[Sirius]

[kännuämmelg]

[Vermon]

[Reinsalu]

Kõrgharidus teeb kindlasti töö saamise kergemaks ja seda just riigiasutustes, aga kui sul on oskused ja tahtmine, siis leiab alati ka võimaluse. Lisaks tooks kutsekooli puhul välja selle eelise, et kutsekooli lõpetab inimene varem ja selleks ajaks kui lõpetatakse kõrgkool on kutsekooli lõpetanud inimsel juba mõneaastane töökogemus, mis pole ka mitte paha.

[Look Right]

Sugulane on täpselt sama tüüpi. Läks küll omal ajal TTÜ'sse it'd õppima, kuid umbes 1 aasta pärast tuli sealt ära, kuna leidis, et õppejõud ei tea asjast tuhkagi ning teevad asju valesti. Praegu töötab ka ühe ISP palgal mingi osakonna juhina ning teenib raskelt sulli. Kui ikka annet on, sisi saab ka ilma diplomita.

[Vermon]

Nojah siin tuleks nüüd vahet teha diplomil ja õppimisel.
Ehk siis mina pole ülikoolist mingit erilist praktilist kasu saanud õpingutest, käin ainult diplomi pärast. Ja kuna konti ka ei murra siis võib vabalt töö kõrvalt selle diplomi ka ära teha, kunagi võib ju vaja minna(Loe: lastakse lahti kui ülikoolis ei käi või diplomit ei ole )
Kindlasti on ka koole kus saab boonusena veel haridust ka 8)

[Max Powers]

Mis koolis käid siis?

[Vermon]

TÜ Informaatika.
Kui nüüd aus olla siis sealt ei peagi vist väga praktilisi oskusi saama, rohkem teoorat teadustöödeks jms.

[kotmarjak]

http://www.itcollege.ee/uudishimupaev.php
17. märts

[Markos]

Paistab, et mu pisike vihje tekitas parasjagu furoori. Lahtiseletatult oli asja mõte selles, et "Diplomi" pärast pole mõtet ennast koolist läbi vedada, see ei paranda sinu sinu väljavaateid tulevikus tööturul mitte kuidagi, vähemalt mitte IT alal. Ka viiulit võid muusikakoolis mängima õppida, kuid kui annet ja sügavat huvi muusika vastu ei ole, siis heliloojat sinust ei saa mitte iialgi.

[Vermon]

[2korda2]

Ma olen viimase aasta jooksul viinud läbi tööintervjuusid analüütikutele kui spetsialist (ehk siis inimene, kes peab kontrollima, kas töösoovijas sisu ka on). Selle aasta jooksul leitud parim kandidaat esitas proovitöö andmebaasi struktuuri osa hariliku pliiatsiga paberile joonistatult, sest tal polnud kogemust UML vahenditega. Tehtu oli aga loogiline ja kasutatav. Igasugu vahendid saab huvi/vajaduse korral selgeks loetud päevadega aga kui mõtlemisvõime puudub, siis seda õpetada ... no mina ei kujuta ette.
Sõltub teemast aga mina järjestan CV-d sedasi:
1. tehtud tööd. "x aastat html progeja" on halb rida, pane kirja: "osalesin projektis X progejana, minu teha olid X ja Y. Tulemus oli Z" - uskuge mind, Eesti on väike ja kui see projekt midagi väärt oli, siis on see teada või uuritakse välja. Samas kui projekte oli palju (väiksed), siis vali neist parimad välja - kole tüütu on lugeda kogemusi pisitööde kohta, kus tehtud tööde mahud on mõõdetavad tundidega.
2. mõtlemisvõime, mida saab kontrollida katsetööga ja intervjuul
3. haridust tõendav dokument (sry, meie kõrgharidus on devalveerunud, seoses igasugu nurgataguste "ülikoolidega")

Ma pole ehk objektiivne, sest endal jäi ka kool pooleli. Samas võin öelda, et viimase nelja aasta jooksul olen välja saatnud täpselt kolm CV-d (üks personaalse kutse peale) ja kõikjal oldi valmis käed lööma. Diplom võib aidata saada esimest töökohta. Samas, kuidas oled jõudnud diplomini ilma mingi töökogemuseta?

[inzinz]

[kotmarjak]

[Sold OUT]

mm... mind isiklikult huvitab, et milline on see ülikoolist tulnud programmeerija? ülikoolis ei ole ju sellist eriala nagu programmeerija... ja mingi progemise pärast pole nüüd küll vaja ülikoolis käia. pigem see ülikoolist läbi käinud poiss on mingi iseõppinud programmeerijate karja supervisor vms... no tõesti mu mõistus ei võta, et miks oma ajusid 3+ aastat ülikoolis nussida, et programmeerijaks tööle minna. kui sa ikka varem seda ei oska, siis ei oska sa peale baka tegemist ka programmeerida ning magister on ka pigem mingi keskastme või tippjuht, mitte kaheksast viieni programmeerijapoisike... igastahes mina sean arvutimaailmas programmeerijad samale tasemele nagu päriselus on ehitajad vms, võid 3 aastat ametikoolis käia, aga ikka oled ehitaja ja mitte midagi enamat.

[inzinz]

Noh, seda jah et esimese töökoha peale pole mõtet kohe koolist minekut panna (leidub ka ekstremjuhte kus kehtib vastupidine aga neid ei esine eriti), kuid on siiski palju inimesi kes on ilma ülikoolihariduseta (pole käinudki või mingitel põhjustel pidi pooleli jätma) kuid samas väga head progejad (või kasvõi muu ala oskajad), paremadki kui keskmine ülikooli baka kraadi saanu.

Aga, sessuhtes kui plaaniks ei olegi magistrisse minna ja bakas olles avastab inimene kahjuks, et midagi juurde ei saagi sealt kolmeaastesest bakast eriti, siis piisava pealehakkamisega ja ise aktiivne olles on küllaltki mõttekas pooleli jätta ja tekkinud aeg kasutada endale seatud eesmärkide saavutamiseks (mitte niisama logelemiseks). Jõuab palju rohkem. Stipid on ka suht väikesed, heal juhul katab ühika kuuhinna ära, söögi jaoks aga enam ei jätku, ei motiveeri just eriti pingsalt kooli peale aega kulutama. Seepärast 50% baka tudengitest (informaatikas vähemalt) juba töötab kooli kõrvalt, magistri tudengite kohta on see 100% kanti juba. Ära elada võimaldavad stipid tulevad alles doktorikraadi juures... Seepärast kõik üliõpilased vaikselt koolist tööle ära kaovadki: tahtsid baka kraadi et tööle saada, et toime tulla ülikoolis tuli otsida töökoht, saadi tööle ja töökogemus -> baka kraad pole enam prioriteet, kuna eesmärk (hea töökoht ja kogemused) on juba olemas...
EDIT:
carlking, no ülikool on siis kasulik kui tahad õppida, veel ei oska midagi, ei oska ise pihta hakata, vajad juhendamist pluss tahad paberiga kergemini tööle saada vms.
Nullist alustajatele on baka hea sissejuhatus, oskajatele on aja kulutamine suures osas, magistris alles läheb asi huvitavamaks, a no 3 aastat niisama tuimalt käia et pärast 2 aastat huvitav oleks, ei tundu just hea väljavaade
Ja see kas keegi hakkab progejate juhiks või ei, see oleneb ikkagi isikust täpsemalt, progejate tiimijuhi kursust/kraadi ma ka ei tea et oleks . Informaatika bakas küll eriti ei süveneta tiimijuhtimisse jms asjadesse, pigem üldist teemat ja teooriat.

[aatomik]

[kännuämmelg]

[lagunov]

Hei. Tahan küsida kui vajalik on matemaatika eksam ,et kuhugi IT kooli sisse saada. Ma olen praegu 11.klassis, aga see matemaatika lihtsalt on nii raske. Põhikoolist saati on sattunud nii kehvad õpetajad ja ei saa enam järje peale. Kahetsen ise ka, et oleks ikka võinud paremini õppida seda... Olen mõelnud ka füsa eksami peale aga see õpetaja on siuke, et... Muidu mulle meeldib arvutitega tegeleda ja õppida uusi asju, kuigi ma väga pole proovinud programmeerimisega tegeleda. Aeg kulub lihtsalt nii ära, et ei ole asja kätte võtnud. Ja mis kooli muidu soovitate minna peale gümnaasiumi. Nii raske otsustada, kuna seda põhimõtteliselt teen ju kogu elu, mida ma õppima lähen. Äkki keegi aitab?

[kotmarjak]

IT poole pealt soovitan it kolledžit. ja mata eksam tuleks võtta küll. kui seda ei saa, siis füüsika vähemalt. ttü-sse ei saa nt ilma mata või füsata

[Max Powers]

[kotmarjak]

võiks veel nii palju öelda, et käi avatud uste päeval ja räägi praeguste õpilastega, mis head ja mis vead(teeviit).

[kännuämmelg]

[HighEnd]

lagunov, istu paar nädalat/kuud õhtuti toas ja õpi matemaatika selgeks, arvan et pole see mingi tuumafüüsika. Endal ka nii et vahepeal ei saa si**agi aru, siis võtan kätte loen uurin raamatuid, msnis paar head progrejat kes oskavad matemaatikat hästi seletada ja saan oma jälle järjele.


Panin tähele et meil TPT-s suhteliselt hea õppesüsteem. Nii igav on lihtsalt, et tuleb tahe asjadest aru saada ja õppida . Põhikoolis oli vastupidi kõike pressiti peale, siis lõin lihtsalt käega ja vedasin enamvähem 9 klassi läbi. Nüüd hakkab vaikselt huvitavamaks minema juba.

[Archibald]

Praegu endal mõtted käimas, töökogemus ja hea IT töökoht olemas ja mul on piinlik istuda IT kolledži matanaali õppida. Kas on üldse selles suurt mõtet? Ühelt poolt võiks saada kõrgharidust, teisel pool fülosoofiat ja füüsikat ma ei suuda oma töö juures kuidagi rakendada. Ja see on näiteks, neid "mõttetu" aineid on veel ja oi kui palju. See, mida võiks teada, aga mis reaalses elus ei lähe ka võib olla mitte kunagi elus.
Näiteks CCNA kursus Ciscolt, mis praegu käib mind huvitab ja ma kui peab midagi juurde õppima, siis õpin ja teen selgeks. Viitsimist on ja praktilises elus vajalik asi. Aga vot siiani see on teine aine, millest mul on olnud reaalset kasu teadmiste poolest ja mis läheb vaja prakitlises töökogemuses
Krt küll kaheotsaga asi, ega ma ei näe midagi halba baka paberis, aga peab nii palju jama pähe toppida sellega.