[Zenoni]

Kas keegi oskab prognoosida, millised protsessorid on umbes 2 aasta pärast. Mind huvitab eelkõige nende energiatarve ja jahutusega seotud probleemid. Praegu on juba nii, et üle 2 GHz on juba kõik 80-100 wati piiril.

Huvitav, kuidas on neid võimalik maha jahutada ja kas ökonoomseid protsessoried veel üldse suudetakse toota ? Varsti on juba nii 2-3 aasta pärast võtab iga prose ligi 200 wat ja eeldab superjahutust.

Huvitav, milliseid arenguid siin on ?

[Sour]

64bit prose on tulevik, see ei tohiks olla nii jõhker energiasööja........

[KosMa]

Tõenäoline on, et suudetakse edasi areneda ikka mõlemas suunas...

alandatakse võimsustarvet ja seega siis ka soojuseraldust...

kindlasti suudetakse välja arendada ka paremaid jahutussüsteeme ja ehk ka nii edukalt, et suudetakse üle minna praeguselt lärmakalt ja kohati juba natuke väikese efektiivusega õhkjahutuselt mingile paremale meetodile... ärge saage minust valesti aru, aga minu arvates on vesijahutus oma praegusel tasemel kõigest üks vaheetappe õhkjahutuse ja millegi hoopis parema vahel...

Loodame parimat... ehk siis mitte ainult tehnilise arengu suurt edu vaid ka hindade vähemalt samal tasemel säilimist ja loomulikult pikemas perspektiivis ka nende alanemist...

[eeRuheeRu]

ma ei saa siiamaani aru, et kuda saab olla 2Ghz p4 mingis läppariliistus ja samas PC-s on ta rämeda jahutusega. Hoopis pinget peaks ehk prosedel alandama?

[Asassin]

KosMa, kui vesijahutusest ei piisa, siis võib ju ka phase-change jahutuse ehitada

[KosMa]

[pyromaan]

http://www.google.com/search?hl=en&ie=UTF-8&oe=UTF-8&q=phase-change+cooling&btnG=Google+Search

Phase change cooling is an interesting concept -- A phase change is a change of the state of matter, like water to steam (or ice), or amorphous (non-crystalline) to crystalline, or vice versa. But how can this change of state be used for cooling, you might ask.

Vaporization requires the input of heat energy. Our bodies use this as a mechanism to remove excess heat from ourselves. We sweat, and its evaporation requires heat input, i.e. the excess heat from ourselves.

The Prometeia use the evaporation of Freon, and more specifically Freon r134a, to remove heat from the processor, where the Freon is condensed in the condenser in a process, which releases heat energy.

The four-step cooling cycle

There are four steps in the cooling cycle of a Freon compressor based solution -- compressor, condenser, capillary tube, and finally the evaporator that sits on top of the processor.

What actually happens is that the gaseous Freon is sucked from the evaporator, into the compressor. The compressor increase the pressure to the condensation pressure of Freon, and the phasechange takes place –- the Freon changes state from gas to liquid.

The condenser, an inline radiator, gets rid of the heat generated by the evaporator and during the compression of the Freon. By now, the Freon is completely liquefied.

The capillary tube is a small diameter copper tube acting as a valve to lower the pressure. This capillary tube is important for the refrigerant to evaporate at such low temperatures.

When the refrigerant has passed through the capillary tube, it reaches the evaporator. The pressurized liquid expands inside the evaporator and changes state from liquid to gas. Now, remember what I said about vaporization requiring input of heat. The vaporization process inside the evaporator “consumes” the energy from the processor, and the processor is cooled down.

[Asassin]

Phase-change jahutus toimib samamoodi nagu külmkapp, on olemas 2 varianti
1. direct die, evaporator(ei tea eesti keelset sõna) on asetatud otse prose peale, vapochill ja prometeia on ka direct die süsteemid.
2. waterchiller, seal toimib evaporator vesijahutuse vee jahutajana, eeliseks 1. variandi ees on see, et saab jahutada ka teisi komponente(video, chipset jms)
tglt on ehitatud ka selliseid süsteeme kus on mitu evaporatorit, näiteks 1 on prose peal ja teine toimib waterchillerina, aga see on juba palju keerulisem.
üks asjalik koht on www.phase-change.com ja läbi tuleks lugeda ka www.refrigerationbasics.com/1024x768/rb1.htm

[TitaNiuz]

Aga mina näiteks arvan, et peale vesijahutuse on olemas ka selline asi, nagu nitro cooler -id. Tõsi, praegu on nad küll hirmkallid, aga see-eest vaiksed ja neid kasutavad tõsisemat tüüpi klokkijad. Isiklik arvamus on ikka see, et kui lastaks välja järjest kiiremaid protsessoreid, kuid esijalgu nende soojuseraldus järjest suureneb, tuleb esile nitrocooler oma efektiivsusega.
Aga mina näiteks kohe väga ootan, mida AMD välja mõtleb oma põrandakütjate suhtes. (no offense muidugi)

[Dumb(_;_)]

[Asassin]

1 astmelise süsteemiga on võimalik saavutada ~ -40° kasutades näiteks r22, kui aga raha ja tahtmist jätkub, siis võib ehitada ka 2 või isegi 3 astmelise cascade süsteemi, esimene aste oleks näiteks r22, teine etaan ja kolmas r14, ja võid arvata kui madal prose temperatuur siis oleks, vihjeks ütlen, et r14 keemistemperatuur on -128° 8)

[Wilts]

[KosMa]

[Asassin]

Pole täitsa kindel aga ära keelati vist r11 ja r12, aga freoone on väga erinevaid ja siin nende keemistemperatuurid.

[Dumb(_;_)]

Vot seda R113 oleks need emaplaadivannitajad oma sukeldamistegevuses saanud kasutada. Inertne ja ei kee kohe minema.

[KosMa]

[Dumb(_;_)]

[Asassin]

Kui aega saan, siis proovin maalt mõne vanema külmiku koju vedada ja sellega naca mängida/katsetada, r22 eriti kallis ei ole, mingi 300.- vms, aga uued kompressorid on mängimiseks naca kallid, ca 1,5k , kui näiteks captube ja/või evaporaatori suurus valesti arvestada, siis võib vedel(ei jõudnud evaporaatoris ära keeda) r22 kompressorisse sattuda ja kompressor ongi õhtal.

[keegi-Hannes]

Tore fantaasiaküllane teema.
1.laiatarbeprose suudab ehk tulevikus töötada madalamal pingel kui praegu (tõsi ta on et ümberlülitusfront juba praegu vist 0,6 voldi lähedal)
2. Hakkavad levima koond-paraleel prosed (serverid ja muu) mis jahutuseesmärgil on integreeritud hoonete kütte ventilatsiooni ja jahutussüsteemidega noh näiteks laborid, ülikoolid, militaartehnika miks mitte ka korruselamutes selliselt et sulle tuleb vaid klaviatuur monitor DVD-seade ja muu istub kuskil keldris ühenduses "tont-teab" ehk sinihamba kaudu. näiteks kui iga protsessorkeskus (mis sinu lähedal kohiseb maksab suurusjärk 4k-EEK siis kahekümne korteri peale on see 80kEEK ja selle eest saaks küll arvutusvõimsust kokku kuhjata ja maha ka jahutada. ja väheusutav et kõik 20 korraga Doom4 siis mängivad
Olulisem on siis just andmete edastus mitte aga nende töötlus kiirused.
3. Jahutuseks endiselt õhk sest kõik muud lahendused on kordades kallimad või keskkonnaohtlikud.

[SKG]

eks kaugemas tulevikus võivad prosed hoopis teistsugused välja näha. mingi plasma variant vist olevat leiutatud, aga iseasi millal see tavakasutajani jõuab. lugesin kuskilt. 8)

[Sour]

elektronprose (5 elektroni juhtimisega saadi mitu korda suurem arvutuskiirus kui hetke võimsamate arvutite oma) või siis bioprosed (midagi nagu aju) ....vot see on tulevik......

[Wilts]

[aakaa]

bioprotsessori idee on iseenesest väga intrigeeriv, kuid (närvi)rakkudest koosnev süsteem on arvatavasti üsna kaugel. Närvirakk on lihtsalt liiga keeruline, vähemalt praeguste teadmiste juures tundub olevat palju lihtsam edasi töötada olemasolevate lahendustega. Rakkude juures on üheks miuarust väga huvitavaks probleemiks nende toitmine. 30% inimese päevasest energiast kulub sellele, et hoida Na ja Ka kontsentratsiooni rakkudes puhkeolukorras stabiilsena. Praeguses olukorras on lahendamata rakkude väsimise ja suremise probleem (närvirakud lihtsalt väsivad ära ja ei suuda oma funktsiooni täita). Ja närvirakke ei osata hetkel veel kasvatada ka, alles mõni aastake tagasi avastati, et närvirakke siiski natukene ka elu jooksul juurde tekib. Kuigi mõtlemist kui sellist seostatakse pigem närvirakkude vaheliste ühendustega...
Iseenesest oleks väga köitev pilt, kuidas purgi sees on mingi klomp-kogum rakke, mida sa pidevalt pead mingi toitelahusega toitma ja jääkainetest puhastama, ja sealjuures hoidma keskkonna eriti stabiilsena... Põnev... aga liiga utoopiline.
Juba päris mitu aastat tagasi räägiti midagi valkmälust, kus bioaktiivsed ensüümid suudavad muuta oma seisundit vastavalt migile väljast tulevale signaaliile, ning seda seisundit ka säilitada.

Pean punastades tunnistama, et kui mõtlema hakata, siis mul ei ole aimugi, kuidas tänapäevased mälud-protsessorid tegelikult töötavad... mingid ühed-nullid küll, aga mis siis.
Back to the present!!

[ipruul]

kui ma nüüd õieti mäletan, siis vist pidid tulevikus tulema kvant arvutid. Need pidid töötama üldse mingi uue põhimõtte järgi, mitte 0 ja 1 ga... Valgusega pidavat saama neid kvant kristalle erinevatesse olekutesse ning seejärel jälle tagasi. Aga need tulevad vist heal juhul 10 aasta pärast alles.

[Dumb(_;_)]

Muutke jah teema ära. Uus teema oleks vast siis 'Kuidas ära jahutada kuumavaid kvante?'