[bigmarx]

Küsiks siis teiste Hinnavaatlejate kogemusi seoses hinnapakkumistega.

Kui ma ise soovin näiteks mingile konkreetsele läpakale viielt firmalt hinnapakkumist, siis kaks neist ei vaevu vastama, üks saadab kohe hinnapakkumise ja teised uurivad, kes ja mis hinnaga on juba pakkunud. Mina pole siiamaani juba tehtud pakkumisi teistele avalikustanud, siis on näha reaalselt, kes mida pakub, mitte ei anna kellelegi kaarte kätte teiste üle trumpamiseks. Pahatihti aga ei tule seepeale ikkagi soovitud hinnapakkumist.

Ja sama asi teistpidi. Kui keegi minult hinnapakkumist soovib, siis ma teen selle pakkumise siiski konkreetsele tegelasele ja eeldan, et selle hinnapakkumisega ei tule keegi kolmas minu juurde. Korra on ka seda juhtunud, kus juba tehtud töö eest tasu nõudes vihjati ühele hinnapakkumisele ja taheti hinda alla saada.

[beastbeats]

[ander]

Töötan avalikus sektoris ja hinnapäringute koostamine IT-tavaarile on üsna igapäevane.

Tüüpiliselt saadan välja vähemalt kolm päringut ja jään ootama. Ja ega müügimehed iga kord vastata ka ei viitsi.
Üldmeilidele saatmisesse ei usu ma enam ammu ning alati helistan eelnevalt ette ja küsin kellegi asjapulga meili kuhu oma soovid teele panna.
Aga selle helistamisega kipub olema nii, et kui tekib müüjaga juba selline "isiklikum" suhe, siis nad jäätavad su meelde ning kui nende pakkumine valituks ei osutu, siis ollakse solvunud.
Ometigi olen alati saatnud ka eitava vastuse kui nende pakkumine ei võitnud.
Müügimehed teavad, et avaliku sektori asutused peavad vähemalt kolm pakkumist saama ning vahel jääb mulje, et nad isegi ei plaani pakkumist tegema.
Kas puudub neil usk oma headesse hindadesse või nad lihtsalt ei viitsi fiktiivseid pakkumisi teha...

[XYZ]

Miks peaks viitsima fiktiivset pakkumist teha??? Sa ei maksa ju neile selle töö eest midagi...

[QWhite]

Kui firma küsib teiste pakutud summasid, siis ütle neile hind, mida neilt ootad (sest see ju tähendab, et neid pole jäika hinnapoliitikat). Et kiiremini asjaga ühele poole saada, saada esialgu rohkem päringuid ja siis on ka hiljem kergem välja võtta need nimed, kes üldse ei suhtle või kes ei tee mõistlikke pakkumisi.

Kui koostad hinnapakkumist, pane juurde kuupäev, milleni kehtib ja kellele koostati. Olen näinud ka, et arvete ja hinnapakkumiste alla kirjutatakse, kellele on see info mõeldud ja kellele see mitte ei ole mõeldud. Sest ka hinnapakkumine on ju individuaalne.

[ander]

Jah, ma märgin alati ära summa, millest ei tohiks üle minna.

[XYZ]

Aga siis ta pole fiktiivne

[ander]

Aga mõnevad võtavad küll nõnda, kui näevad päringut avalikust sektorist.

[XYZ]

Ja nende mõnede lihtsalt laest võetud pakkumine võidab vaid siis, kui selle tegija firma juhtkond kuulub "õigesse" parteisse, teame küll..........

[ander]

Sellist kogemust mul siiski pole. Tead sa lähemalt rääkida?

Kui toimub hankekomisjon, siis valitakse pakkumine, mis hinna-funktsionaalsuse osas on parem. Alati ei pea valima odavamat.

[Pihv]

Olen isegi neid pakkumisi teinud ja mõni firma küsib veel eriti keerukat pakkumist ja mitte kunagi ei osta midagi. Viisakusest loomulikult saab saadetud aga kui aus olla siis ega sellistele ei viitsi teha küll neid pakkumisi, no mida sa neist vorbid. Seega saan ka müügimeestest aru, raisata mitu head tundi selleks et eitav vastus saada tellija käest või üldjuhul üldse vastuseta jääda.

[XYZ]

[ander]

Minu hanked on alla 150 tuhande krooni jäänud ja ei oska sõna võtta hangetes, mille hinnad olid miljonites ning mille juures ise pole olnud.

Väita võib muidugi kõike ning tõsi ta on, et mida suuremaks lähevad summad, seda rohkem sahkerdama hakatakse.

[XYZ]

Sahkerdamisi on ilmselt ka sinu summade suurusjärkude puhul ja niivõrd massiliselt, et arusaadav kui müügimeestel igasugune isu kaob reageerida.

[High-Q]

sõltuvalt asutuse poliitikast koheldake tavaliselt alla 10K eur + km hanked lihthangeteks ja need avalikud ei pea olema, tavaliselt saadetakse mõnede ettevõtetele pakkumise kutsed ja siis otsustatakse. üle 10K eur + km, aga alla 30K eur + km puhul on ettevõte siiski kohustuma tegema avaliku hanke, kuid ei pea asju ajama riigihanke raames, piisab lihthankest ja sellisel puhul saadetake pakkumise kutse veidi enamale seltskonnale (kuigi ei pruugi).

sahker-mahkerit tehakse muidugi palju, sh fiktiivseid pakkumisi (ehk pakkumised, mis on "kooskõlastatud" teise pakkujaga; käsi peseb siiski kätt ja sõber selga) aga üldjoontes saab avalik sektor oma kaubad mõistliku hinnaga kätte, kuna vastasel juhul kaob usaldus. fiktiivsed pakkumised on pigem selleks, et natukenegi vorsti leivale saada, mitte dumpida hindu, nagu mitmedki it-firmad seda teevad.

[ander]

Ja müügimeestel paluks mitte siin teemas postitanutele oma pakkumisi e-postile teha. Aitäh.

Nagu need müügimehed mulle niigi harva helistaks...

[tiirP]

Pakkumise tegemise tõenäosus sõltub paljustki ka päringu vormist, ehk palju vaeva on nähtud kirja kirjutamisel. On valdkondi, kus tehakse päringuid, et kokku koguda erinevad pakkumised ja nendest eelarvestus teha.
Valmistoodete puhul käib selle pakkumise koostamine muidugi kiiremini.

[Dijital]

Eriti tore on muidugi teha pakkumisi sellistele päringutele, kus on mingi mitu lehekülge eri tüüpi ja olemust komponentide nimekiri ja juures on kiri, "kui leiate midagi, mida siit saaksite pakkuda, siis palun saatke pakkumine nendele komponentidele"