|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
VR53
HV Guru
liitunud: 19.11.2001
|
16.08.2003 13:59:07
|
|
|
| mareq kirjutas: |
A kas keegi kogenum vastaks yhe sõnaga (kas JAH või EI) yhele kysimusele?
Kysimus ise selline et: KAS TORVALDSI PINGVIINI(st. Linux) OPSÜSTEEMID OSKAVAD NTFS-PARTE KASUTADA? |
Kuidagi saab lugema, aga mitte kirjutama
|
|
| Kommentaarid: 842 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
636 |
|
| tagasi üles |
|
 |
LordVader
Lõuapoolik
liitunud: 19.07.2002
|
|
17.08.2003 22:11:46
|
|
|
| Pilot kirjutas: |
Tarkvaralise all mõtlesin seda, et op süsteem töötades 32 bit reziimis, käivitades 16 bit aplikatsiooni, ei pöördu protsessori poole ümberlülitamiseks vaid jätab multitask keskkonna tööle, mis aga võibolla ei sobi aplikatsioonile (näit IRQ erinevate kanalite töötamine , oletan). Emulaatorid... Virtual Mode - Kas see kattub kuidagi minu postiga või on juba uus teema? |
Protsessori ymber lylimine ei tahenda "ymber lylimist" otseses mottes, mingit lylimist
kui sellist pole olemas, on ainult yks bit (VirtualFlag) Flag registris mis maarab ara
kas CPU on Virtual-Modes voi mitte, multitaskingut see ei kahjusta - multitasking toimub pidevalt (kord on task virtual ja kord mitte).
32bit osis saavad joosta 16bit programmid ainult virtual-mode abil. Moiste virtual-mode kuulub protsessori ylesehituse alla. Multitasking OS'ide puhul aga kasutatakse ara lisaks
virtual-mode'le veel IO (IO-permission bitmap) ja INT instructionite trappimist vastavalt IOPL
seisule. See kui hasti-taiuslikult seda tehakse on juba OS'i kerneli voi emulaatori kysimus.
NT dos'i aken on tegelikult 32bit console-application (sisuliselt taisvereline 32bit aplication
mis on moeldud nagema valja nagu 16bit proged), selles kaivituvad 16bit programmid aga
jooksevad hoopis virtualmasina emulaatoris, mis kahtlemata ei sisalda taielikku Dos'i emuleerimist ja seetottu voivad osa programme mitte tootada. NT pakub eelnevalt veel valikut kas lubada sellisel koodil yldse joosta. Dos'i aken on sisuliselt graafika valja arvatud
"full-screen".
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
Troll
HV Guru
liitunud: 01.06.2002
|
|
17.08.2003 22:15:51
|
|
|
LordVader, sult tuleks see Lõuapooliku tiitel ära võtta, täitsa asjalikult oskad ju kirjutada!  Või tuleks sinna sulgudes järgi kirjutada: Lõuapoolik (aeg-ajalt) !!
_________________
TÜMPA, TÜMPA...EEST ÄRA, TROLL TULEB!!! |
|
| Kommentaarid: 125 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
121 |
|
| tagasi üles |
|
|
OskarR89
HV Guru
liitunud: 22.02.2003
|
|
17.08.2003 22:22:53
|
|
|
| Krt kus ta viitsib nii pikalt kirjutada
|
|
| Kommentaarid: 150 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
137 |
|
| tagasi üles |
|
|
linnuvaatleja
HV vaatleja
liitunud: 18.08.2003
|
|
18.08.2003 15:02:27
|
|
|
| Karzum kirjutas: |
FAT32 eelised:
NTFS eelised:
3 parem töökindlus failisysteemi vigade suhtes (FAT32 puhul levinud viga, et näitab vaba ruumi VÄGA valesti)
|
ruumi valesti näitamine on yks tõsine töökindluse häire küll? 
kui sul ntfs data vint oleks crashinud täiega ja sa seda taastada proovinuks, siis ajaksid sa vist teist juttu. fat ja fat32 vinte kyllalt päästetud, aga ntfs - sorry, aga selle taastamiseks netis lihtsalt pole programme (tasuta). võibolla linux-ntfstools varsti kvalifitseerub, aga selleni on veel aega...
|
|
| tagasi üles |
|
|
LordVader
Lõuapoolik
liitunud: 19.07.2002
|
|
18.08.2003 22:51:32
|
|
|
| tsitaat: |
(FAT32 puhul levinud viga, et näitab vaba ruumi VÄGA valesti)
|
Tubli, tore, kes kirjutas sellise geniaalse leiu? Motleme veelkord loogiliselt asja labi.
NTFS'il on tavaliselt clustri suurus 1sector, FAT32'l aga suuremate ketaste puhul 64sectorit.
Kui on tegemist vaikeste failidega (iga fail, kasvoi 1sector pikk, voitab ikkagi 1clustri),
siis votavad failid kettaruumi palju rohkem kui nende suurus ise. Pole hullu,
sellele vastukaaluks aga mojub jalle suurem cluster paremini kiirusenaitajatele, niiet pole
halba ilma heata.
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
Computer Doctor
HV kasutaja
liitunud: 23.03.2003
|
|
18.08.2003 23:00:56
|
|
|
| Tegelt ei tohi unustada, et alates 40 gigastest HDD-dest on geomeetria arvestus NTFS-i põhine, ehk HDD mis tehasest tuleb, on vaikimisi arvestatud NTFS-iga. Ja samas FAT32 arvutustäpsus lõppeb 32GB-ga. Siit mida edasi, seda suuremad arvutusvead esinema hakkavad.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
14 |
|
| tagasi üles |
|
|
DoS
HV veteran
liitunud: 19.08.2002
|
|
18.08.2003 23:02:32
|
|
|
| clustri suurust saab nagu muuta ka ju
|
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Pilot
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2001
|
|
18.08.2003 23:51:53
|
|
|
| Siit kostub läbi FAT-i vegasest suuusearvestusest. Kas keegi oskab ka mõne näite tuua, ise pole kokku puutunud.
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
LordVader
Lõuapoolik
liitunud: 19.07.2002
|
|
19.08.2003 00:10:46
|
|
|
| Computer Doctor kirjutas: |
| Tegelt ei tohi unustada, et alates 40 gigastest HDD-dest on geomeetria arvestus NTFS-i põhine, ehk HDD mis tehasest tuleb, on vaikimisi arvestatud NTFS-iga. Ja samas FAT32 arvutustäpsus lõppeb 32GB-ga. Siit mida edasi, seda suuremad arvutusvead esinema hakkavad. |
Mis on yhist ketta suurusel ja failisysteemil - ma ei nae neil mingit pidepunkti.
Taitsa veider et tootjafirmade suurkorporatsioonid inimesi sel moel hirmutavad 
Nad voivad seda toesti teha, kuid see tuleneb lihtsalt sellest et suure firma dokumentatsioone
ja manuaale ei kirjuta enam kaugeltki mitte insenerid vaid hoopis kontoriametnikud kes
voivad uskumatuid "parleid" ametlikku dokumentatsiooni puistata - tuleb toesti ette.
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
VR53
HV Guru
liitunud: 19.11.2001
|
|
19.08.2003 00:26:33
|
|
|
| LordVader kirjutas: |
NTFS'il on tavaliselt clustri suurus 1sector, FAT32'l aga suuremate ketaste puhul 64sectorit.
Kui on tegemist vaikeste failidega (iga fail, kasvoi 1sector pikk, voitab ikkagi 1clustri),
siis votavad failid kettaruumi palju rohkem kui nende suurus ise. |
See ei ole valesti näitamine, see on 'size' ja 'size on disk' erinevus lihtsalt. Clustrit saab muuta pealegi.
| Pilot kirjutas: |
| Siit kostub läbi FAT-i vegasest suuusearvestusest. Kas keegi oskab ka mõne näite tuua, ise pole kokku puutunud. |
Kunagi pani XP pange niiet profiilis olid suvalised failid ~8GB ja samas partitsioon 3GB
Mõni Windows näitab et on 500MB vaba, aga tegelikult ainult 100MB, uuematel pole sellist jura näinud. Enamasti selline asi vanemate arvutitega ja Win 9x.
Osad loevad seda ka veaks, kui on Windowsi swap faili suurus määramata, jäetud Windowsi enda suurused, ja selle kõikumisel muutub ketta maht.
Praegu eelistan FAT32 süsteemi - kiirem, saab igaltpoolt ligi jne
|
|
| Kommentaarid: 842 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
636 |
|
| tagasi üles |
|
|
Computer Doctor
HV kasutaja
liitunud: 23.03.2003
|
|
19.08.2003 00:42:33
|
|
|
Arvutusvead on täiesti olemas ja suuremate ketaste puhul ka üsna tuntavad - suurte ketaste korral ulatuvad kaod GB-desse. See tuleb sellest, et HDD-l on info kokku surutud kujul (LBA) ja töötlemise/arvutamise ajal pakkimata kujul.
Toon reaalse näite FAT16 ajastust. Kettal on vaba ruum 750MB, kopeeritav info on 500MB ja tulemus: faili kopeerida ei saa, masin teatab: Disk Full  Probleem kaob, kui sama HDD on formaaditud FAT32-ks 8)
Ja FAT32/NTFS-i korral esineb ka samalaadne nähtus, iseasi kas on kellelgi näit. 100GB suurust mida kopeerida 
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
14 |
|
| tagasi üles |
|
|
LordVader
Lõuapoolik
liitunud: 19.07.2002
|
|
19.08.2003 08:04:31
|
|
|
| Computer Doctor kirjutas: |
Arvutusvead on täiesti olemas ja suuremate ketaste puhul ka üsna tuntavad - suurte ketaste korral ulatuvad kaod GB-desse. See tuleb sellest, et HDD-l on info kokku surutud kujul (LBA) ja töötlemise/arvutamise ajal pakkimata kujul.
|
Peaksid toesti koigepealt selgeks tegema mida tahendab LBA. Mingit "kokkusurumist" pole.
Ei viitsi pikalt jahuda aga segaduste valtimiseks ytlen et sellel on kaks tahendust - algselt tahendas see ketta cilindrite-headide virtuaalset ymberjaotust ning hiljem peetakse selle all silmas hoopis 64bit'iga adresseeritavaid absoluutsectoreid.
|
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
Computer Doctor
HV kasutaja
liitunud: 23.03.2003
|
|
19.08.2003 09:14:34
|
|
|
To LordVader:
Just nimelt tähistab LBA info kokkusurumist. Võta näiteks 80GB-ne ketas, lülita LBA välja, saad 8GB suuruse PIO-ketta, võta 160GB suurune ketas, lülita LBA välja, saad 8GB-se PIO ketta. Enam-vähem midagi sellist. näiteks Fujitsu HDD-del on selleks lisajumperid, millega saab LBA suurust ehk kokkusurumistihedust muuta ja vastavalt sellele saab muuta HDD suurust, näiteks vanemas masinas mis ei tunne suuremat HDD-d. 8)
Ehk lihtsamalt: võta lahti 8 gigane HDD, leiad 2 platet, võta lahti 80 gigane ketas, leiad samuti 2 platet. Seega füüsilise pinna suurus mõlemal täpselt sama, kuid mahutatud infohulk 10x suurem. 
Meenus "kusagilt kuuldu", et "kokkusurumise max "teoreetiline" tihedus" on 64x, seega 8Gigax64=512GB suurusega HDD
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
14 |
|
| tagasi üles |
|
|
Kännuämblik
HV kasutaja
liitunud: 21.04.2003
|
|
19.08.2003 12:27:09
|
|
|
| Computer Doctor kirjutas: |
To LordVader:
Just nimelt tähistab LBA info kokkusurumist. Võta näiteks 80GB-ne ketas, lülita LBA välja, saad 8GB suuruse PIO-ketta, võta 160GB suurune ketas, lülita LBA välja, saad 8GB-se PIO ketta. Enam-vähem midagi sellist. näiteks Fujitsu HDD-del on selleks lisajumperid, millega saab LBA suurust ehk kokkusurumistihedust muuta ja vastavalt sellele saab muuta HDD suurust, näiteks vanemas masinas mis ei tunne suuremat HDD-d. 8)
|
Uff, läheb jälle selliseks woodooks et ei suuda vait olla.  Lordvaderil õigus, kokkusurumisega pole LBA-l vähimatki pistmist. Probleemid johtuvad tegelikult kõvaketta adresseerimisest. Lühiülevaade olulisematest ajaloolistest piirangutest:
IDE ketastel kasutati algselt CHS (Cylinder Head Sector) adresseerimist, see tekitas aga piirangud - kuna IDE spetsifikatsioon toetab kuni 16 pead ning BIOS Int 13h spetsifikatsioon omakorda kuni 1024 silindrit ja 63 sektorit siis siit sai alguse tuntud 504 MB piirang (1024 silindrit * 16 pead * 63 sektorit * 512 baiti sektori kohta = 528482304 baiti = 504 MB) .
Et sellest üle saada võeti kasutusele BIOS transleerimine, tuntumad variatsioonid on ECHS (Extended CHS, BIOS menüüs tihti näha kui Large) ning LBA (kasutatakse ka LBA Assist ning Assisted LBA) .
ECHS transleerimisel BIOS võtab kõvaketta loogilise geomeetria ning "tõlgib" selle BIOS Int 13h jaoks sobivale kujule (tüüpliliselt vähendatakse silindrite arvu 1024-ni ning suurendatakse peade arvu).
LBA on olnud kogu aeg kasutusel SCSI vintide juures, IDE ketaste jaoks võeti kasutusele hiljem. LBA (Logical Block Address) korral iga sektor saab oma unikaalse numbri. Transleerimisel võidakse kasutada sama meetodit mis ECHS puhul või siis oma, LBA-assist translation-i. ECHS ja LBA erinevus on selles et ECHS korral BIOS suhtleb kõvaketta kontrolleriga ketta loogilise geomeetria alusel, LBA korral aga kasutades loogilisi plokke.
OK, transleerimisel peame arvestama et BIOS Int 13h piiriks on 1024 silindrit * 256 pead * 63 sektorit * 512 baiti = 8455716864 baiti = 7.88 GB - see on vast see müstiline 8 GB millest räägite?
See tähendab tegelikult et ilma Int13h laiendusteta me rohkem välja ei pigista. Kui Int13h kasutab 24 bitti aadressruumi siis Int13h laiendused pruugivad 64 bitti ja võimaldavad adresseerida 9.4 * 10^21 baiti. Kuna eelkirjeldatud ECHS-iga seda hästi ei õnnestu sobitada pruugitakse koos Int13h laiendustega ainult LBA-d.
Vat nii peaks need asjad tegelikult olema - kui millegagi mööda panin parandatagu.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Pilot
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2001
|
|
19.08.2003 15:53:26
|
|
|
| Computer Doctor kirjutas: |
Arvutusvead on täiesti olemas ja suuremate ketaste puhul ka üsna tuntavad - suurte ketaste korral ulatuvad kaod GB-desse. See tuleb sellest, et HDD-l on info kokku surutud kujul (LBA) ja töötlemise/arvutamise ajal pakkimata kujul.
Toon reaalse näite FAT16 ajastust. Kettal on vaba ruum 750MB, kopeeritav info on 500MB ja tulemus: faili kopeerida ei saa, masin teatab: Disk Full Probleem kaob, kui sama HDD on formaaditud FAT32-ks 8)
Ja FAT32/NTFS-i korral esineb ka samalaadne nähtus, iseasi kas on kellelgi näit. 100GB suurust mida kopeerida |
See, et 500MB ei mahu ära 750 MB kettale ei ole mitte FAT16 olemuse süü vaid pigem selles, et kopeeritava voluumi clustri suurus oli liiga suur n.16-32 KB. FAT32 tegi selle tõenäoliselt 4 või 8KB. S.t. väikesed failid söövad HDD mahtu suure clustri suuruse juures.
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Kännuämblik
HV kasutaja
liitunud: 21.04.2003
|
|
19.08.2003 16:06:49
|
|
|
| Pilot kirjutas: |
| Computer Doctor kirjutas: |
Arvutusvead on täiesti olemas ja suuremate ketaste puhul ka üsna tuntavad - suurte ketaste korral ulatuvad kaod GB-desse. See tuleb sellest, et HDD-l on info kokku surutud kujul (LBA) ja töötlemise/arvutamise ajal pakkimata kujul.
Toon reaalse näite FAT16 ajastust. Kettal on vaba ruum 750MB, kopeeritav info on 500MB ja tulemus: faili kopeerida ei saa, masin teatab: Disk Full Probleem kaob, kui sama HDD on formaaditud FAT32-ks 8)
Ja FAT32/NTFS-i korral esineb ka samalaadne nähtus, iseasi kas on kellelgi näit. 100GB suurust mida kopeerida |
See, et 500MB ei mahu ära 750 MB kettale ei ole mitte FAT16 olemuse süü vaid pigem selles, et kopeeritava voluumi clustri suurus oli liiga suur n.16-32 KB. FAT32 tegi selle tõenäoliselt 4 või 8KB. S.t. väikesed failid söövad HDD mahtu suure clustri suuruse juures. |
See jutt ja Computer Doctori väide ei sobi kokku, kahtlustan küll et Computer Doctor eksis kui tõi näiteks faili, mitte failide kopeerimist. Kui räägime ühe faili kopeerimisest siis ei saa kadu olla suurem klastri suurusest sest raisku läheb ju vaid viimase, osaliselt tühja klastri jagu ruumi. Kadu tekib just paljude pisikeste failide korral ja kui failide arv on n siis kadu ei saa olla suurem kui n * klastri suurus.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
