Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum |
|
1dumbpcuser
HV Guru
liitunud: 05.03.2002
|
14.11.2007 18:33:35
Kinofilmi kvaliteet |
|
|
Esiteks, vabandust, kui teema vales alafoorumis ja kui vastus juba kusagilt siit leida.
Aga asjast ka. Huvitab selline asi, et kui heaks saab filmide kvaliteeti arendada? Nimelt olen näinud mitmeid filme, mis tulid DVD-l välja mitu aastat tagasi, aga nüüd on neist juba HD resoga saadaval. Siit ma järeldan, et kas on need mingi upscale'd reso või on filmitootjatel filmid nii kvaliteetsed, et sealt HD-le üleminek on lihtsalt "rippimise"(? ) asi? Et füüsiliselt on filmilindid juba ammu HD reso jaoks valmis olnud. Ise mäletan, et 35mm fotofilmi kvaliteediks on vaja ikka mitukümmend digika megapixlit. Küsimus ongi, et kas olen õigesti aru saanud ja mis resolutsiooni praegused kasutusel olevad kinofilmilindid toetavad?
_________________
|
|
Kommentaarid: 97 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
92 |
|
tagasi üles |
|
|
PQ
HV vaatleja
liitunud: 21.02.2005
|
14.11.2007 19:13:51
|
|
|
35 mm filmilindi resulutsioon on laias laastus umbes 4,5k x 2,5k, kui praegune full HD 1080p standard on 1920x1080... ehk siis HD resulutsiooni saamiseks puudub vajadus upscale'da... algmaterjalist jätkub piisavalt full HD jaoks ja jääb ülegi
|
|
Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
9 |
|
tagasi üles |
|
|
1dumbpcuser
HV Guru
liitunud: 05.03.2002
|
14.11.2007 23:02:35
|
|
|
PQ, tänan vastuse eest. Äkki oskad viidata allikale?
_________________
|
|
Kommentaarid: 97 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
92 |
|
tagasi üles |
|
|
Mario.
HV Guru
liitunud: 25.07.2004
|
14.11.2007 23:08:08
|
|
|
Täpselt ei olegi filmilindil piksleid vaid nende mahu määrab ära skänner. Kõik oleneb ka film grainist ja muust.
|
|
Kommentaarid: 274 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
6 :: |
2 :: |
217 |
|
tagasi üles |
|
|
1dumbpcuser
HV Guru
liitunud: 05.03.2002
|
15.11.2007 07:41:18
|
|
|
Seda ma tean jah, et otseselt filmilindil pikslid puuduvad. Lihtsalt tahtsin teada, et kui palju fullHD filmilindi kvaliteeti realiseerib. et siis umbes veerand...(~2*~2 korda)
_________________
|
|
Kommentaarid: 97 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
92 |
|
tagasi üles |
|
|
elgordo
HV kasutaja
liitunud: 10.11.2005
|
17.11.2007 14:10:33
|
|
|
Jah, nii see käib- 35mm prindid skännitakse uuesti sisse. Ning filmilindi juures ei saa sõna "resolutsioon" eriti kasutada, sest mida sa mõõdad? Üksikuid kristalle?
Kui ma ei eksi, siis käib asi nii (tänapäeval vähemalt), et film skännitakse sisse 2K või 4K resolutsiooniga, mille järel seda monteeritakse, color correctitakse, lisatakse CGI´d ning muid efekte (mille jaoks kasutatakse selliseid vingeid süsteeme nagu poole miljoni dollariline Quantel iQ arvuti või siis "ainult" 150,000 $ maksev Avid DS Nitris) ning seejärel prinditakse film taas lindile, et siis kinodesse edasi saata.
Kahju on vaid see, et mitte kõigist vanadest filmidest pole originaale järele jäänud. Mulle väga meeldivad vanad filmid ning väga tahaks neid HD kvaliteedis näha.
|
|
tagasi üles |
|
|
tanel_76
HV vaatleja
liitunud: 16.02.2005
|
21.11.2007 11:46:06
|
|
|
Isegi kui vanadest filmidest on originaal olemas,
ei pruugi seal filmilindil midagi alles olla.
Technicolori vanemad filmid (ka uuemad)
peaks kõige kvaliteetsemad olema (Azo pigment)
neid linte loetakse arhiveerimiseks kõige paremateks.
Eastmancolori negatiive alates 83-84 aga kõige viletsamateks
arhiveerimise seisukohast võttes, vähem kui kümne aastaga
on olenevalt hoiutingimustest ainut magenta alles.
PS. ka meil, Eestis tehakse digiefekte. Muidugi mitte
nii kallitel masinatel nagu Quantel või Nucoda, kuid
midagi siiski.
_________________ Davinci Resolve
Quadro FX3700 / FX5800 |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
|
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
21.11.2007 16:05:33
|
|
|
Kinofilmi lindi kvaliteedi juures hakkab pigem esmaselt mõjuma mitte resolutsioon vaid filmimaterjali ebaühtlus (laigud, "keemine", lisaks igasugused kasutusest tekkinud kriipsud ja täpid). Need kõik on kordades suuremad kui nn. pikseldus ja tegelikult häirivad päris tugevasti ka tavalise tehnikaga vaadates.
|
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
|
elgordo
HV kasutaja
liitunud: 10.11.2005
|
25.11.2007 00:07:10
|
|
|
tanel_76 kirjutas: |
.
PS. ka meil, Eestis tehakse digiefekte. Muidugi mitte
nii kallitel masinatel nagu Quantel või Nucoda, kuid
midagi siiski. |
Digieffektide jaoks ei pea olema sul mingit masinat, mis maksab rohkem, kui keskmine elumaja. Mina jooksutan oma suhteliselt keskpärasel kodumasinal vägagi high-end programme ning töötab täitsa normaalselt. Muidugi, kui asi renderdamiseks läheb, eks peab aega varuma küll.
Aga huvi pärast küsin- millega siin eestimaal siis neid digieffekte tehakse? Kas mõtled ikka 3D-d või midagi Adobe After Effectsi laadset?
Ja huvi pärast tahaks teada- kas Eestis mõni Avid Symphony Nitris või muu taoline high-end workstation on?
|
|
tagasi üles |
|
|
didi111
HV vaatleja
liitunud: 30.10.2007
|
25.11.2007 00:50:03
|
|
|
kas siis otse digitaalsele meediale ei salvestata videot? milleks tänapäeval üldse film?
|
|
tagasi üles |
|
|
elgordo
HV kasutaja
liitunud: 10.11.2005
|
25.11.2007 03:01:49
|
|
|
Osa salvestatakse küll digitaalselt, kuid video ja film ei näe päris samasugused välja ning film võimaldab ka oluliselt paremat pildikvaliteeti resolutsiooni osas. Lisaks, see, et sa filmiga töötad lisab vaid ühe vaheetapi, et lindistatut 35 mm´i pealt omale arvutisse saada nii, et ega see nii suurt vahe ei tee (kuigi digitaalne on tõepoolest palju mugavam).
Film lihtsalt näeb välja nagu film ning paljudele meeldib see ning nad eelistavad näha seda. Ka mina pooldan seda seisukohta.
|
|
tagasi üles |
|
|
Jänes
HV kasutaja
liitunud: 16.11.2003
|
25.11.2007 19:25:20
|
|
|
didi111 kirjutas: |
kas siis otse digitaalsele meediale ei salvestata videot? milleks tänapäeval üldse film? |
Millal viimati kinos käisid ? Kui suurele ekraanile pilt kuvatakse ? Mis projektor olema peaks, et seda sama heledusega ja kvaliteediga suudaks.
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
5 |
|
tagasi üles |
|
|
elgordo
HV kasutaja
liitunud: 10.11.2005
|
25.11.2007 20:09:35
|
|
|
tsitaat: |
Millal viimati kinos käisid ? Kui suurele ekraanile pilt kuvatakse ? Mis projektor olema peaks, et seda sama heledusega ja kvaliteediga suudaks. |
Mis see siia puutub? Miks peaks digitaalse info kuvamiseks vaja olema võimsamat projektorit, kui seda, mis näitaks filmilindil olevat? Või on sul mingit infot selle kohta, et see peaks tõepoolest nii olema?
Rahaliselt aga oleks võimalik päris palju säästa, kui minna digitaalsele distribution´ile üle. Ühe release printi, ehk siis filmi koopia mis läheb kinno, tegemiseks kulub umbes 1000$ aga, kui sama asi mingitele disketilaadsetele asjadele salvestada, oleks rahaline võit väga mitmekordne.
|
|
tagasi üles |
|
|
ylovoitka
HV kasutaja
liitunud: 14.11.2001
|
26.11.2007 13:53:43
|
|
|
Kui hakata filme digitaalselt kinodesse vedama, eeldaks see, et iga kaader salvestatakse 4500 x 2500 pixelit (toetudes üleval väidetud filmilindi ligikaudsele resole). Millise projektroiga sellist reso näidata saaks? Vaja oleks 5 korda rohkem pixleid, kui full HD. HD projektori arendamisel võideldi suurte jamadega.. küll saavad ka selle 11K pixelise projektoriga hakkama.. Võibolla lähitulevikus..
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
|
didi111
HV vaatleja
liitunud: 30.10.2007
|
26.11.2007 14:31:36
|
|
|
Jänes, ma rääkisin filmi tegemisest mitte levitamisest.
|
|
tagasi üles |
|
|
HacaX
HV Guru
liitunud: 22.01.2004
|
26.11.2007 20:32:12
|
|
|
Digi tuleks tõesti odavam, aga levitamine on nii oluline protsess seab omad piirangud. Kasvõi sellesama reso tõttu - filmi pealt annab tulevikus parema tehnikaga suurema digipildi saada, samas digitaalkujul algmaterjalist suurema pildi võlumine on sunnib 1. postis pakutud lahendusi käiku laskma.
Ja eks ka kokkuhoid tuleb mängu - pole mõtet kalleid digikaameraid hankida kui filmi söövad variandid juba olemas on ning ka korralikku tööd teevad
_________________ IMO & GPLed |
|
Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
22 |
|
tagasi üles |
|
|
ajnurm
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.06.2002
|
26.11.2007 20:55:41
|
|
|
kvaliteetne toorfilm on kordi suurema infohulgaga kui parim praegu eksisteeriv digiformaat. digikaamera kere on sama optika juures kordi odavam kui filmikaamera kere. ja filmitakse paraleelselt (filmikaameral on tänapäeval tavaliselt küljes 3CCD maatriks digi jaoks) nii filmile kui digile. must montaa tehakse arvutis (digis) ja ka digiefektid. selle põhjal monteeritakse film ning salvestatakse digist filmile ka digiefektidega plaanid-kaadrid. valmis filmist tehakse omakorda digikoopiad. väga lihtsustatult käib asi nii.
_________________ RTFM & UTFG!
HV kasutaja nr. 933 |
|
Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
34 |
|
tagasi üles |
|
|
Jänes
HV kasutaja
liitunud: 16.11.2003
|
26.11.2007 22:23:12
|
|
|
didi111 kirjutas: |
Jänes, ma rääkisin filmi tegemisest mitte levitamisest. |
No võib-olla mul tõesti arusaamisega probleeme, järeldasin seda sellest lausest :
didi111 kirjutas: |
kas siis otse digitaalsele meediale ei salvestata videot? milleks tänapäeval üldse film? |
Pluss muidugi filmikompaniide poolt vaadates, käib nii ka võitlus piraatluse vastu, filmi on tunduvalt raskem kopeerida ja digitaliseerida.
Paljudest filmidest hakatakse digitaalseid koopiaid tegema tunduvalt hiljem,peale kino linastust,et vältida koopiate levik. Peale DVD ilmumist on netis koopiad laialdaselt saadaval.
viimati muutis Jänes 26.11.2007 22:33:32, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
5 |
|
tagasi üles |
|
|
HA
HV Guru
liitunud: 02.05.2005
|
26.11.2007 22:33:16
|
|
|
didi111 kirjutas: |
kas siis otse digitaalsele meediale ei salvestata videot? milleks tänapäeval üldse film? |
sest film on parima kvaliteediga
nii pilt kui heli
pealegi peaks kõik kinod hakkama osta uusi, väga kalleid projektoreid
|
|
Kommentaarid: 141 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
2 :: |
119 |
|
tagasi üles |
|
|
tanel_76
HV vaatleja
liitunud: 16.02.2005
|
17.04.2008 18:21:48
|
|
|
elgordo kirjutas: |
Digieffektide jaoks ei pea olema sul mingit masinat, mis maksab rohkem, kui keskmine elumaja. Mina jooksutan oma suhteliselt keskpärasel kodumasinal vägagi high-end programme ning töötab täitsa normaalselt. Muidugi, kui asi renderdamiseks läheb, eks peab aega varuma küll.
Aga huvi pärast küsin- millega siin eestimaal siis neid digieffekte tehakse? Kas mõtled ikka 3D-d või midagi Adobe After Effectsi laadset?
Ja huvi pärast tahaks teada- kas Eestis mõni Avid Symphony Nitris või muu taoline high-end workstation on? |
Masin masinaks, kuid Sul pole seal taga mitte mingit infrastruktuuri, näiteks kui on vaja kompresseerimata HD'd maha mängida?
Nii poolteist tundi materjali? 270mb sek? Ning ka näen iga päev seda, et tehakse "kodus" RGB värviruumis oma "efektid" ära, ning pärast telekas
on pilt YUV'is täiesti alla igasugust arvestust.. neid asju ei tehta tegelikult nii.
Üldiselt on viimastel aastatel läinud igal pool kasutusse tavalised workstationid, enam neid suuri, spetsiaalselt mingi softi jaoks
ehitatud masinaid ei näe. Film Master jookseb ka juba tavalise Dell workstationi peal, videokaart peab hea olema.
Hetkel on digitehnika, mis võimeline andma edasi sama infohulka
ajaühikus edasi nagu seda film annab, tohutult kallis.
Ise olen aastaid filmi-alal töötanud ning senini pole näinud pädevat digi-masinat,
mis küündiks filmi tasemeni oma dünaamika pooelst. Alati on vaja valguse osas järele
aidata kaameraid, kuna sensorid ei küündi veel kogu informatsiooni talletama.
Üldiselt kulub odavama difitehnika abil salvestatud pildi üles kloppimiseks postis
rohkem aega (raha) kui kohe korralikult filmile tehtu puhul.
Üldiselt pakutakse, et 12-bitist alates on võimalik filmi dünaamikat edasi anda,
sellist digi-tehnikat veel ei levi, mis suudaks sellist pilti kinos maha mängida.
Aga efektidest Eestis,
meie näiteks teeme päis palju 2D/3D efekte filmidesse.
Skaneerime materjali log failidena 2k resolutsioonis ning
teeme seal vajaliku töö. Värvikorrektsioonid tehakse näiteks
Digital Vision'i Film Masteril, see võimaldab kuni 4k formaadis
materjali maha mängida. Aga üldiselt on tegemist HD projektidega.
lisamaterjali näeb
www.filmpost.ee lehel,
aga hetkel on see uuendamisel.
_________________ Davinci Resolve
Quadro FX3700 / FX5800 |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
|
tommionu
tubli telepoiss
liitunud: 17.11.2001
|
28.04.2008 13:48:09
|
|
|
tanel_76 kirjutas: |
Masin masinaks, kuid Sul pole seal taga mitte mingit infrastruktuuri, näiteks kui on vaja kompresseerimata HD'd maha mängida?
Nii poolteist tundi materjali? 270mb sek? ... |
muud ei tahaks kommenteerida, aga uncompressed materjali andmeedastusmaht HD (HD-SDI) standardi järgi ikka pea 1,5Gbit/s (720p) või pea 3Gbit/s (1080p). SD (SD-SDI) on 270Mbit/s.
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
|
tanel_76
HV vaatleja
liitunud: 16.02.2005
|
29.04.2008 20:00:56
|
|
|
tommionu kirjutas: |
tanel_76 kirjutas: |
Masin masinaks, kuid Sul pole seal taga mitte mingit infrastruktuuri, näiteks kui on vaja kompresseerimata HD'd maha mängida?
Nii poolteist tundi materjali? 270mb sek? ... |
muud ei tahaks kommenteerida, aga uncompressed materjali andmeedastusmaht HD (HD-SDI) standardi järgi ikka pea 1,5Gbit/s (720p) või pea 3Gbit/s (1080p). SD (SD-SDI) on 270Mbit/s. |
no mbit/s või mb/s...
3gbit/s ongi pea 270mb sekundis.
SD puhul siis 25mb/s.
_________________ Davinci Resolve
Quadro FX3700 / FX5800 |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
|
tommionu
tubli telepoiss
liitunud: 17.11.2001
|
29.04.2008 20:20:33
|
|
|
3Gbit ... täpsemalt siis 2,970Gbit/s = 3041,28Mbit/s = 380,16MB/s nagu -> pea 270MB/s ?
|
|
Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
|
|