praegune kellaaeg 11.06.2026 01:20:37
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
14.09.2008 18:05:39
Symantec BackupExec |
|
|
Lahkaks veel seda huvitavat teemat pisut, kuna Sind vist ka huvitas see.
| gooligan kirjutas: |
ehh...
eks kirjutan seetõttu, et tunnen ka natukene BE'd.
Esiteks al ver 11 (hetkel on juba ver 12 olnud väljas al. märtist) on olemas default litsentsiga kaasas CDP, kus kasutatakse delta file copy't kus kopeeritakse üle ainult muutunud osad.
|
Jep, see CDP on nüüd tõesti integreeritud, kuid seal pole midagi sisuliselt uut. Samuti on nüüd kaasas (kuigi eraldi litsentsid) ka "open files backup". Tõenäoliselt tegi Symantec kompromisse, et ikka keegi ostaks ka toodet.
| gooligan kirjutas: |
Samuti võimaldab CDP teha snapshote file serverist või Exchangest või MS SQL'ist kasvõi iga 10min tagant (ja jälle ainult muutunud osadest).
|
Vot siin ongi "koer maetud". See pole tegelikult ContinuousDataProtection. Kuigi Symantec julgeb seda nimetada veel "true CDP"?
CDP ja snapshotidel pole midagi ühist - snapshotid kuuluvad hoopis "point-in-time" online backupi teemasse. Symantec on teinud sürrogaadi kummastki, jättes kummastki komponendist palju soovida. Tegemist on hoopis serveri mirrordamisega (replicatsioon), tehes hiljem mirrorist "point-in-time" snapshote. Continuos protectionist on asi ikka väga kaugel.
CDP tähendab seda, et andmefailide versioonide tegemine toimub reaalajas pidevalt, ilma mingite snapshotide ega "open-file backupita", ainult faili sulgemisel. Seetõttu pole juba teoreetiliselt võimalik CDP abil varundada opsüsteeme, system-statet ega mingeid andmebaase onlines. Seda saab CDP abil teha ainult offlines. Samuti ei keskendu CDP mitte niivõrd serveritele (kuigi failiserveri andmefailide varundus pole probleem), vaid just laptopidele, mis ei tarvitse olla serveriga pidevalt ühenduses ning sel juhul toimub versioning lokaalsesse bufrisse, mis kopitakse esimesel võimalusel serverisse automaatselt.
Ainult faili muutunud osa salvestamine vähendab küll tunduvalt varundusmeedia mahtu, kuid see pole kaugeltki esmatähtis selle mahu vähendamisel. Kõige tähtsam CDP'i puhul varundusmeedia mahu vähendamisel on hoopis teine "featuur" - mitte kopida storagesse duplikaatfaile, mille arvestus toimub terve asutuse masinapargi raames. Selle jaoks kasutatakse eraldi SQL'i andmebaasi. Hea näide "päris" CDP'st oleks juba ammune LiveBackup toode, kunagi Storactive, nüüd Atempo firma all. Ja hind pole ka nii mõttetu nagu sellel BackupExec'il - kõrge hind mittemillegi eest. Symantec arendab lihtsalt mingit sürrogaat-värdjat.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
14.09.2008 23:52:22
|
|
|
| vaegkuulja, sa kunagi üldse midagi taastanud ja backupinud ka oled või niisama loed raamatuid ja ajad jama suust välja?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
15.09.2008 07:59:50
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
| vaegkuulja, sa kunagi üldse midagi taastanud ja backupinud ka oled või niisama loed raamatuid ja ajad jama suust välja? |
Aga Sina?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
16.09.2008 00:53:28
|
|
|
Vaegkuulja olen nii mõndagi taastanud ja backupinud.
aga siiski sina ?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
greene
HV kasutaja
liitunud: 19.01.2003
|
16.09.2008 03:21:32
|
|
|
Symantec on asja keeruliseks ajanud, aga üldiselt vana NT Backup toidab kenasti ära kah:D
_________________ Nalja nabani |
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
16.09.2008 19:21:57
|
|
|
| greene kirjutas: |
Symantec on asja keeruliseks ajanud,
|
MS oma tundub kuidagi 1:1'le Symanteci omaga.
| greene kirjutas: |
aga üldiselt vana NT Backup toidab kenasti ära kah:D |
See on täpselt sama kui öelda, et arvuti toidab ka ära ilusti. Küsimuseks jääb aga sel juhul, et millest jutt. Umbes nii, et klient kirjeldab, et tahab suurt kasumit, et eesmärk on üllas, plaan on geniaalne ning tahab vastust selle saavutamiseks vajava vahendi kohta. Soovitadki siis talle arvutit ning klient on vastusest vaimustatud.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Drake
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.11.2001
|
16.09.2008 23:17:36
|
|
|
Kas tegu on järjekordse pseudoteemaga või peaks see raisatud tähemärkide hulk siin moodustama mõne küsimuse kah ?
rääkides backuppimisest , siis ntbackup+shadowcopy on üks lahendus.
Ka alternatiive on palju - SVN nt.
Ehk siis käivad käsikäes full backup + incremental backup.
IMO on see siin hetkel PIHI.net teema.
d.
_________________ On the other hand, I've turned rivers into blood... kings into cripples... cities into salt. So I don't think that I have to explain myself to you. -Gabriel- |
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
19.09.2008 06:06:29
|
|
|
| Drake kirjutas: |
Kas tegu on järjekordse pseudoteemaga või peaks see raisatud tähemärkide hulk siin moodustama mõne küsimuse kah ?
rääkides backuppimisest , siis ntbackup+shadowcopy on üks lahendus.
Ka alternatiive on palju - SVN nt.
Ehk siis käivad käsikäes full backup + incremental backup.
IMO on see siin hetkel PIHI.net teema.
d. |
Tõenäoliselt oleks vaja vist tõesti lahti seletada, miks siis ikkagi NTBackup ei kvalifitseeru. Ürian teha lühidalt, ainult esmased puudused, kuna muidu ei mahuks see nimekiri siia äragi. Teen seda sellepärast, et äkki aitab see ära hoida kellegi lollusest tingitud suurema andmekao:
I. opsüsteemi (näiteks domeenikontra) varundus:
1) ASR flopide ja muude varundatud failide point-in-time ajanihe on liialt kriitiline - selline ajanihe on äärmiselt mittesoovitav.
2) NTBackup restore ei arvesta point-in-time reaalselt eksisteerinud failidega vaid taastab kõik mis kunagi on incrementaalselt varundatud.
"Heal juhul" ei mahu see enam C-kettale ära, halvemal juhul tekivad muud ebameeldivad üllatused.
3) taastuseks kuluv aeg on kordades pikem kasvõi kõige labasemast, mingist tänapäeva kodukasutajatele mõeldus tasulisest softijupist
II. Failiserveri ja andmefailide varundus:
1) puudub share lock.
2) andmefailide varundus VSS (open files writer) abil on väga halb idee - avatud failid jäävad vigaseks. Ilma selleta aga veelgi halvem - polegi võimalik
varundada.
3) taastuseks kuluv aeg on kordades pikem kasvõi kõige labasemast, mingist tänapäeva kodukasutajatele mõeldus tasulisest softijupist
III. Exchange varundus:
1) parem teha seda juba käsitsi - kordi kindlam
IV Töömasinate varundus serverist:
1) puudub üldse klient-server arhitektuur
.....kokkuvõttes tahan öelda et isegi kodukasutajast pensionäril on tänapäeval olemas tunduvalt rohkem tasemel vahendid ja kordades töökindlamad vahendid kui seda on see õnnetu aatate hõlma jääv NTBackup.
Mis aga puutub shared folders shadowcopysse, siis täiesti ametlikult ei kuulu see üleüldse varunduse alla - ikka tiba teine asi täiesti.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Drake
Kreisi kasutaja
liitunud: 05.11.2001
|
19.09.2008 11:50:34
|
|
|
Tore tore.
Mina ei saanud aru sellest algsest "bragimisest" - et milles siis mure.
Hoolimata nendest kõikidest miinustest saab ja kasutatakse edukalt ntbackupi.
Kui oskad kasutada, siis ka töötab. Seda siis DC ja FS jaoks.
Exchange ma isiklikult ei backupiks sellega (mis vist on siin ka algne teema).
Shadow copy on aga vägagi backupi teema. M$-i SCDPM kasutab isegi seda. See peaks olema siis Microsofti CDP põhimõtteliselt.
Küsimus jääb ikka sinna, et kas tasuta või tasuline tarkvara ja loomulikult mastaap loeb.
Väikese ettevõtte DC ja FS backuppimine ja ka taaste töötab vabalt ka ntbackupiga.
Kui aga asjast rääkida, siis pigem seleta missugust backuppimist siis kasutada, kui NTbackup jääb aeglaseks ja ebapädevaks ?
Tasulistest sonicwalli ? Tasuta Amanda+Tortoise SVN ?
Imo sellist lambist out-of-box lahendust päris ei ole.
d.
_________________ On the other hand, I've turned rivers into blood... kings into cripples... cities into salt. So I don't think that I have to explain myself to you. -Gabriel- |
|
| tagasi üles |
|
 |
kurask
Kreisi kasutaja

liitunud: 07.11.2003
|
19.09.2008 13:24:13
|
|
|
Minu arvates vaegkuulja kirjutab ühte postitusse liiga palju teksti,
ise olen kasutanud
*vana veritast (9) failivarundamiseks, no mõned häirivad kohad olid, aga lõpeks ikkagi päris mugav.
*ntbackupi varundamiseks väikeste klientide varundusi nii tööjaamast serverisse kui serverist serverisse kui ... mida iganes ... vaja on pisut loovust ja mõistmist, et sinu 2 kulutatud töötundi on odavam kui mistahes XXX.
*ghosti ja acronist serverite/tööjaamade kloonimiseks (aga mitte enamaks) ja sellega tööga saavad nad väga hästi hakkama.
*dpm2007t - geniaalne lahendus ma hetkel veel arvan, aga ma pole väga jõudnud mängida sellega.
hetkel läheb kogu leiutamisaur datacenter 2008 ja virtual manageri peale, suht äge.
Vaata kui palju ma nüüd kirjutasin mingit ebavajalikku juttu:]
ja siis ma soovitaks sul kuulata mis Angrist räägib ja ise vähem vahele rääkida.
_________________ IT haldus | IT hooldus | CarrotArrow.com |
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
19.09.2008 15:06:19
|
|
|
| Drake kirjutas: |
Tore tore.
Hoolimata nendest kõikidest miinustest
|
Ma ei nimetaks neid mitte miinusteks vaid pigem tehnilisteks mittesobimatusteks.
| Drake kirjutas: |
saab ja kasutatakse edukalt ntbackupi.
|
loll saab kirikus ka peksa
| Drake kirjutas: |
Shadow copy on aga vägagi backupi teema. M$-i SCDPM kasutab isegi seda. See peaks olema siis Microsofti CDP põhimõtteliselt.
|
MS CDP töötab samuti nagu ka see Symanteci "ime" - kõigepealt replikatsioon ja siis replikatsioonist mingite intervallide tagant snapshotid.
Esiteks see ei ole CDP. Ega ainult asjale nime panek ei muuda asja veel selleks. Nimesi pannakse asjadele ikka marketingi eesmärgil.
MS ja Symantec - suurimad gigant korporatsioonid. Ma ei imastaks üldse kui reklaami huvides pandaks kuhugi "white paper"'i kirja et selle tarkvara kasutamine muudab teie näonaha pehmemaks - oops, marketingi osakonnal läksid lihtsalt dokumendid segamini. Enda peaga tuleb ikka ka mõelda.
Jah, see MS CDP on tõesti natuke sarnane shadowcopyga, kuid ainult sarnane. Kuid ikkagi, isegi MS ise ei klassifitseeri shadowcopyt varunduselemendiks ja täiesti õigustatult.
| Drake kirjutas: |
Küsimus jääb ikka sinna, et kas tasuta või tasuline tarkvara ja loomulikult mastaap loeb.
Väikese ettevõtte DC ja FS backuppimine ja ka taaste töötab vabalt ka ntbackupiga.
Kui aga asjast rääkida, siis pigem seleta missugust backuppimist siis kasutada, kui NTbackup jääb aeglaseks ja ebapädevaks ?
Tasulistest sonicwalli ? Tasuta Amanda+Tortoise SVN ?
Imo sellist lambist out-of-box lahendust päris ei ole.
d. |
Kui on mingi 20k raha, siis ise soovitan kindlasti EMC Retrospect'i. Uuel, v7.6, versioonil on lisaks integreeritud ka CDP, päris CDP, nii nagu selle idee ja põhimõte oli juba algselt.
Kui aga ettevõttel pole raha rohkemaks kui WC-paberi ostmiseks, siis soovitaksin sysadminnil enda taskust osta mingi kodukasutuseks mõeldud varundustarkvara. Mitte firmale, vaid enda masinale. Saab teha bootiva CD ja serverisse midagi installida pole vaja.
Sysadminni palgast jõuab seda teha nii et rahakotile ei mõjugi. Näiteks ostad Acronise sector-level Home TrueImage ja teed serveri varundust näiteks nädalavahetusel offlines, näiteks KVM-over-net abil (siis ei pea isegi kohale minema). Serveri versiooni pole vaja. Kord nädalas on muidugi vähe, kuid kui arvestada et NTBackup nagunii ei suuda varundatavaid snapshote optimaalselt kamandada.... Sector-levelis ja veel offlines varunduse kasuks aga võib öelda seda, et töökindlamat ja eriti lollikindlamat varundust enam polegi. Kunagi kasutati selleks ka sellist legendaarset tarkvara nagu Symanteci GHOST'i, kuid tundub et Acronis on tema koha nüüdseks üle võtnud.
Muidugi võib juhtuda et sysadmin jäi haigeks või unustas varunduse tegemata, aga nii ongi - kui ei maksa, siis ei saa sittagi ka, tasuta lõunaid pole.
| kurask kirjutas: |
*dpm2007t - geniaalne lahendus ma hetkel veel arvan, aga ma pole väga jõudnud mängida sellega.
|
Äkki mainid, huvi pärast, mis sa sellest geniaalset leidsid?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
22.09.2008 16:25:23
|
|
|
On oluline aru saada, et backup ei ole programmijupp. Backup on meetod kuidas saada süsteem taas tööle, ehk siis sõnaühend Back UP.
Backupi tegemise juures mängivad olulist rolli andmete tähtsus, kirjutamis/taastamiskiirus, turvalisus ja säilivus.
Põhimtteliselt enamuse firmade kohta kes kukuvad suu ammuli tagasi istmesse kuuldes et backupimine maksab üle 100 000 krooni võib vastata järgnevalt.
Nende andmed on ebaolulised, nende taastamis/kirjutamis-kiirus pole oluline, nende andmete lekke korral on savi ning see kas nad on või ei ole on ka savi.
Enamasti sellised firmad võtavad mõne vaegkuulja sarnase IT-mehe kes siis ehitab lahenduse DVD toorikute autoejecteri või veelparem Ghosti kloonimisprotsessi kõvakettale mis vedeleb lauanurgapeal saiaviilude vahel, eelistades teha backupi käsitsi kuna nii on kindlam sest ikkagi ise ju näed mida teed. Enamasti sellised lahendused kubisevad igasugustest tehnilistest detailidest ning ka tehnilised detailid on ka enamasti põhjus miks nad hiljem taastamatud on Mina kutsun selliseid tegelasi enamasti põlveotsas tinutajateks ning tihtipele pakuvad nad backuplahenduseks kogu info binaryks pakkimist ning matrixprinterist väljatrükkimist et siis vajadusel see uuesti sisse skänida.
Reaalsed backupid näevad välja järgmiselt:
Sekretär võtab hommikul serveriruumist lindi ning pakib selle vastavase karpi, kskpäeval annab selle relvastatud kullerile kes toimetab lindi panka ning vastu saab tsükli läbinud lindi.
Linte on tsükliliselt, nädalalindid mis katavad nädalapäevi, kuulindid is katavad kuid ning kvartalilindid mis katavad kvartaleid ja aasta arhiivi lindid (sorry aga raamatupidamises on seadus mis käesb ettevõtte dokumentatsiooni hoida vähemalt 7 aastat). Backupi mittetoimimisest saadakse teada monitooringusofti alarmide korral, mis suudavad eristada kas tegemist on netipuudulikusega, backupi mittetoimimisega või lindi mittesisestamisega.
Kuna eestis enamik firmasid on siiski keskpärased ning nene backupi elarve on ca 20 - 100 keeku siis. Praktilised soovituslikud meetodid on järgmised.
Omada vähemalt 1te linti töötava systemstatega, enne uuendusi serveris teha systemstate backup. Varundusseadmeks valida vähemalt Ultrium ning korralik kaart.
Ultriumi (Ultrium1 + 320 SCSI) pealt taastamine on ca 1GB+ minutis, nii et system state oma 500 MB ga tuleb tagasi poole minutiga. Keskmisel ettevõttel on andmed jaotatud kolmeks oluliseks osaks, 1. Ettevõtte jaoks ärikriitilised andmed, ettevõtte jaoks olulised andmed, töötajate personaalsed andmed, läbu. Kõiki neid kolme tuleb vaadelda erinevalt. Ehk siis on mõistlik neid andmeid hoida erinevalt et oleks kiire ja lihtne tastada, mitte ei peaks taastama täiskomplekti kõike koos mp3de ja muu sodiga. Taastamise kiirus ja vajadus hõlmab tavaliselt 1te päeva, ehk siis tore on kui eelmise päeva andmed tagasi saaab. Kui 1 päeva töö kaotsi läheb on see Ettevõtete jaoks enamasti talutav häving. Enamike ettevõtet andmemahud ei ületa selist piiri mille puhul hakkab juba rolli mängima taastamise kiirus ehk siis kus taastatavate/kirjutatavate andmete maht maksimalse kiiruse puhul ületab 1 ööd (8 tundi).
Mõislik on ka hoida kiireks taastamiseks backupide elektronkoopiaid, ehk siis systemstate ja muud asjad võiksid olla mõne backupitud NAS-i peale mis on kusagil kontorinurgas.
Kõike seda on vabalt võimalik teha NTbackupiga. Siin mõned praktilised soovitused NTbackupiga solutioni ehitamiseks.
Väike ettevõte:
1 NAS nurka ning ntbackupiga NAS-i peale koopiad, backupimiseks eraldi systeemi account millel on ligipääs nii NAS-ile kui ka systemile, parool teha megakryptiline ning hoida seifis. Tha meedia (loe backupi failid) rotatsioonitsükkel tavalise CMD abil mis renameb vana asja ning vajadusel kustutab eelmise, jne. Soovitatav on konfida ära mingisugune command line automailer mis siis AT käsuga saadab logid meilboxi. Oluline on anda backupi accoundile piisavad õigused teha backupi ning logi failid on ka mõistlik tõsta mõistlikumasse koht kui see kus nad defaultis on.
Kulub ca 8 Keek koos tööhinnaga, mingi tunnike läheb skripti püstipanekuks ja meilinduse konfimiseks kokku koos testimisega vast 4 h.
Nüüd kui juurde lisada lindisadmed meediate formattimine ja rotatsioonitsükli ehitamine siis võiks lisada vast 30Keek asja setupile, aga põhimõte sama. DDS ist tuleks suure kaarega eemale hoida ja kasutada vähemalt LTO-d.
Kuna mulle meeldib teha ainult full backupe, igasugu incrementalid ja differentialid on saadanast kui vajadust ei ole siis, NTbackupi skripti kirjutaisel on üpriski abiks kirjuta üle suvaline meedia mille kätte saad võti, ning iga päev linte vahetada.
Andmebaaside lahtioleku tõttu backuimisega probleemi tekkimine on pigem SQL baasi ülesehituse küsimuses kinni kuid enamasti sellega probleeme ei teki. Vanasti W2k all jah testi pidi ööseks kirjutama NET STOP-i enne backupi aga see selleks.
reaalselt kirjutatud/taastatud, pole probleemi.
Aga kui mängu tuleb vajadus taastada 1 postkast, või veel hullem mingi kustutatud meil üleelmise nädala seisuga, siis NTbackupi puhul on vaja selleks üles panna omaette server kuhu peale siis taastada, ning meilbo/meil exportida. Ning sel puhul tulevad juba mängu erisoftid. Millist neist nüüd valida ei ole väga vahet, in long Run backupisüsteeme vahetatakse ca korra 3 või 4 aasta tagant, oluline on see et ta vastaks strateegilistele vajadustele.
Kuna endal kogemused symanteci backupexeciga siis sellel baasmoodul on mingi 10keek, lisaserveri moodul 5keek ja SQL reaalaejas tastamine oli mingi 5keek ja Exchange meilboxi reaalajas tastamine oli ka ca 10Keek. Meedia rotatsioonitsükkel oli präis mugav ja mulle täitsa meeldis, aga jah loogika on natuke teine
Igaljuhul Vaegkuulja (Loe põlveotsasnikerdajad) ma hoiaksin vägagi kaugel sellistsest süsteemidest mis vajavad juba reaalajas tastamist või bckupimist. Muusea Vaegkuulja soovitav oleks sul mõnd whitepaperid vahel ka läbi lugeda, saad natuke targemaks loed asjassepuutuvat informatsiooni ja hajuvad kahtlused et seal näonaha kohta soovitusi jagatakse.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
22.09.2008 18:09:21
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
Põhimtteliselt enamuse firmade kohta kes kukuvad suu ammuli tagasi istmesse kuuldes et backupimine maksab üle 100 000 krooni võib vastata järgnevalt.
|
Üle ei maksa ikka pingutada. Saan aru küll et Sa vett ei joo ja jala ei käi.
| Angrist kirjutas: |
Põhimtteliselt enamuse firmade kohta kes kukuvad suu ammuli tagasi istmesse kuuldes et backupimine maksab üle 100 000 krooni võib vastata järgnevalt.
Nende andmed on ebaolulised, nende taastamis/kirjutamis-kiirus pole oluline, nende andmete lekke korral on savi ning see kas nad on või ei ole on ka savi.
|
Ja oled sa ka niimoodi vastanud? Ja kas peale seda töötasid veel samas firmas? Väga kaheldav.
| Angrist kirjutas: |
Enamasti sellised firmad võtavad mõne vaegkuulja sarnase IT-mehe kes siis ehitab lahenduse DVD toorikute autoejecteri või veelparem Ghosti kloonimisprotsessi kõvakettale mis vedeleb lauanurgapeal saiaviilude vahel, eelistades teha backupi käsitsi kuna nii on kindlam sest ikkagi ise ju näed mida teed. Enamasti sellised lahendused kubisevad igasugustest tehnilistest detailidest ning ka tehnilised detailid on ka enamasti põhjus miks nad hiljem taastamatud on
|
Vahest copy-paste kubiseb ka tehnikast?
| Angrist kirjutas: |
Mina kutsun selliseid tegelasi enamasti põlveotsas tinutajateks ning tihtipele pakuvad nad backuplahenduseks kogu info binaryks pakkimist ning matrixprinterist väljatrükkimist et siis vajadusel see uuesti sisse skänida.
|
Aga Sina vist selline pole. Oled väga tähtis mees. Ainult "tähtsa mehe" jaoks erandlik on muidugi see vanaraua ost-müük-vahetus, noh, tead küll kommentaaridest, a'la "Oli igati meeldiv ärimees, kaup kiire ja korralik, müüs pool coolerit ja ostis ühe murtud jalaga prose......"
| Angrist kirjutas: |
Reaalsed backupid näevad välja järgmiselt:
Sekretär võtab hommikul serveriruumist lindi ning pakib selle vastavase karpi, kskpäeval annab selle relvastatud kullerile kes toimetab lindi panka ning vastu saab tsükli läbinud lindi.........................
|
Võibolla ei peaks vaatama liialt telekat. Muidex, otse linti varundamist ei propageerita juba ammu, vaid ikka "to disk to tape". Ja selleni kui asi lintideni, sekretärideni ja seifideni jõuab, on enne veel pikk maa. Seif võib ju olla kasvõi koos turvameestega, kõige olulisem on ikka see mida sinna seifi pannakse.
Arusaadavamalt - seifi paned lindi, kuid oluline on see, kas seal lindi peal ka midagi üldse on.
| Angrist kirjutas: |
Kuna eestis enamik firmasid on siiski keskpärased ning nene backupi elarve on ca 20 - 100 keeku siis. Praktilised soovituslikud meetodid on järgmised.
Omada vähemalt 1te linti töötava systemstatega, enne uuendusi serveris teha systemstate backup. Varundusseadmeks valida vähemalt Ultrium ning korralik kaart.
Ultriumi (Ultrium1 + 320 SCSI) pealt taastamine on ca 1GB+ minutis, nii et system state oma 500 MB ga tuleb tagasi poole minutiga.
|
Esiteks opsysteemi taastus aeglasest lindiseadmest on ainult viimane hädaabi, kui tõesti enam kettal mitte ühtegi snapshoti järgi pole. Teisek selleks, et kiiresti midagi taastada, ei pea sugugi alati kõiki faile taastama - identsed failid jäetakse vahele, nii on lihtsalt optimaalne lähenemine.
| Angrist kirjutas: |
Keskmisel ettevõttel on andmed jaotatud kolmeks oluliseks osaks, 1. Ettevõtte jaoks ärikriitilised andmed, ettevõtte jaoks olulised andmed, töötajate personaalsed andmed, läbu. Kõiki neid kolme tuleb vaadelda erinevalt. Ehk siis on mõistlik neid andmeid hoida erinevalt et oleks kiire ja lihtne tastada, mitte ei peaks taastama täiskomplekti kõike koos mp3de ja muu sodiga.
|
Selle jaoks on filtrid nii varunduse poolt, kui ka Windowsi serveri "File Screening Management" poolt.
| Angrist kirjutas: |
1 NAS nurka ning ntbackupiga NAS-i peale koopiad, backupimiseks eraldi systeemi account millel on ligipääs nii NAS-ile kui ka systemile, parool teha megakryptiline ning hoida seifis. Tha meedia (loe backupi failid) rotatsioonitsükkel tavalise CMD abil mis renameb vana asja ning vajadusel kustutab eelmise, jne.
|
incrementalist ikka oled kuulnud?
| Angrist kirjutas: |
Kulub ca 8 Keek koos tööhinnaga, mingi tunnike läheb skripti püstipanekuks ja meilinduse konfimiseks kokku koos testimisega vast 4 h.
|
Kallis mees oled, arvestades et tegemist NTBackupiga. Siit tuleb ka üks mõtisklust vajav tõsiasi - huvitav kuidas on firmal raha maksta töö eest, kui tal pole raha maksta isegi lihtlabase programmikese eest. Teatavasti on töötasudele minevad väljaminekud mitmetes kordades suuremad kui ükskõik milline Enterprise klassi tarkvarajupats. Töötasude osakaal on kõige suurem väljaminekutest üldse. See on sellepärast nii, et tarkvara kirjutatakse kasutamiseks tuhandetele ettevõtetele, töötaja tehtud töö on aga väga personaalne ning mõeldud ainult ühele ettevõttele korraga.
| Angrist kirjutas: |
Kuna mulle meeldib teha ainult full backupe, igasugu incrementalid ja differentialid on saadanast kui vajadust ei ole siis,
|
Mõtle järgi - aga siis langed sa ise ka ju "tinutaja" maine alla. Mõtle, polegi enam mainet, annadki alla.
| Angrist kirjutas: |
NTbackupi skripti kirjutaisel on üpriski abiks kirjuta üle suvaline meedia mille kätte saad võti, ning iga päev linte vahetada.
|
Sokke peab ka vahetama. Sorry, ei saanud mitte tõsiseks jääda.
| Angrist kirjutas: |
Aga kui mängu tuleb vajadus taastada 1 postkast, või veel hullem mingi kustutatud meil üleelmise nädala seisuga, siis NTbackupi puhul on vaja selleks üles panna omaette server kuhu peale siis taastada, ning meilbo/meil exportida. Ning sel puhul tulevad juba mängu erisoftid. Millist neist nüüd valida ei ole väga vahet, in long Run backupisüsteeme vahetatakse ca korra 3 või 4 aasta tagant, oluline on see et ta vastaks strateegilistele vajadustele.
|
Selleks on "Recovery Storage Group"
| Angrist kirjutas: |
Igaljuhul Vaegkuulja (Loe põlveotsasnikerdajad) ma hoiaksin vägagi kaugel sellistsest süsteemidest mis vajavad juba reaalajas tastamist või bckupimist.
|
"juba reaalajas tastamist"....
Ei, ma taastasingi senini ainult minevikku ja tulevikku.
| Angrist kirjutas: |
Muusea Vaegkuulja soovitav oleks sul mõnd whitepaperid vahel ka läbi lugeda, saad natuke targemaks loed asjassepuutuvat informatsiooni ja hajuvad kahtlused et seal näonaha kohta soovitusi jagatakse. |
Aitähh, mina soovin jälle head, kiiret ja korralikku arvutiosade businessi.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
kurask
Kreisi kasutaja

liitunud: 07.11.2003
|
23.09.2008 09:06:22
|
|
|
vaegkuulja sa võiks oma postituse ikkagi ära kustutada, pool vastuseid on tehniliselt jube sitad, teine pool on mingi flame. Ei tahaks rohkem nagu lauseid ka raisata su peale väga :]
_________________ IT haldus | IT hooldus | CarrotArrow.com |
|
| tagasi üles |
|
 |
greene
HV kasutaja
liitunud: 19.01.2003
|
24.09.2008 12:57:20
|
|
|
To vaegkuulja: Mina olen kliendile öelnud et kui ta normaalset backup lahendust ei osta, siis võib ta oma andmete taastamisest ainult unistada.
Symanteci sarnase lahenduse kasutamine on tegelikult väga mugav. Lindi süsteem on suhteliselt vea kindel.
Ja sinu argumendid Angristi vastu on enamasti väikse silmaringi tõttu piiratud. Sa oled veendumusel et kõike saab teha ise kokku tinutades. Vastus sulle...jah saab...aga kas see on mõistlik?
Ise kokku tinutades võid omale teha ka mersu omadustega masina, aga välja nägemiselt on ta ikka ford või midagi veel hullemat!
_________________ Nalja nabani |
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
24.09.2008 19:19:06
|
|
|
| Kas peale möla mingit mõtestatumat juttu ka loota saab?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
25.09.2008 00:02:44
|
|
|
[quote="vaegkuulja"]Kas peale möla mingit mõtestatumat juttu ka loota saab?[/quote]
Vaegkuulja alusta eeskuju näitamisega
PS Vanarauast. Üks parimaid eksemplare mis mul on on Sun Sparcstation-5 94nda aasta mudel koos laserhiirega ja SDRAM mäluga (Originaal) Tee järgi kui suudad.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
26.09.2008 19:08:28
|
|
|
Noortel it-härgadel on kuidagi kõva pea. Aga seletame siis veel lahti, ehk siis saab selgemaks. Ütleme et on domeenikontra ja exchange on d-kettal.
Tehakse NTBackupiga igal öösel incrementalit (sest full ei mahu lihtsalt ära ja ei jõua hommikuks valmis ka ning vage inimene teeb ikka incrementalit)
nii C-kettast, systemstatest kui exchangest. Nüüd lendab kõik uperkuuti. Paned ASR flopy F2 ajal sisse ja......puuks. Selgub et ASR flopy ei tunnista neid backupe mis polnud ASR wizardiga tehtud. Ok, ja isegi kui tunnistaks, siis esiteks, ASR ei taasta D-kettalt varundatud exchanget (teatavasti ASR tegeleb ainult C'ga), teiseks ei saaks hiljem taastada ka D-kettal olevat exchange kaustu kuna opsüsteemi töö ajal pole võimalik avatud faile taastada (pole sugugi kindel et serviste sulgemisega kõik failid suletaks). Ainult exchange storaget saad toostada Recovery Storage Group'i. Ok, nüüd taastame siis selle kiviaegse ASR wizardiga tehtud C-ketta image. Ja mis siis edasi? Pärast taastad veel exchange storage. Taastamata jääb exchange kataloog. Ütleme et siiski said taastada, kuid siis tuleb veel suurem üllatus. Exchange storages on kõik mailid olemas, kuid domeenist puuduvad sellised kasutajad või kasutajate andmed mailboxide kohta. Hakkad käsitööd tegema, kuid siis hiljem selgub, et ikka veel mingid seaded on puudu ja nii lõputult edasi kuni lõpuks kogu süsteem taas hunnikusse jookseb. Väga professionaalne lähenemine, selle asemel et kasutada kohe tarkvaravahendeid mis pole pornograafia eesmärgil tehtud. Mina näiteks ei eelistaks sellist NTBackupi tsirkuse pulli. Ja see Active Directory Restore Mode ei aita ka kogu system state taastamisel. Peale selle on kriitilist tarkvara mis ei kuulu ametlikult süstem-state alla, kuid oma olemuselt on ikka sama kriitiline.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
friik1
HV Guru

liitunud: 18.06.2004
|
26.09.2008 19:21:48
|
|
|
BackupExec vaidlusesse sekkumata:
Sa jooksutad DC'd ja Exchange samas masinas? Pole ka ime, et sul taastamisega probleeme on, sest nende koosjooksutamine on paras jubedus.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
26.09.2008 19:35:22
|
|
|
| friik1 kirjutas: |
BackupExec vaidlusesse sekkumata:
Sa jooksutad DC'd ja Exchange samas masinas? Pole ka ime, et sul taastamisega probleeme on, sest nende koosjooksutamine on paras jubedus. |
Ma tean et MS ei soovita neid samasse masinasse panna, kuid võin öelda pikast kogemusest (ka kodus on juba aastaid domeenikontra koos oma exchangega)
et see on siiski liialdus väikefirma kohta. Suurfrimas kus ikka kordades kohkem postkaste, seal küll. Kuid, peamine, kasutusel on SBS, kus polegi võimalust exchanget eraldi panna. Kuid varunduse kohapealt pole ikka vahet. Exchange storage, töökaust ja AD-state peavad olema samast ajast. Kui domeenikontra on kusagil teises masinas, siis peab ta ikka olema samast ajast mis Exchange. Nii on lihtsalt korrektne. Muidugi igasugust haltuurat saab teha, kuid see pole hea iga mõttes. Samas ka AD-state peab jälle olema samast point-in-time ajast mis on systeemiketas oma failidega koos muu system-statega. Ka see on korrektne lähenemina ja miks peakski asju haltuurana tegema.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
26.09.2008 20:05:09
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
...DDS ist tuleks suure kaarega eemale hoida ja kasutada vähemalt LTO-d.
... |
miks?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
02.10.2008 07:10:26
|
|
|
Sest DDS muutub mingi moment Write only mediaks.
Vaegkuulja, peale crashi sa installid suvalise sama põlvkonna NT masina (NT5, NT6) käivitad ntbackupi ja restored lindilt everything.
Aga niipalju kui mina aru saan siis, sulle vist eriti rauda ei eraldata, mis kontra ja lindiseade see on mis ei suuda kirjutada 8 tunniga vajalikku staffi ära. Kirjutatakse siiski 1GB minutis vähemalt 8se tundi mahub 480GB ja normaalne lindiseade suudab seda ilusti süüa.
Vaegkuulja me vist naca erinevatest maailmadest, minu kogemuse põhjal on enamlevinud siiski STD. Kodus sa võid jooksutada Unixit ka windowsi peal kui tahad, see ei tähenda et ta töötaks tingimustest kus kasutajad küljes on ja seurityt vaja tagada.
Saan ma õieti aru et sul puudub toimiva süsteemi reaalne taastamiskogemus? (mitte sinu kodu exchange)
PS. Valge inimene teeb Full backupi ning lindiseadme mahutavus on valgel inimesel 3Xandmemaht.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
02.10.2008 10:31:59
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
Sest DDS muutub mingi moment Write only mediaks.
Vaegkuulja, peale crashi sa installid suvalise sama põlvkonna NT masina (NT5, NT6) käivitad ntbackupi ja restored lindilt everything.
Aga niipalju kui mina aru saan siis, sulle vist eriti rauda ei eraldata, mis kontra ja lindiseade see on mis ei suuda kirjutada 8 tunniga vajalikku staffi ära. Kirjutatakse siiski 1GB minutis vähemalt 8se tundi mahub 480GB ja normaalne lindiseade suudab seda ilusti süüa.
Vaegkuulja me vist naca erinevatest maailmadest, minu kogemuse põhjal on enamlevinud siiski STD. Kodus sa võid jooksutada Unixit ka windowsi peal kui tahad, see ei tähenda et ta töötaks tingimustest kus kasutajad küljes on ja seurityt vaja tagada.
Saan ma õieti aru et sul puudub toimiva süsteemi reaalne taastamiskogemus? (mitte sinu kodu exchange)
PS. Valge inimene teeb Full backupi ning lindiseadme mahutavus on valgel inimesel 3Xandmemaht. |
Loe natuke ka internetist varundusteemalist juttu ja saa lahti oma aegunud põhimõtetest. Otse lindile ei soovitata varundada juba hulk aastaid. Miks? Sellepärast et:
1. Lint rikneb suurema tõenäosusega kui kõvaketas. Lindiseade kujutab lisariski.
2. Otse lindile varundusel pole mingit mõtet ega vajadust. Lindile varundatakse ainult pikema aja tagant kauaks säilitatava
arhiivi tarbeks. Seda tehakse ka mitte otse sourcest vaid sünteetilise varundusega.
3. Lindile kirjutus on siiski aeglasem SCSI RAID'ist. Arvesta ka seda, et see 8 öö
tundi võib ka muudeks operatsioonideks vaja minna.
4. Lindil olevat varundusarhiivi pole võimalik töödelda - kustutada sealt valikuliselt mittevajalikke snapshote
Võiksid kõigepealt teha selgeks kuidas üldse incremental varundusstrateegiat üles ehitatakse, primitiivsetest töövõtetest edasi areneda.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
02.10.2008 17:29:31
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
Sest DDS muutub mingi moment Write only mediaks.
... |
Toida mu uudishimu nati rohkem.
Omal on dds-d vanast ajast ning olles reaalsed taastamised üle elanud (alates RAID-kontrolleri hukust lõpetades "ammu kustutatud, nüüd vajalike" failidega) pole nagu osanudki midagi nooblimat tahta (meedia hinnad on parajad).
Senimaani on kiirusest piisanud, maht võiks olla suurem ning linte uuendan ca 10 ülekirjutuse takka
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
02.10.2008 19:26:47
|
|
|
[quote="kännuämmelg"][quote="Angrist"]Sest DDS muutub mingi moment Write only mediaks.
...[/quote]
Toida mu uudishimu nati rohkem.
Omal on dds-d vanast ajast ning olles reaalsed taastamised üle elanud (alates RAID-kontrolleri hukust lõpetades "ammu kustutatud, nüüd vajalike" failidega) pole nagu osanudki midagi nooblimat tahta (meedia hinnad on parajad).
Senimaani on kiirusest piisanud, maht võiks olla suurem ning linte uuendan ca 10 ülekirjutuse takka[/quote]
Kunagi 90nendatel sai ka päris palju neid DDS-e kasutatud ja tol ajal alternatiive eriti ei olnud ka. Aga mingi aeg selgus et kui lintide rotatsioonitsükkel oli paar kolm korda läbi käiatud ei õnnestunud enam pooltelt lintidelt taastada, kuigi logifailid teatasid, et kõik ilusti kirjutatakse linti jne, katsetades taastamatu lindiga uuesti kirjutamist kirjuts backup ilusti kõik peale eilma veateadeteta, taastamise katsel teatas, et ei suuda lugeda.
LTO ja DLT-ga pole veel minule teadaolevaid selliseid juhtumeid olnud. DDS on tänapäeval hea kodukasutusse.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
02.10.2008 19:34:41
|
|
|
huvitav.. taastanud olen nii teadmata vanadelt lintidelt kui värsketelt... eks peab siis uuesti üle kontrollima ning ilmselt ka tehnoloogiat vahetama
Mis on hinna/mahu/kiiruse suhtes optimaalseim valik?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
02.10.2008 21:51:44
|
|
|
Eks kindlasti oleneb see ka meedia tootja kvaliteedist, kuid neid mina igatahes eristada ei suuda.
http://www.markit.eu/ee/Product.aspx?ProductID=2449&CategoryID=26
Ma ise olen neid vidinaid pannud, põhiliselt küll SCSI omasid.
Lintide rotatsioonitsükkel on ca 15 linti E,T,K,Ne,N1,N2,N3,N4,K1,K2,KV1,KV2,KV3,A. Lisaks 1 Staatiline Full backup systeemikas.
Ca 400 eeku lint.
Kokku ca 25Keek. + Muidugi NAS kontorihoone teise nurka kuhu siis teha system state, et ei peaks vajadusel kohe seifi lintide järgi minema. Eriti kui oled midagi omal algatusel vussi keeranud kell on 11 õhtul.
Sellest pisut oavam kuid ka piisavalt töökindel ja asjalik on ka DLT kuid neid ma pole eritipalju paigaldanud sest ultrium on piisavalt odav device.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
02.10.2008 22:45:02
|
|
|
danke.. tuleb siis ilmselt ultriumi peale mõelda
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
03.10.2008 17:47:21
|
|
|
[quote="vaegkuulja"][quote="Angrist"]Sest DDS muutub mingi moment Write only mediaks.
Vaegkuulja, peale crashi sa installid suvalise sama põlvkonna NT masina (NT5, NT6) käivitad ntbackupi ja restored lindilt everything.
Aga niipalju kui mina aru saan siis, sulle vist eriti rauda ei eraldata, mis kontra ja lindiseade see on mis ei suuda kirjutada 8 tunniga vajalikku staffi ära. Kirjutatakse siiski 1GB minutis vähemalt 8se tundi mahub 480GB ja normaalne lindiseade suudab seda ilusti süüa.
Vaegkuulja me vist naca erinevatest maailmadest, minu kogemuse põhjal on enamlevinud siiski STD. Kodus sa võid jooksutada Unixit ka windowsi peal kui tahad, see ei tähenda et ta töötaks tingimustest kus kasutajad küljes on ja seurityt vaja tagada.
Saan ma õieti aru et sul puudub toimiva süsteemi reaalne taastamiskogemus? (mitte sinu kodu exchange)
PS. Valge inimene teeb Full backupi ning lindiseadme mahutavus on valgel inimesel 3Xandmemaht.[/quote]
Loe natuke ka internetist varundusteemalist juttu ja saa lahti oma aegunud põhimõtetest. Otse lindile ei soovitata varundada juba hulk aastaid. Miks? Sellepärast et:
1. Lint rikneb suurema tõenäosusega kui kõvaketas. Lindiseade kujutab lisariski.
2. Otse lindile varundusel pole mingit mõtet ega vajadust. Lindile varundatakse ainult pikema aja tagant kauaks säilitatava
arhiivi tarbeks. Seda tehakse ka mitte otse sourcest vaid sünteetilise varundusega.
3. Lindile kirjutus on siiski aeglasem SCSI RAID'ist. Arvesta ka seda, et see 8 öö
tundi võib ka muudeks operatsioonideks vaja minna.
4. Lindil olevat varundusarhiivi pole võimalik töödelda - kustutada sealt valikuliselt mittevajalikke snapshote
Võiksid kõigepealt teha selgeks kuidas üldse incremental varundusstrateegiat üles ehitatakse, primitiivsetest töövõtetest edasi areneda.[/quote]
Jumal halasta su IT juhile.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
06.10.2008 14:39:57
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
1 NAS nurka ning ntbackupiga NAS-i peale koopiad,
|
See on asi mida üldse ei soovitaks. NAS on väga suur riskitegur. Mitte NAS endal pole viga midagi, vaid viga on hoopis Windowsi Notworkingus (SMB ja CIFS), Windowsi filesharingus. Enam ebatöökindlamat kopimist polegi. Event logist võib leida selliseid vigu nagu "delayed write failed", mis tähendab seda et fail kopiti küll ära, isegi suurus ja kellaaega on samad, kuid sisu on vigane.
Korralik varundustarkvara teeb seda klient-server arhitektuuriga, mitte filesharinguga, mediaserveri ja varundusserveri vahel. Seega arhiiv peaks asuma siis kas otse mediaserveri või varundusserveri taga.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
08.10.2008 19:15:33
|
|
|
[quote="vaegkuulja"][quote="Angrist"]
1 NAS nurka ning ntbackupiga NAS-i peale koopiad,
[/quote]
See on asi mida üldse ei soovitaks. NAS on väga suur riskitegur. Mitte NAS endal pole viga midagi, vaid viga on hoopis Windowsi Notworkingus (SMB ja CIFS), Windowsi filesharingus. Enam ebatöökindlamat kopimist polegi. Event logist võib leida selliseid vigu nagu "delayed write failed", mis tähendab seda et fail kopiti küll ära, isegi suurus ja kellaaega on samad, kuid sisu on vigane.
Korralik varundustarkvara teeb seda klient-server arhitektuuriga, mitte filesharinguga, mediaserveri ja varundusserveri vahel. Seega arhiiv peaks asuma siis kas otse mediaserveri või varundusserveri taga.[/quote]
No vigase võrgu pärast ei ole veel mõtet tehnoloogiat maha kanda.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
08.10.2008 22:02:52
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
No vigase võrgu pärast ei ole veel mõtet tehnoloogiat maha kanda. |
.....et mis siis et reaalsuses ei tööta, hea tehnoloogia ikka Aga lahendust on vaja probleemile hoopis.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
09.10.2008 00:54:34
|
|
|
[quote="vaegkuulja"][quote="Angrist"]
No vigase võrgu pärast ei ole veel mõtet tehnoloogiat maha kanda.[/quote]
.....et mis siis et reaalsuses ei tööta, hea tehnoloogia ikka Aga lahendust on vaja probleemile hoopis.[/quote]
Reaalsuses on sinu võrk peetis ja vigane, minu võrgud piisavalt korras, et lubada sellist üle võrgu kirjutamist. Seega jah tõepoolest sinul ma antud lahendust kasutada ei soovitaks. Aga suurte failide korruptimine on vahel teema, seepärast ka soovitus otse linti kirjutada mitte kõigepealt suurde puntrasse ja siis linti. Nigu sa aru said NAS nurka on selleks, et oleks võimalik kiirelt taastada ilma et peaks panka lindi järele jooksma, muud otstarvet sellel pole.
Minuarust sa tegeled siin viimasel ajal rohkem minuga võitlemisega, mis on oma olemuselt juba parajalt mõttetu, kui reaalse aruteluga tehnoloogiate kasutamise üle, võiksid rohkem sellele fokuseerida.
Sul on vaja kõigest mulle näidata toimivamat töökindlamat ja toredamat systeemimudelit kui see mida ma välja pakkusin
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
09.10.2008 01:08:08
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
Reaalsuses on sinu võrk peetis ja vigane, minu võrgud piisavalt korras,
|
tohohh, miks see võrk siis niiväga "minu" on? Võrk on ikka tavaline, cat5 kaabe ja 1GB switch ning Windowsi networki vaevalt ka sina ümber oled ehitanud - pole nagu kusagilt otsast seda võrku personaliseerida.
| Angrist kirjutas: |
Aga suurte failide korruptimine on vahel teema, seepärast ka soovitus otse linti kirjutada mitte kõigepealt suurde puntrasse ja siis linti.
|
Miks sa arvad et varundusfail peaks olema suur ja ühes tükis. NTBackup tõesti ei oska backup mediat poolitada. Viga on esinenud ka umbes keskmise suurusega failide puhul.
| Angrist kirjutas: |
Nigu sa aru said NAS nurka on selleks, et oleks võimalik kiirelt taastada ilma et peaks panka lindi järele jooksma, muud otstarvet sellel pole.
|
No kusagilt Aafrikast ma varundusarhiive küll toomas ei käi. Kõige kiiremini saab kätte ikka HDD pealt.
| Angrist kirjutas: |
Sul on vaja kõigest mulle näidata toimivamat töökindlamat ja toredamat systeemimudelit kui see mida ma välja pakkusin  |
whatever, ma tahan lihtsalt mugavdunud it-mehi ajusid liigutama panna.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
11.10.2008 01:36:29
|
|
|
[quote="vaegkuulja"]
[/quote] whatever, ma tahan lihtsalt mugavdunud it-mehi ajusid liigutama panna.[/quote]
Mnjaa, see püha ja õilis eesmärk on tore küll, aga siiski parem oleks kui IT mehed natuke vähem ajusid liigutaks, rohkem "By the Book" asju teeks kui "Cooking the booki" aretaksid.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
xtr
HV Guru

liitunud: 20.12.2001
|
24.10.2008 14:44:24
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
| vaegkuulja kirjutas: |
Loe natuke ka internetist varundusteemalist juttu ja saa lahti oma aegunud põhimõtetest. Otse lindile ei soovitata varundada juba hulk aastaid. Miks? Sellepärast et:
1. Lint rikneb suurema tõenäosusega kui kõvaketas. Lindiseade kujutab lisariski.
2. Otse lindile varundusel pole mingit mõtet ega vajadust. Lindile varundatakse ainult pikema aja tagant kauaks säilitatava
arhiivi tarbeks. Seda tehakse ka mitte otse sourcest vaid sünteetilise varundusega.
3. Lindile kirjutus on siiski aeglasem SCSI RAID'ist. Arvesta ka seda, et see 8 öö
tundi võib ka muudeks operatsioonideks vaja minna.
4. Lindil olevat varundusarhiivi pole võimalik töödelda - kustutada sealt valikuliselt mittevajalikke snapshote
Võiksid kõigepealt teha selgeks kuidas üldse incremental varundusstrateegiat üles ehitatakse, primitiivsetest töövõtetest edasi areneda. |
Jumal halasta su IT juhile. |
Angrist, mille põhjal see viimane tsiteeritud lause on kirjutatud? Kas need 4 punkti on nii valed? Mitte et ma peaks ennast suuremaks spetsialistiks kui teie mõlemad, aga tunnen asja vastu huvi ja see teema siin on päris põnev ja lahmimist on ka piisavalt: "icrementalid on saadanast", "Valge inimene teeb Full backupi ning lindiseadme mahutavus on valgel inimesel 3Xandmemaht.", teise mehe võrk on peetis jne.
| ot: |
| Ja kuidas üks arvutiasjatundja suudab järjekindlalt mitte hakkama saada teiste kasutajate jutu tsiteerimisega? |
_________________ M: Magic Mouse + Keyboard, MX Master 3S
M: 16GB DDR4, 1TB SSD |
|
| tagasi üles |
|
 |
nevermind
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
24.10.2008 17:44:22
|
|
|
| ot: |
| Ja kuidas üks arvutiasjatundja suudab järjekindlalt mitte hakkama saada teiste kasutajate jutu tsiteerimisega? |
ta on bbcode parsimise keelanud - saad ka ise teha: all valikutes "keela BBCode selles postituses"
_________________ AHV ei tea, mis AHV teeb |
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
24.10.2008 22:25:16
|
|
|
| xtr kirjutas: |
| Angrist kirjutas: |
| vaegkuulja kirjutas: |
Loe natuke ka internetist varundusteemalist juttu ja saa lahti oma aegunud põhimõtetest. Otse lindile ei soovitata varundada juba hulk aastaid. Miks? Sellepärast et:
1. Lint rikneb suurema tõenäosusega kui kõvaketas. Lindiseade kujutab lisariski.
2. Otse lindile varundusel pole mingit mõtet ega vajadust. Lindile varundatakse ainult pikema aja tagant kauaks säilitatava
arhiivi tarbeks. Seda tehakse ka mitte otse sourcest vaid sünteetilise varundusega.
3. Lindile kirjutus on siiski aeglasem SCSI RAID'ist. Arvesta ka seda, et see 8 öö
tundi võib ka muudeks operatsioonideks vaja minna.
4. Lindil olevat varundusarhiivi pole võimalik töödelda - kustutada sealt valikuliselt mittevajalikke snapshote
Võiksid kõigepealt teha selgeks kuidas üldse incremental varundusstrateegiat üles ehitatakse, primitiivsetest töövõtetest edasi areneda. |
Jumal halasta su IT juhile. |
Angrist, mille põhjal see viimane tsiteeritud lause on kirjutatud? Kas need 4 punkti on nii valed? Mitte et ma peaks ennast suuremaks spetsialistiks kui teie mõlemad, aga tunnen asja vastu huvi ja see teema siin on päris põnev ja lahmimist on ka piisavalt: "icrementalid on saadanast", "Valge inimene teeb Full backupi ning lindiseadme mahutavus on valgel inimesel 3Xandmemaht.", teise mehe võrk on peetis jne.
| ot: |
| Ja kuidas üks arvutiasjatundja suudab järjekindlalt mitte hakkama saada teiste kasutajate jutu tsiteerimisega? |
|
Tänud BB koodide vihje kohta.
1. Kõvaketas siiski kujutab olulisemalt suuremat andmekao riski. Sest transportimisel on kõvaketas väga paha asi. Lisaks kõvaketast on natuke raske ejectida peale andmete kirjutamist.
2. Online kõvakettal on olemas risk pahatahtliku viiruse või hacki korral kustutatakse backupid ka kõvaketastelt. Backupide Transportimine teise lokatsiooni on oluline kontori tulekahju veeuputuse või igasuguse "Site Loss" Case korral.
3. Raid ei ole backup. Raidi peal asuv backupfile on andmete kiiremaks tastamiseks kuid ei ole siiski backup, sest ta ei kaitse millegi muu kui ainult andmin errori eest.
4. Korrektse lindi rotatsioonitsükli korral on iga snapshoti jaoks on oma lint.
Kõiki neid asju võib hakata säästma või kokku hoidma et a la ostame ainult 1 backupi lindi 15 asemel, aga seda oleks juba soovitatav teha koos mõne riskijuhiga.
Incremental on saadanast sellepärast, et kui sa tahad kätte saada mingisugust faili või muud kuratteab mida pead sa järjest kõik meediad tagasi masinasse toppima niikaua kuni jõuad selle full backupini, kui vahepeal on mõni meedia damaget saanud siis on ikka väga kaki olla. Ühesõnaga taastamine on jube tüütu ja aeglane protsess, koos manuaalse lindivahetamisega lindiroboti puudumisel.
Incrementalit on mõttekas teha backupides üle neti. selleks on päris hea IronMountaini teenus aga selle teema kohta on hoopis teine teema, MicroLinki Arvuti/Serveri VaruKoopia teenuse kohta.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
24.10.2008 23:21:15
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
1. Kõvaketas siiski kujutab olulisemalt suuremat andmekao riski. Sest transportimisel on kõvaketas väga paha asi. Lisaks kõvaketast on natuke raske ejectida peale andmete kirjutamist.
|
Ma ei näe mingit vajadust kõvaketast üldse kunagi transportida kuhugi.
| Angrist kirjutas: |
2. Online kõvakettal on olemas risk pahatahtliku viiruse või hacki korral kustutatakse backupid ka kõvaketastelt. Backupide Transportimine teise lokatsiooni on oluline kontori tulekahju veeuputuse või igasuguse "Site Loss" Case korral.
|
Selleks kirjutataksegi sünteetilise backupiga linti (kirjutatakse incremental varundusest ketastelt full backup linti)
| Angrist kirjutas: |
3. Raid ei ole backup. Raidi peal asuv backupfile on andmete kiiremaks tastamiseks kuid ei ole siiski backup, sest ta ei kaitse millegi muu kui ainult andmin errori eest.
|
Keegi pole kunagi väitnudki et RAID on backup.
| Angrist kirjutas: |
4. Korrektse lindi rotatsioonitsükli korral on iga snapshoti jaoks on oma lint.
|
GFS (Grandfather-Father-Son) tüüpi rotatsioonil või üldse rotatsioonil on selline puudus, kui tegemist on incrementaliga, et kui rotatsioon (näiteks Son) jõuab uuele tsüklile, siis muutuvad momentaanselt kasutuks kõik selle rotatsioonitsükli incremental snapshotid. Kasutatavateks jäävad üksnes Father ja Grandfather.
Groomingul on rotatsiooni ees selline eelis, et kogu tsükkel on pidevalt saadaval, ja nihkub dünaamiliselt. Kui tehakse grooming esimesele snapshotile, siis säititatakse kõik failiversioonid mis on vajalikud hilisemate snapshotide taastuseks, ning kustutatakse sealt ainult need mida hilisemates vaja pole (siis kui on uus versioon või sourcest kustutatud)
| Angrist kirjutas: |
Incremental on saadanast sellepärast, et kui sa tahad kätte saada mingisugust faili või muud kuratteab mida pead sa järjest kõik meediad tagasi masinasse toppima niikaua kuni jõuad selle full backupini,
|
Ei pea, selle jaoks on olemas kataloogfail ja enne taastust tehakse täpselt kindlaks millist meediat vaja on ning ka milliseid faile sellelt. NTBackup on jah nii rumal, et seda teha ei oska.
Aga selle jaoks ongi kasulik mitte kohe otse linti kirjutada, et poleks mõttetut kassettide loksutamist.
| Angrist kirjutas: |
kui vahepeal on mõni meedia damaget saanud siis on ikka väga kaki olla.
|
Selle jaoks kirjutataksegi mingi pikema aja tagant full backup linti.
| Angrist kirjutas: |
Incrementalit on mõttekas teha backupides üle neti. selleks on päris hea IronMountaini teenus aga selle teema kohta on hoopis teine teema, MicroLinki Arvuti/Serveri VaruKoopia teenuse kohta. |
Kui andmed on natukenegi väärtuslikud, siis esiteks ei tehta seda kindlasti üle interneti ja üle võrgu kasutatakse klient-server lahendust windows file-sharengu asemel.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
25.10.2008 05:18:54
|
|
|
| Vaegkuulja alusta sellest et kirjuta oma topaka backup skeemi Taasteplaan Kontori tulekahju korral milles hävis terve kontorihoone. Enne seda pole meil mõtet edasi argumenteerida.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
xtr
HV Guru

liitunud: 20.12.2001
|
25.10.2008 10:07:41
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
| Vaegkuulja alusta sellest et kirjuta oma topaka backup skeemi Taasteplaan Kontori tulekahju korral milles hävis terve kontorihoone. |
Aga tehke seda mõlemad Ootan huviga, kuna minul seisab see varsti ees.
_________________ M: Magic Mouse + Keyboard, MX Master 3S
M: 16GB DDR4, 1TB SSD |
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
25.10.2008 14:30:40
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
| Vaegkuulja alusta sellest et kirjuta oma topaka backup skeemi Taasteplaan Kontori tulekahju korral milles hävis terve kontorihoone. Enne seda pole meil mõtet edasi argumenteerida. |
Teeme parem plaani tuumasõja puhuks. Nii et kõik hävib, kuid seif lintidega jääb alles. Siis tulevad kunagi tulnukad ja taastavad lintide põhjal tsivilisatsiooni.
Muide, ma tean ka sellist juhtumit, kus ülirange käsk oli igal nädalal linte lindiseadmes vahetada ja seifis hoida. Ja nii siis kõik vahetasidki väga korrektselt neid linte ja hoidsid seifi koodi ja võtit turvalises kohas. Hiljem selgus et nendel lintidel polnud juba ammust aega mitte mingit infot.
OT: Kaval-Antsul kästi ka ust valvata. Nii ta siis võttiski majal ukse maha ja magas selle peal. Süüdistada ei saanud teda aga milleski, kuna korraldus oli täidetud eeskujulikult.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
25.10.2008 16:54:46
|
|
|
| vaegkuulja kirjutas: |
| Angrist kirjutas: |
| Vaegkuulja alusta sellest et kirjuta oma topaka backup skeemi Taasteplaan Kontori tulekahju korral milles hävis terve kontorihoone. Enne seda pole meil mõtet edasi argumenteerida. |
Teeme parem plaani tuumasõja puhuks. Nii et kõik hävib, kuid seif lintidega jääb alles. Siis tulevad kunagi tulnukad ja taastavad lintide põhjal tsivilisatsiooni.
Muide, ma tean ka sellist juhtumit, kus ülirange käsk oli igal nädalal linte lindiseadmes vahetada ja seifis hoida. Ja nii siis kõik vahetasidki väga korrektselt neid linte ja hoidsid seifi koodi ja võtit turvalises kohas. Hiljem selgus et nendel lintidel polnud juba ammust aega mitte mingit infot.
OT: Kaval-Antsul kästi ka ust valvata. Nii ta siis võttiski majal ukse maha ja magas selle peal. Süüdistada ei saanud teda aga milleski, kuna korraldus oli täidetud eeskujulikult. |
Ei ei vaegkuulja ära nüüd ürita midagi ironiseerida teemal taasteplan, kogu selle jutu ilu ja võlu seisnebki selles, et ainuke oluline asi mis 100 % töötam peab on taasteplaan. Ja tulekahju on täiesti eksisteeriv risk.
Iga näda linte seadmes vahetada ja seifis hoida ? iiiik seda peab tegema iga päev ja selleks, et eilset linti tänase dataga mitte üle kirjutada on vga kasulik. Eject käsk
Niiet, siiski vaegkuulja lase tulla taasteplaanil
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
25.10.2008 19:03:40
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
Ei ei vaegkuulja ära nüüd ürita midagi ironiseerida teemal taasteplan, kogu selle jutu ilu ja võlu seisnebki selles, et ainuke oluline asi mis 100 % töötam peab on taasteplaan. Ja tulekahju on täiesti eksisteeriv risk.
Iga näda linte seadmes vahetada ja seifis hoida ? iiiik seda peab tegema iga päev ja selleks, et eilset linti tänase dataga mitte üle kirjutada on vga kasulik. Eject käsk
Niiet, siiski vaegkuulja lase tulla taasteplaanil  |
Taasteplaan:
Kõigepealt siis on vaja kokku kutsuda IT-spetsialistidest koosnev komisjon, kes hakkab tegelema alljärgnevate punktidega:
1) leinapäeva väljakuulutamise üksikasjad
2) mõtisklemine küünlavalgel selle üle, kuidas võis juhtuda selline õnnetus
3) kaaluda, kas taastamine on ikka mõttekas
4) välja selgitada kus võiks asuda seif lintidega
5) kaaluda võimalust et varundust koos seifi ja lintidega polegi kunagi eksisteerinud
6) erinevad prognoosid lintidel asuva info kohta, lintide arvu umbkaudne prognoos
7) lisatasu suuruse paikapanek komisjoni töö eest
8) komisjonitöö lõunaaja kooskõlastamine
9) komisjoni töö lõpetamise kuupäeva kooskõlastus
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
25.10.2008 19:17:00
|
|
|
| vaegkuulja kirjutas: |
| Angrist kirjutas: |
Ei ei vaegkuulja ära nüüd ürita midagi ironiseerida teemal taasteplan, kogu selle jutu ilu ja võlu seisnebki selles, et ainuke oluline asi mis 100 % töötam peab on taasteplaan. Ja tulekahju on täiesti eksisteeriv risk.
Iga näda linte seadmes vahetada ja seifis hoida ? iiiik seda peab tegema iga päev ja selleks, et eilset linti tänase dataga mitte üle kirjutada on vga kasulik. Eject käsk
Niiet, siiski vaegkuulja lase tulla taasteplaanil  |
Taasteplaan:
Kõigepealt siis on vaja kokku kutsuda IT-spetsialistidest koosnev komisjon, kes hakkab tegelema alljärgnevate punktidega:
1) leinapäeva väljakuulutamise üksikasjad
2) mõtisklemine küünlavalgel selle üle, kuidas võis juhtuda selline õnnetus
3) kaaluda, kas taastamine on ikka mõttekas
4) välja selgitada kus võiks asuda seif lintidega
5) kaaluda võimalust et varundust koos seifi ja lintidega polegi kunagi eksisteerinud
6) erinevad prognoosid lintidel asuva info kohta, lintide arvu umbkaudne prognoos
7) lisatasu suuruse paikapanek komisjoni töö eest
8) komisjonitöö lõunaaja kooskõlastamine
9) komisjoni töö lõpetamise kuupäeva kooskõlastus |
Noojah, eks sinu backupimise strateegia kõige nõrgem külg on jah kahjuks andmete taastamine intsidendi korral.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
25.10.2008 19:36:02
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
Noojah, eks sinu backupimise strateegia kõige nõrgem külg on jah kahjuks andmete taastamine intsidendi korral. |
Kahjuks küll, kuna ma ei tööta otseselt selles osakonnas. Meil on nimelt neli osakonda - andmete loomine, andmete varundamine, andmete rikkumine ja andmete taastamine. Andmete taastamise osakond teeb just viimati nii head tööd, et andmete loomise osakond kavatsetakse üldse koondada.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
25.10.2008 19:58:48
|
|
|
home, sweet home...
ja läksi vaidlus (mis teadupärast pidi selgitama tõe) HV-likuks ära-/naljategemiseks
|
|
| tagasi üles |
|
 |
Angrist
HV kasutaja
liitunud: 23.09.2004
|
27.10.2008 18:21:56
|
|
|
Vaegkuulja no lase tulla siis tasteplaanil.
...
Lisasin eelmisele postile:
Mnjah, aga kui siin oli kellelgi taasteplaani vaja siis pakun välja et võiks selle kambakesi kokku kirjutada, savad kõik nautke rohkem haritud, ja ei teki sellist tegin kellelegi niisama ära tunnet.
Toimunud on kontori tulekahju millel käis omakorda tuletõrje peal ning nüüd on tegemist läbimärja põlenud varemega. Kuna serveriruumi lagi oli mittetulekindel siis põles lakke suur auk sisse, kuna serverit töötasid kõik väga võimsa upsi taga siis peavoolu lüliti väljalülitamine ei aidanud ning tuletõrje uhas kõik töötavad seadmed veega üle. Sina oled Itimees kes nukralt nina nuusates ja sulanud klaviatuuride ja Salvadore-Dali läptopide vahel ringi kõndides leiad ühe täiesti puhta ja ilusa paberi mille peale on kirjutatud "Taasteplaan". Lugedes selle läbi hakkad sa kohe tegutsema. Mis oli taasteplaanis kirjas ?
1.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
vaegkuulja
Aeg maha 30
liitunud: 08.11.2007
|
12.11.2008 21:33:14
|
|
|
| Angrist kirjutas: |
Vaegkuulja no lase tulla siis tasteplaanil.
...
Lisasin eelmisele postile:
Mnjah, aga kui siin oli kellelgi taasteplaani vaja siis pakun välja et võiks selle kambakesi kokku kirjutada, savad kõik nautke rohkem haritud, ja ei teki sellist tegin kellelegi niisama ära tunnet.
Toimunud on kontori tulekahju millel käis omakorda tuletõrje peal ning nüüd on tegemist läbimärja põlenud varemega. Kuna serveriruumi lagi oli mittetulekindel siis põles lakke suur auk sisse, kuna serverit töötasid kõik väga võimsa upsi taga siis peavoolu lüliti väljalülitamine ei aidanud ning tuletõrje uhas kõik töötavad seadmed veega üle. Sina oled Itimees kes nukralt nina nuusates ja sulanud klaviatuuride ja Salvadore-Dali läptopide vahel ringi kõndides leiad ühe täiesti puhta ja ilusa paberi mille peale on kirjutatud "Taasteplaan". Lugedes selle läbi hakkad sa kohe tegutsema. Mis oli taasteplaanis kirjas ?
1. |
1. "Lootus siit saarelt pääseda, nõuab otsida üles kus asub paat", lausub pealik ja koputab jalutuskepiga oma istumise all olevale paadile.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
jj666
Kreisi kasutaja

liitunud: 31.05.2004
|
14.11.2008 10:15:15
|
|
|
| vaegkuulja kirjutas: |
| Angrist kirjutas: |
Vaegkuulja no lase tulla siis tasteplaanil.
...
Lisasin eelmisele postile:
Mnjah, aga kui siin oli kellelgi taasteplaani vaja siis pakun välja et võiks selle kambakesi kokku kirjutada, savad kõik nautke rohkem haritud, ja ei teki sellist tegin kellelegi niisama ära tunnet.
Toimunud on kontori tulekahju millel käis omakorda tuletõrje peal ning nüüd on tegemist läbimärja põlenud varemega. Kuna serveriruumi lagi oli mittetulekindel siis põles lakke suur auk sisse, kuna serverit töötasid kõik väga võimsa upsi taga siis peavoolu lüliti väljalülitamine ei aidanud ning tuletõrje uhas kõik töötavad seadmed veega üle. Sina oled Itimees kes nukralt nina nuusates ja sulanud klaviatuuride ja Salvadore-Dali läptopide vahel ringi kõndides leiad ühe täiesti puhta ja ilusa paberi mille peale on kirjutatud "Taasteplaan". Lugedes selle läbi hakkad sa kohe tegutsema. Mis oli taasteplaanis kirjas ?
1. |
1. "Lootus siit saarelt pääseda, nõuab otsida üles kus asub paat", lausub pealik ja koputab jalutuskepiga oma istumise all olevale paadile. |
Kui vaegkuulja muidu veel mõnel puhul ajas loetavat teksti sõrmedest välja, siis konkreetsel juhul paistab, et pole tegelasel kunagi midagi taastada vaja olnud või siis piirdus katastroof sellega, et raamatupidaja kustutas exceli tabeli ära. Kui vastupidist väidad, siis ära mängi lolli.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
|
| lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|