[mark11]

tere.. vabandan kui valesse kohta postitasin/lolli küsimuse esitan

kuidas on lood tööga Eesti maapinnal mis seostub C++/C'ga? Kas on võimalus leida hõlpsalt või tuleks mingi muu amet leida? endale meeldib C++ jubedalt ning samuti sellised teemad nagu seda on cracking/reverse engineering/asm/ (ei ole mingi pahatekitaja vaid lihtsalt meeldivadki asjad mis seostuvad nende sõnadega, samas jah C++ on kah südamelähedane).. aga ma kardan(tulevikus),et lihtsalt tööd ei leia sellise asjaga?
(see pole tööotsing, kuna hetkel veel 17 ja tulevikus kavas proovida ülikooli edasi õppima minna)..

[Absona]

C++ ja C hakkab jah juba vaikselt ajalukku jääma, soovitan .NET keelele üle minna.

[oicu]

Python? Ruby?

[ref]

C/C++ on täitsa kasutusel, progetakse mõningate seadmete firmware'i, samuti mõningaid 3D mootoreid, C/C++ ei kao kuhugi, lihtsalt sellele pole hetkel veel ühtki võrdväärset alternatiivi (katsu sa rubyga kirjutada mõnele suvalisele kiibile tarkvara).

C on vististi enim porditud keeli üldse, pea-aegu ei eksisteeri platvormi, millele poleks C kompilaatorit, samuti on C vägaväga väike (mahult)...

Töö osas - vaata ringi, äritarkvara tõepoolest C/C++ ei tehta (selleks on .net, ruby, python, php jms), otsida võid näiteks Tehnopolis olevates firmades midagi (nt. Eliko vms), tegelikult kasutatakse seda keelt ikka päris palju (tõsi, igapäevaselt vast otse neid rakendusi ei näe, aga kusagil varjus mõnd vidinat juhib kindlasti C-s kirjutatud rakendus)

[lehm2]

Minu arvates on C/C++ üks osa programeerimise alustaladest ning kui oskad enamat kui selle süntaksit, peaksid programeerimise alal hästi läbi lööma, vahet pole mis prog keeles.

[lauri]

[ref]

[nene]

Niipalju kui mina olen programmeerimisalaseid tööpakkumisi Eestis silmitsenud, siis C/C++ arendajaid on ikka otsitud ja vaevalt et see olukord ka lähemate aastate jooksul muutub. Riistvaralähedast programmeerimist läheb ikka tarvis. Ja arvestades, et selles vallas puudub C-le tõsiseltvõetav alternatiiv, siis töötuks jäämine on nüüd küll viimane, mida kartma peaksid.

Aga hea programmeerija pole mitte see, kes tunneb vaid ühte keelt hästi. Hea programmeerija teab ka seda, kus paikneb tema armastatuim keel teiste programmeerimiskeelte suhtes, sest ükski keel pole sobilik kõigi ülesannete lahendamiseks. Näiteks Eric S. Raymond on öelnud, et üks tubli häkker peaks kindlasti tundma kolme keelt: C, Lisp ja Perl. Sinul on seega üks neist verstapostidest juba täitmisel, kuid ära piirdu vaid C-ga, sest sedasi jääb su maailmapilt liiga kitsukeseks.

[Deadlock]

[nene]

[inzinz]

Isiklikult soovitaksin erinevaid ülesandeid ja huvitavaid asju üritada teha c++'s, kui tahad seda ka tulevikus kasutada, ning neid lahendusi ka kuskile ülesse riputada. Nii mingeid käsurea progesid, destop appe ja kõike muud mida pähe tuleb.
Näiteks kui tahad tulevikus 3D asjaga tegeleda, proovi alustuseks ise 3ds formaadi sisselugeja teha, mille otsa siis juba viskad kiirelt opengl'ga/directx'ga renderdamise.

Sessuhtes, kui tahad kunagi tööle minna mingil alal, siis minu enda kogemused ütlevad, et ülikoolipaberist kordades enam loevad oskused (küsitakse intervjuul täpsustavaid küsimusi) ning tehtud tööd, mis näitavad kui mitmekülgne oled ja mida oled juba ise omal algatusel teinud.
Enda kogemuste järgi läksin lihtsalt ühte firmasse intervjuule küsima et kas on minu oskuseid vaja (otseselt .NET progejat ei otsitud), näitasin mida teinud olin ning hopsti, võetigi tööle.

Nõustun nene'ga keelte õppimise koha pealt osaliselt:
Oskamisel ja oskamisel on vahe sees, paari päevaga saad heal juhul ainult süntaksi selgeks ja mõningad lisavidinad veel ning oskad teha hello world ja vb ka pisut raskemat asja. Paari päevaga oskamine tasemel: 80-90% ajast googeldad ja 10-20% proged ei ole just eriline oskamine
Praegusel hetkel IDE'd oma auto completega ja dokumentatsiooni reaalajas kuvamisega funktsioonide kohta muudavad elu palju kergemaks, nii et on võimalik ühe päevaga päris kobedalt välja nägev programm teha, aga see pole enam mitte ise progeda oskamine vaid IDE kasutada oskamine. Oskamisena peaks ikkagi see kvalifitseeruma kui sa tead allolevat süsteemi, mismoodi eventid/actionid töötavad, mis teema on threadimisega (vajalikud teadmised keerukamate progede jaoks) jne ja oskaksid sama programmi ka ilma võimsa IDE'ta valmis teha.
Samas, kui sinu valitud teema on vähemalt esialgu üpris kitsas, on võimalik jällegi vastavad teadmised heal tasemel omandada küll 2-3 nädalaga... Näiteks GUI tegemise oskus ise joonistades programmikoodis on võimalik väga kiirelt selgeks saada, kuid see ei puuduta selliseid teemasid nagu reflection, threading, dataproviderid jpm.

Seepärast soovitangi teha mitmekesiseid asju, koguneb rohkem teadmisi ja oskusi ning seeläbi suureneb ka erinevate probleemide lahendamise kiirus.
Vaevalt töövestlusel avaldaks muljet see kui sa iga küsimuse peale tormad googlest otsima või hakkad IDE's ringi kaevama Tööandja näeb kohe ära et suure osa ajast maksaks ta sulle googeldamise eest mitte reaalse progemise eest

[Supiplex]

C/C++ tööd on kamaluga.

Tavalist lobi - äritarkvara ja desktop rakendusi - C-s ega C++-s ei tehta (mõnede eranditega, näiteks Skype). See on liialt kulukas ja muud vahendid - .Net, Java jne - on professionaalses arenduses sobivamad. Seega - kui tahad lipsu ette panna ja raamatupidamistarkvara kribada, tasub pigem mujale vaadata. Hea lihtne töö, nõudlust jalaga segada, pappi tuleb ja muretseda eriti pole vaja.

See töö kus C ja C++ mängu tuleb, on põnevam - aga ka raskem. PC peal on kõik draiverid C. Väga paljud programmid mis vajavad jõudlust (mängud, teaduslik nänn) või suhtlevad palju riistvaraga on C või C++. Põhjus lihtne - keel on läbinähtav. Kui kirjutad algoritmi, siis tead üsna täpselt mis masinas tegelikult juhtuma hakkab. Teiste keeltega saab kah jõudlust, aga see läbinähtavus kipub kaduma.

Samuti on terve embedded maailm C ja vähemal määral C++ peal. Seal on samad põhjused, lisaks veel piiratud ressursid. Ja seda embedded lobi jagub kõikjale - isegi eestisse.

Aga ma selle keelevaliku pärast ei muretseks eriti. Progemine pole mingi liinitöö ja ükski progeja pole nii ohmu, et oskab ainult ühte keelt. Ülikool õpetab sind mõtlema nagu programmeerija (TTÜ-s on rõhku praktilisel, TÜ-s teoreetilisel poolel). Selle käigus õpid sa vähemalt paar-kolm keelt. Algtasemel. Tõeliseks progejaks saad sa niikuinii alles tööd tehes.