[jaank]

Mul ei ole juba esimesest normaalset käekirja ja joonistada ka ei oska.ei kommenteeri

[linnumees]

[ärihai]

[kännuämmelg]

[Mario.]

[jnt]

kännuämmelg, ei ole mul midagi see sõnavara seetõttu arenenud, ei ole mul midagi tollest ajast/kombestikust meeles ja ei ole kunagi arvanud, et musketär mingisugune muskaatpõhkli või on vms...

[sakinaga]

[Mario.]

Shshs

[jaank]

Kas üldse õppekav hõlmab põhikooli lõpuklassides mingitki juttu elementaarsest tarkvarast ja riistvarast?
Ma veel ei tea.Ma alles jõuan sinna.

[kännuämmelg]

[Mario.]

[guest1902]

No kooli õppekava peaks ideaalis siiski kujundama (kas või algse) maailmapildi, millega saab paremini ühiskonnas orienteeruda (kuskile ühiste huvidega gruppidesse kuulumine jms). Ülikool on juba see koht, mis annab teadmised ja oskused tulevasele töökohale konkureerimiseks. Samas inimesi on maailmas nii palju ei tuleb "oma nišis" kinni olla töökoha säilitamise eesmärgil. Seetõttu kaob üldjuhul huvi igasuguste tööväliste alade vastu, v.a hobide. Samas põhikoolis oleks huvi puudumine põhjendatav laiskuse (generatsioon Y), masside käitumise/normide (sallivus) või sotsiaalse seisuse (see on ju päritav) kaudu ... või pole pea lihtsalt "lahti läinud". Kuid eelnevas lauses sulgudes olevad faktorid määravadki noorte valmisoleku e-õppeks, ent Eestis küll praegu midagi head loota ei anna... Seetõttu jääb e-õpe minu silmis utoopiaks.

Aga see on ainult minu arvamus...

[jnt]

[guest1902]

[kännuämmelg]

[guest1902]

[jnt]

kännuämmelg, well, 2ra p2ris isiklikuks ka mine. mul oli mu mu kutsumus teada juba enne, kui ma kooli läksin ja siiani pole veel kordagi kahelnud selles. Eesm2rgid on seatud ja j2rjest saavad nad ka t2idetud. Seega, see, kas ma loen raamatuid v6i ei, ei t2henda, et soovin elada kuskil mustam2e korteri k55gis koos t2ieliku blondiiniga. Ei.


Seoses netis oleva infiga... kes sul raamatuid kirjutab? Jumal? sry, kui su maailmapildi uppi nüüd l55n, kuid raamatuid kirjutavad ka inimesed.

M2tas on samas muidugi erinev. See m2tas, kus otsas sa olid... seda m2tast polegi enam... tulevad uued m2ttad, ja ma olen yhe nende otsas... ma ytlen sulle, ma garanteerin 99%, et ma leian yksk6ik mille kohta alati netist endale vastused. Kui ma tahaks, ma leiaks selle mis-iganes-kaunistuse-tugikaarte-peal nime ka yles, aga idee on selles, et mul ei ole seda vaja. Kunagi vaja l2eb, siis ma selle ka leian. Ja nii on abs. k6igega, usu v6i 2ra usu... Oskamise ja viitsimise asi vaid.

Aga praeguseks, head 55d teile! Homme vaidleb edasi.

[kännuämmelg]

internetis on palju asju ning on loomulikult ka korralikku teavet.. kuid probleem on ju selles, et kui see teave, mis ühe asja kohta käib , on vigane või vale, siis on selle info otsijal (eeldus on ju see,et ta ei tea, mis on õige, mis vale) väga raske luua endale õiget kujutlust.
See, et professorid soovitavad mõnda artiklit kasutada, näitab, et nad on selle sisu kontrollinud ning hinnanud heaks.. või koguni on osalenud selle teksti koostamisel. Enamik raamatuid on ikkagi kontrollitud sisuga (seda enam teatmeteosed) ning nende autorid vastutavad selle sisu eest.

99%... miks siis mitte juba 100% - kui ikkagi ei leia, saad alati öelda, et null ei maksa midagi

[Aix]

Alla ülikooli pole mõtet küll hakata läpakaid tunniskasutamiseks minu arvates propageerida. Veel ülikooliski on see väga kahtlase väärtusega - enda näide tegelikult on täitsa olemas (Esimene samm probleemi lahendamisel on probleemi tunnistamine, ei?) Igatahes, kui käepärast on internetiühendus, siis see tõmbab suure enamuse tähelepanust endale - oma aja nõuavad orks, reit, msn ja HV. Ja kui nüüd tõesti 100% õppimisele ei taha/viitsi pühenduda, siis ongi koht, kus õppeedukus jms hakkavad langema. Alguses ei saa loengust võib-olla hästi aru, siis hakkab igav, ja edasi on juba aimatav.

Ja kes siin kurtis, et käekirja niigi pole? Kas selliseid töökohti on juba enamuses, kus paberit-pastakat enam vaja ei ole? Või kõik loodavad bossiks saada, kellele kõik ette-taha valmis kirjutatakse/trükitakse, ning siis tuleks lihtsalt oma konks nime koha alla visata?

Siis veel näiteks seda, et matetunnis asjade lahendamine aitab asju paremini meelde jätta, kui lihtsalt teooria lugemine. Ja ei ole vaja vinguda, et "Miks seda jama vaja on? Nagunii matemaatikuks ei hakka" - matemaatika põhieesmärk on panna inimene MÕTLEMA, arutlema võimalike lahenduste üle, mis võivad ette juhtuda. Tekitada oskust näha probleemide eri tahke, et võib olla mitu lahendust, ning kuidas selleni jõuda. Rääkimata siis sellest, kui argipäevaelus kogemata kombel mingit asja võib vaja minna - ehk on olemas vähemalt mingi ettekujutus, mida otsida...

Wikist info leidmine on ka muidugi hea ja kasulik, aga tahes-tahtmata kaasneb sellega see, et võetakse julm kopipeist, võõra keele puhul lastakse miskit programmil ära tõlkida ja söödetakse õpetajale. See on muidugi äärmuslik variant. Kui nt inglisekeelsest vikist midagi refereerida, on teine asi - aga kas seda viitsiksid jällegi kõik teha? Peale selle on viki info nagunii ühesugune, nii et ka sealt võib tekkida ports väga sarnaseid töid. Konspekteerimine samamoodi - võiks öelda, et on tänuväärne tegevus, aga mõnes tunnis on väga keeruline kusagile wordi või notepadi konspekteerida - võtame näiteks sellesama matetunni, kui käsiteldakse miskit geomeetria osa - wordi selliseid graafikuid juba naljalt kiirelt ei tee. Ka Mathcadiga jääks hätta, kui tempo peal on. Lisaks jääks abiprogrammide puhul loomata mingi algeline ettekujutus, kuidas geom.asjad võivad välja näha.

Aga haridussüsteemi on ikka väga keeruline teha selliseks, et ta kõigile huvi pakuks ning samaaegselt ka reaalse baasi mingi tuleviku prestiižseks tööks looks. Nii et tuleks võtta parim sellest, mis meil on
Endal on see tee kuni keskkooli lõpuni igatahes selja taga... Sai nagu keskooli lõpuni ilma arvutita hakkama, ei olnud probleemi.

[jnt]

kännuämmelg, 99% kribasin seepärast, et esiteks, ei pruugi siin maailmas milleski kindel olla ja teiseks, ei pruugi ma viitsida googlet ka kasutada alati, kui tegemist pole mulle piisavalt vajaliku teadmisega. Ega raamatutesse võib kah mistahes jama kokku kribada. Lisaks kõigele, ei ole raamatutest võimalik otsida nii, nagu on võimalik internetist/suurtest tekstidest arvutis. Selle ajaga, kui sa leiad selle ühe ja esimese raamatu, kus on sulle vajalik info olemas, olen ma leidnud n+1 erinevat allikat samal teemal, mis kaudu võin enam, kui kindel olla, et olen tõese info leidnud. (Kas sa saad vaid ühe raamatu põhjal öelda, et tegemist on 100% õige infoga, kui sul endal taustinfo puudub ja tolle info hindamist ise mingit moodi teostada ei suuda?)


Muidu seoses läpakatega koolis ja internetiga... Huvitav, mul küll pole kiusatust väga tunnis niisama netis istuda. Välja arvatud muidugi juhul, kui tõesti tunnis hetkel ei räägita midagi, mis mul juba selge ja värki. Siis küll kiikan korra hv'sse või loen uudiseid vms. Võib-olla ka asi selles, et enamus tunde mul erialased ja seepärast pakuvad nood niivõrd palju huvi, et ei ole tahtmist seda aega netis kolamisele raisata.

[oicu]

[Firefly]

Varsti ei oska enam keegi pliiatsiga kirjutada, kui ikka aastaid pole pastakat kätte võtnud siis kaob see oskus ära - tean seda omast käest

[tarantel]

kahtlen sügavalt, et arvutipõhine õpe suudab õpilaste teadmisi suurendada! Arvuti taga ei ole võimalik õppida, va iformatsiooni otsimine ja kindlate tööde koostamine.
Arvuti ei saa asendada õpikuid ja olen veendunud, et arvutipõhine õpe vähendaks õpilaste teadmisi. Mina ei oleks iial soovinud koolis õppida arvutit kasutades, paber ja pliiats on igal juhul asisem. Ka ülikoolis (kuid seal on tingimata vaja arvuti olemasolu ja mingit netivõimalust).

[kännuämmelg]

[tahanteada]

jnt: Ära üldse loodagi, et leiad internetist sama palju informatsiooni, kui seda leiad raamatutest. Seda enam, et on üsna palju infot, mis on raamatutes, kuid mide keegi ei hakka kunagi internetti üles riputama. Ja sel juhul võtad ikkagi jalad selga ja lähed raamatukogusse raamatut otsima - koju laenutama või kohapeale lugema 8)
Nii, et infomaht on kindlasti raamatute kasuks ning pakun välja suhteks 70%-30% raamatute kasuks, interneti kahjuks.

Väike näide - kunagi Vene ajal Eestis ilmunud raamat "Laseriraamat". Mis Sa arvad, mitu selles raamatus kajastatud teemat Sa internetist leiad. Pakun 15-25%, mitte rohkem...

[jnt]

no kui jutt k2ib info otsimisest, siis leian ma vajaliku info ka muu kohta 99% yles, kui ainult veebitreimise kohta... alustades kunstist l6petades bioloogiaga. Olen ainult netti ainsa allikana kasutanud aastaid juba k6ige jaoks ja pole probleeme tekkinud.

Ja muidugi, raamatutes on rohkem teksti kokku, kui netis. Ilukirjandust on maailmas nii palju, et pea hakkab ringi k2ima.

[d3t]

tahanteada, ole normaalne, meid õpetatav materjal on 100% internetist saadud

[Firefly]

Mina olen täpselt nii tark kui on Internet

[Max Powers]

[Erx15]

Meil koolis näiteks on wifi, samuti mobiilsed arvutiklassid(kaks kappi kus on läpparid ja siis neid veetakse klassi kui vaja)
Samas see, mis arvutitunnis õpetaja räägib ei jää küll hästi meelde sest ega eriti ei viitsi seda juttu kuulata ja kodus MS office 07, koolis aga 03, seega enamus töid tuleb ikkagi ise kudagi ära nuputada(kõige raskem oli minu arust referaadi koostamine, see ikka paras peavalu)
Samas võib läptop minu juures tunnis isegi natukene plussiks olla(käekiri on ikka nii s*** et ise ka ei saa aru, mida ma kirjutasin)
Ning kui meil oli ingliskeeles esse , siis õpetaja ütles et ta saab teada, kui netist tõmmatud ja pmõtselt ta pärast tööde esitamist trükkiski osad laused googlesse, et teada saada, paljud on oma töö netist tõmmatud.

[Max Powers]

[Erx15]

[v2hja]

[Rauno_15]

Netbook põhikoolist edasijõudnutele tasku?

Esimesed 9 klassi oleks mõistlik ikkagi kirjutada ja vanakooli peale jääda, sealt edasi juba netbookidega.

IT-ga seonduvate ainete info toksimine on minu arust kordades mugavam kui kirjutades.

[d3t]

[tahanteada]

d3t: Aga mida Sa siis teed, kui elekter ära läheb, internetti ja Wiki-t pole 8) Mina lähen raamatukokku ja olen suuteline vajaliku ka raamatutest üles leidma. Ja seda ilma igasuguste otsingumootoriteta

[d3t]

tahanteada, läpakaga saab kenasti ligi 3h edasi töötada, internet on mul kahe erineva provideriga (väga ebareaaalne et mõlemad korraga offlini lähevad) ja wiki on decentralised ehk seda on suht keeruline (et mitte öelda võimatu) maha võtta. Ning usun, et isegi kui see kõik juhtuks ei oleks mul vajadust raamatukokku minna vaid saaks hakkama oma mõistusega.

[tumbuser]

[mikk36]

IT Kolledzis harrastas majanduse õppejõud lindistada osasid tunde kaameraga (et oli siis videopilt ja heli mõlemad olemas).
Enne eksamit oli küll hea üle kuulata need.

[tarantel]

[~Roger]

Natuke teemeväliselt postitaks.

Endal küll läpakat pole, kuid igal juhul on digitaalne konspekt parem. Mingi käekirja oskus ei ole siin vabanduseks (kusjuures endal on korralik käekiri): Nt oli mul harjumus vanu vihikuid säilitada, praegu on seda segamini läinud pahna nii palju kogunenud, et lihtsam oleks see kõik korraga minema visata ja vajalik info kooli raamatukogust uuesti välja ekstraktida. Igasugused sõnaraamatud, entsüklopeediad ja asjad võtavad samuti toa mahust tülikalt suure osa; kõik vabad horisontaalsed pinnad on A4-dega kaetud .
Unistan sageli, et võiks olla eRaamatukogu (eRaamatutega), kuid jah, pole veel välja unistanud, kuidas autorid õiglaselt tasustatud saaksid.

Arvan, et oleks juba aeg paber lausa minetada ja kasvõi kontrolltöödki arvutis vormistada (kt ajaks buuditakse mingilt spets-linuxi live cd -lt, Wordis saaks töö vormistada täiesti esteetiliselt ja emotsioonilidel oleks hindamisse väiksem mõju). Me ei räägi ju, et paber selline õrnake, vaja oleks ikka osata kirja peitli ja haamriga kivisse raiuda.
Isegi lõpukirjandi võiks digitaalselt luua. Selge on, et trükkimine toimub palju kiiremini, kui kirjatähtede maalimine, järelikult jääks tunduvalt rohkem aega paremaid mõtteid luua.
Ja kui nüüd kõik töövihikud vildikad jms lilulilu mitme aasta peale kokku arvata siis on odavama sülearvuti hinnaga võrdlemisvõimalus täiesti olemas.

Jällegi konspekteerimine on ka omaette nähtus. Suuremalt jaolt tähendab see, et õpetaja dikteerib lihtsustatud mahus õpiku teksti ja kui näeb, et pastakas ei liigu, siis on kohe turjas, et miks tunnis kaasa ei töötata.

Kui arvuti võimalused, kui võrratult paremad pastakast paberil, võetaks reaalselt kasutusele, saaks Word ja Exelgi selgeks nagu kirjutamine. Samuti peaks koolis õpetetama info säilitamise oskust.
Tundub, et vanemad inimesed ei ole aru saanud, kui võimas vahend ikkagi on arvuti.
Üleüldse tundub praegune koolisüsteem ja info töötlemine väga sürreaalne.


Loodan et mu ülevasinud pea väljendus oli arusaadav .

[teretalv]

ei tohi arvuteid algkoolis küll kasutada igal tunnil vähemalt sest se oleks suur energia raiskamine. Alati paberile kirjutatud asi on kompaktsem ja mahub taskusse ja ei ole karta andmekadu. ja arvutikasutamis oskus ei seisne ainult windowsi kasutamis oskuses.
Inglisekeele tunnis oleks kasu läpparist sest sõnaraamat on väga kiire ja saab rohkem sõnu selgeks väiksema ajaga kui mõtetust raamatu lappamisest

[tahanteada]

~Roger: Ja mitu õpilast klassis oskavad sellist asja nagu 10-sõrmega trükkimine või pimekiri. Kui Sa kümne sõrmega kiiresti, veavabalt, trükkida ei oska, siis ei kirjuta Sa mingit kirjandit selle etteantud aja jooksul. Eriti veel siis, kui tegu on pisikese läpakaga ja selle kokkusurutud, pisikese klavaituuriga.

Lisaks veel see, et pärast tekstisisestust pead oma teksti välja printima ja siis läbi lugema ja sisestusvead üles ostima. Siis järgneb vigade parandus ekraanil. Jällegi uus väljatrükk ja teksti läbilugemine ja vigade veelkordne otsimine.

Väljatrükk vigade otsimiseks on täiesti paratamatu, kuna inimene ei leia ekraanilt nii palju vigu, kui ta leiab väljatrüki korral.

[mikk36]

tahanteada, Küll see asi selgeks saab kiirelt kui pidevalt on vaja kiirelt kirjutada.

[jaank]

[tarantel]

[Andium]

Hala ja viletsus kogu aeg. Kogu aeg kuulen, need ei kõlba kuhugi, need ei oska jne. bla bla bla. Mingi vananaiste vingumine koguaeg. Õpilased vinguvad ja virisevad, ei taha, ei viitsi bla, bla bla....

Kõik asi saab alguse õpilaste, vanemate ja õpetajate suhtumisest. Kes tahab õpib selgeks saab selgeks, see kes ei taha ei õpi kunagi. Õpetaja võib olla nii hea kui tahes aga õpilasel koguaeg virisev ja "Fa fa" hoiak siis pole seal midagi teha.

Me võime teha ei tea mis IT viimasepeal laborid kooli ning tehnikaga varustada aga kui õpilastel ja õpetajatel ning eestis elavatel inimestel selline oksele ajav hoiak on, siis on see sama hea kui peaga seina jooksmine.

Mitte, et koolid pole valmis. Eestis inimeste hoiak, väärtused, suhtumine pole valmis

[tahanteada]

jaank: Õpi pimekiri selgeks näiteks Eesti klaviatuuriga. Siis annan Sulle US-Internationali klaveri ja vaata, palju sellest pimekirja oskusest kasu on. Pooled tähed valesti. Või siis täismõõdus Full klaviatuur versus "läppari kokkusurutud klaviatuur". Sama tulemus - segadust kui palju.

[oicu]

olin mitu mitu aastat sülearvuti kasutaja. kui lõpuks pc peale läksin, oli trükkimine nagu ununenud. Väga vigaselt tulid esimesed laused.

Huvitav kui terve klass kirjutab kirjandit sülearvutiga, kuidas nad mõelda saavad? see klõbistamine häirib keskendumist ju?

[jaank]