosi puudumise)
4 ja 5 kalduvad teemast kõrvale aga ma esitaks küsimuse: kui meil ei ole raha, mille eest välismaist (ilmselt odavamat) toitu osta, siis mille eest me seda kohalikku põllumeest toetame? Äkki ei ole meie paesel pinnasel põllupidamine kõige mõistlikum ja tegeleks selle asemel millegi viljakamaga, millega saaks konkureerida ka ilma toetusteta?

[ASSAA! elektroonika]

Nonii sõbrad Teema kipub kuidagi ära minema sellesse auku, et *NIX omab W$ ja et asjaliku progelõigu kirjutamiseks on tarvis 10ˇ100$ ning 100k progejat. Suurte süsteemide arendamisel on paratamatult kaks poolt: selle taga peab olema ülientusiastlik ja kindlameelne tiim, kes suuri projekte veaks ja arendaks. Teiseks peab see tiim oskama end kuuldavaks teha poliitikute keskil, et tagada endale rahastamine, mis mõlemaid osapooli rahastaks. Selle kõige probleem on see, et kogu see komplekt on üks suur konksupundar. Nimelt eeldab see arendustiimilt pidevat geniaalsust, mida reaalselt ei eksisteeri - kaks-kolm uudset ideed on tavaliselt ühe laiatarberakenduse kohta kõva sõna juba. Teiseks sõltub selliste lahenduste riigipoolne või ettevõtetepoolne tellimine poliitikutest ja ärimeestest, õigemini nende suvast ning edevusest (saada tuntud lahenduse rakendamise taha enda nimi). Harva ka puhtast innovatsioonihuvist.

Aga vaatame laiemalt. HinnaVaatlus algas puhtalt väikese grupi initsiatiivist koondada infot arvutustehnika hindade kohta Eestis. Järgnes foorum, mis nüüd on faktiliselt Eesti suurim raudvarafoorum (Eesti tarkvarafoorumitest puudub mul ülevaade). Eduka keskkonna sündimiseks piisas vaid väikesest initsiatiivgrupist. Sama teema ka Kazaa-kirjutajatega. Viimati oli uudis, et poisid kirjutasid toona jänkiarmeele P2P võrgusüsteemi eri atribuutide omavaheliseks ühendamiseks ning infovahetuseks. Või Skype'i poisid - väikesest tuumikust kasvas välja massiliselt kasutatav rakendus. Ühesõnaga, suurte asjade alustamiseks pole vaja hüpersuper võimalusi ega vahendeid, vaja on entusiastide punti, kes on piisavalt hullud, et oma ideed reaalseks teha. Kui lahenduse kondikava on midagi uut loov, pole probleem ka rahastajate leidmine nende taha. Aga kuidas selliste tuumikgruppide loomiseni jõuda? Mis paneks progemishuvilisi koonduma sellisteks uusi lahendusi loovateks tiimideks?

Mul tuli näiteks mõte, et koolide kõrvale aidata luua IT-klubid, kus riistvara/tarkvarahuvilised juntsud saaksid pundis tegeleda erisuguste projektidega (lihtsad projektid, nagu LEGO-robotite programmeerimine, lihtsate veebilahenduste kirjutamine, mingisuguste elementaarsete andmehaldussüsteemide loomine), kus neid aitaksid vanemad kogenud programmeerijad või mistahes IT-tegelased. Selles oleks juba mitu positiivset külge - sõprussidemete tekkimine itihuviliste seas, millest ehk kasvaks välja uus tuumikgrupp mõne tõsiselt innovatiivse lahenduse loomiseks. Teiseks - süües kasvab isu, nagu öeldakse. Noored soovivad pidevalt ennast ületada - luua paremaid lahendusi, arendada paremaid süsteeme ning kui sealjuures on juba professionaalne abi kõrval, siis see areng on kiirem, kui kuidagi teisiti. Kolmandaks, juntsudel on teinegi kord vaja lihtsalt üht-kaht eeskuju, mentorit, kes neid aeg-ajalt maapeale tooks, kui vaja. Kooliõpetaja tihtipeale seda lihtsalt ei ole. Tõsi sellise pealehakkamise juures on suurim konks see, mida saab see "mentor" kogu sellisest vabatahtlikust tööst? Siin on motivaatoreid igaühele erinevaid (ise ma näiteks mässan Erasmuse välistudengitega vabatahtlikuna lihtsalt selle pärast, et kogu see tiim on elulahe, kogemus igal tasandil kogu eluks, pluss pidevalt laienev silmaring). Motivaator näiteks võiks olla uue tegija lahenduse sünni juures olemine. Mida iganes. Noored juntsud igaljuhul hindavad sellist vabatahtlikku tööd päris kõrgelt (seda panin õpetajana ühes koolis tähele). Kui lihtsalt aidata kõrgemalt poolt selliste gruppide moodustumisele, siis paratamatult sünnib sest palju enam, kui seni eraldinokitsevatelt asjaarmastajatelt tulnud.

Räägitakse suurelt laialt ka progemise kohustuslikuks tegemisest koolides. Tõele näkku vaadates mingil määral see oleks küll kasulik, kuid nagu iga inimene on erinevate huvidega, ei saa 30st õpilasest 10t õpetada progejaks, 10t inseneriks ning ülejäänuid arstideks-juristideks. Inimene hakkab tegelema sellega, mis tal huvi pakub ning hiljem eriala valides on inimene maksimaalselt efektiivne vaid sellel alal, milles inimene end kõige mugavamalt tunneb. Ehk siis 30st õpilasest ehk max 1.5 õpilast oleks progemises produktiivsed. Kui aga need õpilased jäävad programmeerimise juurde toomata, siis ei kasva ka spetsialistide kriitiline hulk. Õpilastel peaks olema võimalused tegeleda selliste asjade uurimisega, mis neile huvi pakuvad - füüsika, keemia, bioloogia, matt, progemine ning neid tuleks julgustada oma huvide arendamisega tegelema kooliväliste toetajatega. Eesti ühiskond on praegu suht kaugel vabatahtlikult tehtava töö hindamisega, kuid ehk lähiajal see on muutuv. Ühesõnaga, mida oleks Eestil vaja, pole mitte 100k programmeerija masstootmine, vaid asjaarmastajate arendamine professionaalideks, kes oleks valmis suunama on isiklikku energiat millegi loomiseks ja seda puhtalt tegemise pärast, mitte suure papi himust. Siin ei pea silmas mitte ainult programmeerijaid, vaid mistahes huvilisi. Fakt on lihtsalt see, et meie tulevik sõltub suuresti sellest, kui produktiivne tuleb põlvkond peale meid. Seega me ei tööta selleks, et ise ära elada (kuigi 90% inimestest on selles 100% veendunud), vaid pigem selleks, et järgmine põlvkond suudaks meid hiljem üleval pidada. 2 tundi nädalas vahatahtlikku tööd võib siinjuures tähendada 20-30 aastat mõnusat vanaduspõlve.

Mis puudutab valdkondi, kus võiks miski läbi lüüa, siis faktiks on see, et suurimad rahad liiguvad finantshalduses, meditsiinis ja peamiselt - sõjatööstuses. Fakt on see, et nendesse aladesse sissesaamiseks peab olema juba vana kala ning põlve otsas kokku pandud asjadega ei tee midagi ära. Siin ongi just see entusiastide tuumik puudu, kes oleksid valmis vedada suuri projekte. Ja innovatsiooni juures teeb entusiasm ära enam, kui miljonid dollarid.

Sai pikk jutt (pikk jutt-sitt jutt), aga ehk leiab keegi jutus ka mingi positiivse iva.

[tahanteada]

ASSAA! elektroonika: Sinu idee "IT-Klubid" on juba tuntud üritus, mida on üritatud rakendada oma 10-15 aastat ning siiani on need kõik lõppenud sellega, et planeeritud leiutamise asemel käib RATE-Surfamine või siis mängude mängimine. Või on uks kinni keeratud seetõttu, et klubi rajaja lööb ise kõigele sellele käega.

[note1]

Siin te vihjasite, et vabatahtlik töö. Linux on täiesti vabatahtlik. Sourceforge aga annab tasuta serveri. http://www.linuxfoundation.org on vabatahtlik fond jne.

Spoiler

- Firmad, kes ainuüksi linuxi kernelit toetavad.

Spoiler

- kerneli arendamine tõusvas joones - inimeste ja firmade hulk.

Intel, IBM, Google, Novell, Canonical. Kõik need firmad sponsoreerivad vaba tarkvara arendust suurte summadega. Praktika näitab, et riistvara tootjad ise hakkavad toetama tasuta tarkvara.
Microsoft aga saab vastu pükse. Tema meeskond ju tahab raha kinniste programmide eest, mis on täiesti teadmatu koodiga jne.

Microsoft lendab pauguga lõhki ja kogu eesti kauplused, kes müüvad ainult windowsiga tooteid... Teatan rõõmsalt, et linuxiga koos ja arvuti ematootja saab omahinna odavamaks.

Tuleb tunnistada, et eesti e-riik kasutab ka mysql, php ja opensc, apache't. . Seega probleemi ei ole. Ainult meie "IT RIIK" ostab ID materjali täishinnaga sisse, arvuteid samuti jne.

Toon jälle põllumajanduse siiski sisse- kui pole enam sularaha käibel (kõik on virtuaalne) ja ükskord juhtub, et meil on elektrikriis, naftakriis jne.
Siis pole meie virtuaalsel e-riigil rahvale midagi süüa anda. Ei jõua isegi odavat toitu sisse osta.

Pole eesti maatõugu hobuseid- mis on välja surnud ning ka härgi suurte koormate vedamiseks.

Tuletan meelde, et kunagi rooma ajal oli kord olemas demokraatia- siiski 6 kuulised linnapea-vanema valimised. Aga näe- ikka vahel juhtub, et hea kord lõpeb.

Teen esimese kokkuvõtte:

Te näete ainult kuidas raha saaks. Et kuidas muuta riiki äriliseks ettevõtteks. Muud midagi.

[Andium]

Ei tea mille põhjal meid sinna pingeritta pannakse?

[ASSAA! elektroonika]

Ega ma varem väitnudki, et teismelistega tegelemine on käkitegu. Tavaliselt joostakse mitmeid kord peaga vastu seina, enne, kui asjad edenema hakkavad.

Tean, et kõige efektiivsem lähenemine juntsudele on eesmärgipõhised ülesanded - konkreetne timeline, konkreetne ülesanne, konkreetne eesmärk. Näiteks 18.augustil õpilaste RoboTex, ülesandega programmeerida robot, ning parim tiim saab meediasse ja auhinna. Miks ma usun, et selline lähenemine töötab, põhineb "TV10 Olümpiastarti" kogemusel - juntsud on pidevalt motiveeritud trenni tegema ning eesmärk on võistlusel ära teha (aastas osaleb selles sarjas ca juba 1000 õpilast). Olen näinud samuti palju ka selliseid lähenemisi, a la viskame neile paar masinat ette ning vaatame, mis saab. Õppimisel aga peaks just olema reaalne väljund - võistlus ja selle läbi tunnustus. Tunnustamine on suurim teismelisi mobiliseeriv jõud. Võiks ju lihtsalt proovi teha ning teha ühekordse HV-nimelise progemise võisluse - teemaks a la otsingumootori kirjutamine, mis otsiks netist teatud tooteid ning paneks need andmebaasi. Selleks võiks eraldada ühe foorumi nurgakese, kus osavõtjad saaksid grupeeruda ning vanadelt kogenenud kaladelt küsida "basic" asju. Auhinnaks näiteks pilt HV esilehel + HV särk. See siin lihtsalt kiire ajurünnak, kuidas see motiveerimine välja võiks näha, mille tulemusel võiks välja kujuneda sellised asjahuviliste grupid. Kõige parem on, kui huvilised ise koonduksid ning "mentor" neid aeg-ajalt lihtsalt tagant utsitaks. Kusjuures siin pole vaja suuri arvutiklasse, sest enamustel on juba kodudes arvutid ning kokku võiks saada juba konkreetsete programmijupikeste katsetamiseks ning teadmiste vahetamiseks. Sellega praagitaks välja ka need "rate-xxx".

[tahanteada]

note1: Väike, aga õel OT: Paluks mitte infarkti saada sellest, mida mitmed IT-analüütikud ennustavad, et Win 7-e tulekuga saab Linux olulise tagasilöögi

Ja kaks vastavat artikult leiad tarkvara-foorumi alt, kus käsitletakse Win7-t.

[XYZ]

'tahanteada, W7 on küll pealtnäha ilus vidin tulekul aga rohkem silub ta vista puudujääke kui, et temast saaks mõne teise väljatõrjujat. Heade omaduste mahakopeerimine käib vastastikku aktiivselt ja peatumatult. Ma pigem rõõmustaks MS asemel siis, kui turuosa samana püsiks. Aga selleks vist peaks MS kiirkorras W7 ka arm-prosedele kohandama.

[note1]

Eraldaks Windowsi teema sinna: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=5064241#5064241

[XYZ]