[Tanel]

link :: Postimees


Märtsikuu jooksul kuulutab Tiigrihüppe Sihtasutus välja sülearvutite hanke. Projekt «Sülearvutid õpetajale» kestab 2010. aastani, selleks ajaks peaksid kõik vähemalt poole koormusega töötavad üldhariduskooli õpetajad endale arvuti saama. Konguta algkooli juhataja Liina Tamme sõnul suhtuvad õpetajad ettevõtmisse positiivselt. «Samas on see mõnes mõttes juba hiljaks jäänud – paljudel õpetajatel on arvutid olemas,» nentis Tamm. Õpetajate väljavaate üle arvutid saada rõõmustab ka Lilleküla gümnaasiumi direktor Jaan Paas. «Arvutit on õpetajatöös üha rohkem vaja. Iseküsimus, kas see peaks just sülearvuti olema,» ütles Paas.

«Eks saa ka ilma hakkama, aga milleks rongile järele joosta, tuleb kasutada neid vahendeid, mis praegu võimalikud,» lisas Paas.

Projekti «Sülearvuti õpetajale» korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus. Sihtasutuse juhataja Enel Mäe sõnul seavad piiri arvud – praegu eelarveks mõeldud 40 miljonit ja arvutite hulk. «Kui summa 4000 arvuti peale ära jaotada, saame ühe arvuti maksumuseks umbes 10 000 krooni,» nentis Mägi. Praegu selgitab eksperdigrupp välja, milline peaks olema just õpetajale töövahendiks sobiv arvuti.

Mäe sõnul on arvutite hange ülikeerukas, kuna koolide tehnoloogiline varustatus on erinev. «On koole, kes on arendanud arvutite süsteemi nii kaugele, et soovivad näiteks ainult Macbooke,» selgitas Mägi. Samas leidub Mäe sõnul ka koole, kus õpetajad pole vaimustusega valmis oma tunnis moodsat tehnikat kasutama.

Võtmeküsimus on Mäe sõnul õpetajate oskused, just seetõttu on Tiigrihüppe Sihtasutuse töö prioriteet õpetajakoolitus. Aastas läbib Tiigrihüppe kursused enam kui 3000 õpetajat. Teiseks tuleb infotehnoloogia pakutavad võimalused ainekavadesse integreerida, mis on palju keerulisem.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurmi väitel on praegu vähemalt poole töökoormusega üldhariduskoolide õpetajaid 12 600 ja 4000-le antakse sülearvuti selle aasta jooksul.

[mmz]

Oijah, tundub et mulle tuleb kõvasti tööd juurde. Loodan, et masinad ikka kvaliteetsed on. 10000 krooni eest peaks sellise koguse juures üsna asjalikud läpakad saama. Kui aga mingid odavad logiseva korpusega mänguasjad tulevad siis lahkun vabatahtlikult töölt.

[386]

Masin ilma softita on üsna kasutu. Ning mõnikord võib tarkvara maksta rohkem kui arvuti. Kui tarkvara probleemid on lahendatud?

[O]

[mmz]

[mikk36]

mingi antiviiruse pakk ka ikka

[friik1]

O, ma töötan selles kohas. Projektijuht tahab ja administraator ei taha. Administreerimine on paras õudus.

[d3t]

friik1, Maci administreerimine peavalu? Niipalju kui mina neid administreerinud olen, siis SceenSheering ja Remote Controll vinged asjad. Deploida saab ka stuffi, seega ei näe tõesti mingit probleemi Maci ees. Jubelahe teine.

Macbooke tahab vist Eesti Kunstiakadeemia?

[kännuämmelg]

kunstiakadeemia pole üldhariduskool, seega see kampaania neid ei puuduta

[laurx]

[0-zero]

Kool võib vabalt kasutada opensource lahendusi, hoiab tarkvarakuludelt kokku. Lisaks sellele ei pea alati ostma läpakaid, kui samaväärne lauaarvuti on 2x odavam. 10k-se läpakaga samaväärse kasti saab 3k eest kätte ja ekraan ka juurde, mis oleks suurem kui tollel läpakal rikkudes vähem silmi - kokku hinnaks 5k.
Andke andeks kui Mac-i või M$ inimesed solvuvad.

[lighter]

Eelmise hankega sai mu tuttav õpetaja omale Desknote sülearvuti. Tõenäoliselt kõige odavam letihinnaga 7k masin. Tea kas siis kvaliteet polnud piisav, et seekord paremaid otsitakse?

[laurx]

0-zero, enamasti topitakse aknad kaasa.. samuti ei saa eeldada , et uugametsa algkooli iiteeguru evib piisavalt teadmisi " opensoors" asjadest, et õpetajatele supporti pakkuda.. põhjusmõtteliselt saaks peale akende tööasjad ära lahendada "avatudkontori, kõuelinnu, tarkPDFi ja kui selle läpaka annab kuidagi kodukasutajaks liigitada, ka avast!/avira tõrjega ära lahendada.. aga lighter, asi selles, et see hange ongi vähempakkumine ja võetakse see, kes odavamalt pakub.. meie majas oli hange pool aastat ette teada ja esimesel korral 160 e masina hange luhtus.

[Noname]

Kurat kui loll jutt, mis tähendab et PC-sid ei soovita, eriti ära tõusnud. Mis kuradi tase nii kõrge seal koolis on, mõistuse tase on madal, eriti normaalseid inimesi sellest koolist tulla ei saa

[d3t]

Noname, rahune maha. Loomingulise suunaga koolides, on mac vaat peaaegu et asendamatu oma mugavuse ja töökindlusega.

[_marek]

[maniisama]

nonii, varsti on siis mustal turul hulgaliselt saadaval läppareid mis lohakate õpetajate tahant on ära nihverdatud, tavalise pc- ei näeks seda probleemi nii suurelt. Ning mingi ubuntu sobiks neile hästi- äkki hakkab eesti õpetajaskond ka oma ajusid rohkem liigutama

[laurx]

_marek, ilmselt mitte. d3t on oma hinge õunapoistele panti andnud.

[tahanteada]

Järjekordne mõttetu vesistamine ,et kas Mac või mitte-Mac. Need, kes on Ameerika koolisüsteemiga kokku puutunud, räägivad küll, et kuidas on koolisüsteemid Mac-il välja arendatud.

Seega on Eestis asi kinni IT-Meeste laiskuses või tahtmatuses midagi uut ära õppida ja selleks aega / raha kulutada.
Mina oskan ennast küll vajaduse korral ümber organiseerida. Vene arvutitest sai ümber õpitud UNIX-ile, sellelt PC-le. Ja asi see siis vajadusel PC-lt ümber õppida MAC-ile pole... Tõsi - õlled jäävad seejuures kindlasti ostmata, kuna koolituskursused võtavad raha endale. Aga hullu pole - õlut ei tarbi ja see-tõttu võib uusi kursuseid läbida küll ja küll...

[nexus]

väga tore, et saavad.

lugedes erinevate lehtede (PL,Delfi, PM) kommentaare, jääb kõlama ainult vingumine.

kas tegemist on kadedusega, või ma ei saa aru, mis eestlastel viga on.

[lynxfelinae]

Olen nõus kasutaja nexusega, väga tore, et saavad sülearvutid.

Samas leian, et neid tuleks anda õpetajatele, kes soovivad sülearvutid. Pole mõtet toppida arvutit inimesele ja siis sundida teda asja kasutama, kui ta seda tõesti ei soovi.

Riist- ja tarkvaraliselt tuleks valida lihtsad sülearvutit, mida kerge hooldada ja lappida.
Soovitavalt kõik masinad ühelt või maksimaalselt kahelt erinevalt valmistajalt ja üks või kaks erinevat mudelit. Siis saavad nende tüüpilised probleemid ja vead koolide IT töötajatele loodetavalt kiirelt selgeks ning leitakse lahendused neile.

[mmz]

[O]

Maci administreerimine blöö... Ega neid arvuteid administreerimiseks ei osteta, keegi sellele ka mõtleb, kuidas õpetaja-õpilase vaheline failivahetus jm toimuks?
Õpilased peaks vaatluse teel Maci keskkonna selgeks õppima, et aru saada, millest õpetaja räägib?

Lauaarvuti vs sülearvuti on küll mõttetu vaidlus, enamul õpetajatel niikuinii klassis/õpetajate toas ning kodus arvuti olemas.

mmz, õpetajad siiski valmistavad enamasti tunde ette kodus

[KrikU]

Hea seegi, et õpetajatele lähevad, algul plaaniti 1. klassi juntsudele neid anda... no siis oleks vabsee kuulpähe olukord

[Max Powers]

[busse]

noh. las nad jagavad neid õpetajadele. arvutite hooldamisega (soft) tegeleb ju ikkagi oma kooli it gurud, mitte mingi x asutus. kui riistavara paneb põske, siis saadetakse laibad hanke võitjale remosse.

ma arvan, et meie üldhariduskoolides anda õpetajatele mac on väga raisatud ressurss. ok. mäk on stiilne ja popp, aga mida krt teeb õpetaja, kellel on vb probleeme xp'gagi. maci puhul ei oska ta vb seda sissegi lülitada

ma ka olen kuulnud, et viimati jagati desknotesid kaasaskantavad lauakad ja vaevalt mingi normaalne pätt endale desknotet varastab. pigem lootusetu narkar, kes tahab vaid doosi raha saada.

[lehm2]

Minu arust võinud jagada ikka lauaarvuteid saanuks ülejäänud raha eest softi peale panna

[O]

lehm2, need lauaarvutid ei leia rohkem kasutust kui ekooli brausimine.

[lighter]

Lauaarvutid teevad koduse tundide ettevalmistuse raskeks. Noored emad peavad arvutiaja pärast võitlema oma lastega, ikka suht nonsens.
Töövahendid võiksid tulla kooli poolt, nagu nüüd on ka aru saadud.

Võib apelleerida, et õpetajad võiksid siis tunde ette valmistada kooli arvutiklassis, ent sisuliselt tähendab see seda, et tunnid jäävad halvemini ette valmistatud ja õppekvaliteet langeks.

[M00t]

[karu]

[Aix]

[M00t]

[busse]

õpetaja palk ja õpetaja palk on ikka äärmusest äärmusesse. korraliku staasiga õpetajad saavad vabalt eesti keskmist kätte. nooremad saavad sandikopikaid.

no las olla xp õpetajal peal ja word. ikkagi lihtsam neid kasutada, kui vabavarale kupatada. missiis et vabavara on odavam jne bla bla bla. õpetajate tase on äärmusest äärmusesse. on maci pädevaid. on neid kes oskab xp vabalt kasutada ja on ju ka neid, kes vaid ekooli on öppinud kasutama. kui nüüd nendel vähem pädevatel see win logoga start nupp panna ülesse äärde. on nörgematel arvutikasutusoskustega öpetajatel kukimuki ja töö jääbki tegemata.

eks muidug on ka selles asi, et palju õpetaja ise tunneb arvuti oskuse vastu huvi. kes teab täpselt niipalju, kui peab et töö tehtud, kes omab huvi öppida. nooremad öpetajad enivei rohkem arvutitega kokku puutunud ja nendel juba lihtsam ka mönda vabavara kasutada. samas teades, et enamus on siiski vanemad kui 35 aastat (ma arvan, ei tea statistikat reaalselt), siis arvutioskaja põlvkonna maht on vähemuses.

desknote puhul oleks vist eeliseks ainult hind muus osas imeb.

[M00t]

[Aix]

[Foxxx]

Ma pakun, et see Maci vajaduse tuleb pigem sellest, et sooviavaldajad ei taha rämpsu saada. Sest mac-e ei ole naljalt alla 15k - 16k kätte ei saada.

[hexmex]

Esiteks siis et kogemus on olemas ... kool + õpetajad + läpakad.

Ja kuna kogemus on olemas, siis võib mainida:
1. keskmine õpetaja eestis on "üle keskmise vana"
2. punktis 1. mainitud õpetaja ei ole läpakast just vaimustuses.
2.a. tal pole absoluutselt varasemat kogemust arvutiga töötamisel
2.b. punkti 2.a. järgi võib oletada, et tal kulub nüüd tundide ette valmistamiseks kordades rohkem aega ja sellega kaasneb tal paras peavalu.
2.c. kuna õpetaja maadleb punktis 2.b. kirjeldatuga, siis tahab ta oma viha arvutite vastu välja valada ja ta teebki seda kohaliku IT tugiisikut kasutades.
2.d. lõpuks leiab IT tugiisik, et kuna talle ei paku pinget õpetajatele klaverilt õigeid nuppe üles otsida, siis ta läheb kuhugi päris IT'ga tegelema.
3. isegi kui mõni õpetaja on vaimustuses , siis see läheb peagi üle kuid rakendab siiski punktis 2.c. kirjeldatut.
4. lõpuks vedelevad need läpakad ikka õpetajatetoas kapis, et neid ei peaks koju vedama igal õhtul.

PS. Ja millegipärast ei saa inimesed aru, et 50 MB skaneeritud pilte ei ole naljakas hoida .doc või mõnes muus dokumendis, nagu server oleks kummist

[Aix]

[busse]

[M00t]

[tahanteada]

Karta on, et ainus firma, mis suudab sellisel arvul, 3 aastase garantiiga, Äriklassi arvutied tarnida ja hiljem sellele massile ka kiiret ning kvaliteetset hooldusteenust pakkuda nii garantiiajal kui pärast seda, on Dell.

Ülejäänud tootjad jäävad kas oma lühikese garantiiaja taha või ei suudeta üldse mingit kvaliteetset hooldusteenust pakkuda. Või kui, siis kuidagimoodi garantiiajal. Aga pärast garanii lõppu vaadaku igaüks ise kuidas hakkama saab...

[Aix]

[M00t]

[Foxxx]

[M00t]

[laurx]

OOo on tasuta. kohalik " it guru" ikka suudab selgeks teha, et faili salvestamisel tuleb valida teatavat sorti failiformaaadid, et teised kaa publikatsiooni lugeda saaks ( minu oma kõige halvem kogemus on see, et miskine õpetaja pistis e-kooli publisheris tehtud asjad)
kui meil on võimalikult ühetaoline raud, saame me teha võimalikult sarnase eelinstallatsiooni ( antud juhul klooni) mille saab vajadusel mingil meedial anda kohalikele võtmeisikutele ja millest siis edaspidi vajadusel uuesti installitakse. kohalik kasutaja saab seda kasutada nagu tööjaama. installiõigust talle ei jäetaks, vältimaks pärajaanide ohjeldamatu invasiooni ja kui kodus juba mingi arvuti olemas on, vabaneks see siis pärajaanidele ning " uus" saaks puhtalt õpetajale tema töö asjade tegemiseks. hetkel on 02k7 pigem probleemiks, kuna vanemaid versioone on piisavalt palju liikvel ning dockx, xlsx jms laiendeid need vanemad veel ei mõista. samas o2kk7 compability pack mis peaks olema tasuta allalaetav, lahendab asja neile. käkkraamatumehed, vitsapoisid jms , tulge palun korrakski maapeale ja uurige toiminud riigihankeid, te EI LEIA oma majakaid sealt.

[Max Powers]

[kami]

[tahanteada]

Max Powers: Hulgiostu korral võib firma need "vidinad-pudinad" rahumeeli kaasa kinkida 8) Kasvõi seetõttu, et need 4000 masinat annavad sellele firmale väga pikkadeks aastateks tasuta reklaamikäibe. Ehk siis kogu aeg on õpetajatel ja õppuritel sile ees mingi firmaX kaubamärk Y.