[kedambarai]

Tere,

Kas keegi paneks yles møned 35mm vårvinegalt (vøib tegelikult ka slaidilt) sisseskånnitud lahedad pildid, et oleks nåha filmi eelist digipildi ees? Just vårvide elutruuduse ja ulatuse møttes. Internetis jube piin selliseid pilte otsida.

Oleks hea, kui toodaks åra ka filmi mark ja labor kus pildid tehtud.

Vaja selleks, et aidata otsustada kui kaugele peaks digi juurest minema, et tekiks mingi mårgatav pildivahe. Kui 35mm vårvinega pilt jååb tagasihoidlikuks ja K10D pildist mitte palju paremaks siis pole ilmselt vahet. Tuleks åkki juba slaidi poole vaadata vøi yldse møne keskformaadi vms poole?

Tånud

[tahanteada]

Palju lihtsam: Tee objekti- ja v2rvirohke test-tabel. Siis pildistad seda ja lased korraga pildid teha yhes ja samas korrektses fotofirmas korralikule fotopaberile. Siis n2ed 6iget vahet.

Postitatud mobile device

[ihvike]

Tee pilte ja kogu lugu. See, kas film või digi, see on teisejärguline, peaasi, et pildid head on. Absoluutne kvalitatiivne vahe on ebaoluline, digi ja film on juba piisavalt sarnase kvaliteediga ja kumb on parem - see on täiesti emotsionaalne küsimus. Kui tahad keskformaati, siis nagunii digi ei tule kõne alla, kui just põrutavalt rikas ei ole.

[kedambarai]

[ihvike]

[kedambarai]

rahu rahu, råågime jah teineteisest møøda. tahtsin saada piltidele linke ja yhe saingi, mille eest suur tånu.

seletan tagamaad:

pildistan mitu aastat juba digiga kuid miski asi on mis håirib. Mitmest asjast mis vøib håirida juurdlen praegu fotograafilise ulatuse (vist) yle ning kuskilt on mulle jåånud kahtlus, et filmil on ulatust rohkem kui sensoril. See peaks siis tumedas osas avalduma, myra seal lihtsalt ei tundu olevat. Vårvide puhul vist midagi kaa, ei jaga seda asja veel. Tulemuseks ongi, et pildid on justkui elusamad. Ja "siledamad". Muidugi vøivad digivennad nüüd ennast kåima tømmata ning hakata pøhjendama kuidas digi on sama hea kui film aga see låheks teemast vålja. (Samamoodi vøivad helifånnid seletada kuidas CD on parem kui vinyyl ja lcd projektor sama mis kino).

Enivei, kui ma nåen filmi pilte mida on digia raske/vøimatu jårgi teha siis tuleb påevakorda filmikere ost ning hind siin våga ei mååra, lihtsalt tuleb hoolikamalt valida mida ja millega pildistada

ja no... påriselt kaa, ma tean küll et ma olen lammas ja tegelen totrustega niiet seda pole vaja foorumis veelkord toonitada

[ihvike]

Filmimüra on digiga üsna raske-võimatu järgi teha. Muus osas on see vahe kinni skänneris, fotoaparaadis, pildistajas, konkreetses olukorras, skännijas, digifotokas....... Lootusetu üritus. Mingi enam-vähem võrreldava tulemuse saab siis, kui sa võrdled konkreetset digikat kontrollitud keskkonnas konkreetse filmiga, skännid selle konkreetse kvaliteetse skänneriga sisse, uurid pikslihaaval arvutis või lased välja printida.
Ära võta muidugi mu klähvimist tõsiselt, aga ma toon ühe paralleeli. Olukord, kus lapsele öeldakse, et üle tee tohib minna rohelise tulega ja laps seletab vastu, et eieeieeiei, ma ikka tahan ise punasega proovida.

EDIT: Kuna aga filmikered on õudselt odavad ja põhimõtteliselt piisab zeniidist ka, et saada aru, mida film teeb, siis võib ka lihtsalt proovida ja kogu lugu. Või laenata kellegilt filmikere. Ühte ma aga ütlen, tavaline digilabori skänn on kõlbmatu saast, sellega ei ole üldse mõtet aega raisata. Variandid on kas negaskänner (kust neid korralikumaid tänapäeval enam üldse võtta ongi...?) või siis http://www.digifoto.ee/services/imacon/ Sealt lingilt on muidugi selline OUCH! reaktsioon kohe garanteeritud. Filmiga mässamine on rämedalt kallis.

[kedambarai]

http://eestifoto.paper.ee/sein/read.php?f=3&i=65509&t=65509

paadi ja pesa pilt (vead pole praegu olulised) - kas tuleb teralisusest see vana-kooli ilme neil piltidel vøi on ikkagi mingi ulatuse teema? kuidagi elavad on need pildid küll minu arust.

See hind ei ytle midagi peale selle, et valguslaud låheks kåiku enne kui skånn ja print. praegu aga plaan on vålja valida: 1) kas on møtet yldse filmiga jånnata (nåidispilte tahaks) 2) kas jånnata negatiiviga vøi slaidiga

[XYZ]

Aga mis on see päris lõppeesmaärk - kas saada pildid paberile või arvutiekraanile
Igatahes on üks asi, kui kogu töötlusprotsess on 100% analoogtasemel (film > negatiiv/slaid > paber/projektor+ekraan) või hüppab ükskõik mis tööfaasis digimuundur vahele ja viimasel juhul hakkab kohe selle töö lõpptulemust mõjutama. Igasugused skännerid võivad põhjustada värvikorrektsioone, vajada kalibreerimist...

[kedambarai]

løppeesmårk ikka paberile. suurelt. pyyangi vålja selgitada, milline algmaterjal mulle selle potentsiaali annab. ilmselt valin valguslaual hea kaadri vålja, lasen åra skånnida ning siis paberile (nii see vist kåib kuna analoogmasinaid pole just palju ja ise ma kaa vaevalt et hakkan ilmutama - suurendama). kui aga sedasi skånnitud pilt mind mingi ainult filmil oleva omadusega ei paelu siis lasen digiga edasi. Slaidil see eelis et seda saab ka projektoris nåidata igasuguse skånnimise-printimise jamata.

ikkagi... pole siis pilte kellelgi?

[XYZ]

[ihvike]

Kui lõppeesmärk on paberile ja suurelt, siis enam-vähem ainuke majanduslikke ressursse arvesse võttes mõistlik variant on keskformaat slaidifilmiga. Keskformaatkaadrist võtab hea skänniga ikka palju-palju rohkem infot välja kui ükskõik millisest digikast. Rääkimata suure formaadi eelistest, terava-uduse ülemineku puhtus ja sellest tulenevalt kolmemõõtmeline ilus pilt, mida väikeste formaatidega ei olegi võimalik saavutada. Ja muidugi müra on keskformaadil märkimisväärselt vähe, võrreldes 35 mm filmiga. Aga see on muidugi absoluutselt tehnilise kvaliteedi küsimus. Telefoniga tehtud pilti võib samuti A0 suuruses printida, kui asjal sisu on.

[kedambarai]

[bright]

Digikal on pikk maa käia filmi elutruuduseni.

Tavaline peegel 36x24mm kaadriga rahuldab tavakasutaja vajadused kenasti.
Kui klaasi joonis on terav, prindid A4 väga heal tasemel.

Digi eelis tõepoolest taskukohasem kaadri hind ja vähem ajakulu. Pildid aga
väga igavate ja lamedate värvidega, võrreldes filmi(de)ga.

edit: plaadile lastes tasuks 5mpix skänn lasta. pole küll kursis mis marki skänner
fotoluksis on pärnu mnt 130, kuid tulemus on päris hea. 2mp jääb ehk väikseks
tänapäeval ja 14mpix on tavafilmi ja tavakaameraga tehtud kaadrite jaoks ehk
liigne overkill - olulist teravust juurde ei tule.


fotoluksi kodulehelt:

301 Filmi skaneerimine CD-le (1228 x 1818 pikselit) jpg. 50,00 kr ~2,23mpix
302 Filmi skaneerimine CD-le (1830 x2752 pikselit) jpg. 100,00 kr ~5,03mpix
303 Filmi skaneerimine CD-le (2516 x 3544 pikselit) jpg. 200,00 kr ~8,91mpix
304 Filmi skaneerimine CD-le (3036 x 4536 pikselit) jpg. 300,00 kr ~13,77mpix

http://www.fotoluks.ee/?op=body&id=225