[Tanel]

link :: minut.ee


Inglismaa päritoluga firma on loonud WiFi ühendust kasutava sülearvuti jälgimise tarkvara, mis hävitab kõvakettal olevad andmed juhul kui rüperaal peaks kurja käe läbi etteseatud piirkonnast lahkuma. Toode nimega Backstopp kasutab RFID märgistust, internetiühendust ja GPS triangulatsiooni sülearvutitel silma peal hoidmiseks. Kui taolise tarkvaraga arvuti peaks "jalutama minema" siis järgneb sellele veebikaamera olemasolul kandja pildistamine ja piltide edastamine võrku, lisaks siis ka enesehävitussüsteemi aktiveerimine ja/või selle kohene käivitamine andmete hävitamiseks.

Firma sõnul ei loodetagi taolisest süsteemist imerohtu varguste vastu, see oleks kasulik täiendus firma turvasüsteemile. Enamustel juhtudel ei varastata tegelikult arvutis olevate andmete pärast, kuid siiski nö lõpptarbija leiab need ning kasutab oma kuritegelikel eesmärkidel. Süsteemi arendava firma Virtuity esindaja Dean Batesi sõnul on taoliste olukordade vähendamiseks toode mõeldudki.

Backstopp kodulehekülg.

[marxveix]

Päris lahe!
Mõni kana mäluga unustab ära, et piirang peale ja jääb andmetest ilma

[pkwild618]

Ei noh andmetest jääb ilma, aga varas saab läpaka ikkagi. Kuigi väga hea turvameede andmete kaitsmiseks.

[M6izduzeta]

Kiire ja lihtne Format C.

[waux]

M6izduzeta, formati taastab hetkedega.
loodame,et ikka põhjalikult tehakse puhtaks ketas.

[Riivo]

Kuidas see arvutipoolne ära tundmine välja näeb, et nüüd jalutatakse minema? Wifi ühendus kipub niisama ka katkema. Või kui ruuteriga midagi juhtub ja levi ühtelselt kaob.

[Mihkel.]

[HA]

[Andrus Luht]

Oleme nüüd ausad - kui läpakate tootjatele poleks vargused kasulikud siis oleks ammuilma tõhusamad riistvaralised kaitsed teed leidnud kaasaegsetesse rüperaalidesse. Kuskilt lugedes on meeles statistiline number 1/30st läpakast vahetab omanikku illegaalselt. Maailma mastaapides on see kolossaalne arv läpakaid!

[DonNiger]

See haakub hästi eelmisele teemale (amide huvi digisalvestite vastu).

[reints]

Võiks ikka midagi tõsisemat teha. Näiteks terve läpaka suure pauguga jupideks lasta või siis varga värviga üle pritsida

[Andrus Luht]

[tahanteada]

Muide - kõikidele küsimustele on kodulehel vastus olemas.

http://backstopp.com/how_does_backstopp_protect_data.aspx

[maniisama]

olgem nüüd ausad, kui arvuti on kinni pandud ja minema viiakse siis krt kuidas saab keegi takistamast mind sealt hdd välja kruvida ja muul viisil sealt andmeid kätte saada, mis see gps siis teeb, saadab raketi välja? "When booted, the G..."- just nimelt . Vargad on ammu poodides leidnud variandi kuidas varastada (foolium jne) siis leitakse vahend kuidas laptop kah minema viia. Firma lobitöö tulemuseks on muidugi suur hulk "rahulikke" ostjaid antud lahendusele, mis täidab ainult lahenduse pakkuja firma rahakoti ja loob mulje nagu andmed on turvaliselt kaitstud.

[electron]

[Tanel]

[ak.90]

Mac'ile on ka miski taoline programm, see ei hävita andmeid(vist), aga saab kuvada mingi kirja ekraanile ja jälgida läbi webikaamera kes arvuti taga on ilma, et kasutaja märkaksi(maksis vist 49$, kui ei eksi)

[Andykas]

Ei tea kas järgmiseks on oodata õhku lendavaid läpakaid? Suht utoopiline lahendus tundub, mis siis kui wifi võrk peaks korraks maha käima?

[Brom]

Väga idiootne süsteem

Kui minna andmete järele siis võtame desktopist ikka HDD välja, sest ega full tower ei mahu põue.

[riaak]

Brom,

[ak.90]

[korjusk]

[electron]

Ma tean et nn. quick format tõmbab lihtsalt failide esimese tähe maha, kuid full format kirjutab füüsiliselt kogu ketta üle... No võibolla tõesti CSI vennad oma laborites taastavad, kuid suvaline arvutivaras vast ei saa sellega hakkama?
Samas ma suht loll selles valdkonnas

[ak.90]

[reints]

[Max Powers]

No eesmärk ei paista olevat iga hinna eest taastamatuks muuta, vaid teha nende juhuslik leidmine võimalikult raskeks.
Esimeses postituses on ju kenasti öeldud, et tihti ei varastata andmete pärast, vaid lihtsalt riistvara pärast.
Eestiski on kaotatud mälupulki oluliste andmetega. Hästi ei usu, et pahaaimamatu leidja hakkaks andmeid taastama, kui leiaks maast pulga, mis arvutisse sisestades tühjaks osutub.

[mikk36]

[Andrus Luht]

[mikk36]

[tahanteada]

mikk36: Ära ole liialt kindel - kätte saab "müra", kuid kes ütleb, et mõni nutikas masin ei oska sellest "mürast" vajalikku infot välja selekteerida.
Olen käinud turvaseminaril, kus räägiti kuni 20x kustutusest ja teoreetilisest võimalusest magnetvälja mäluinformatsioonist (mürast) vajalik info taastada.

Teemasse: Nagu mina allika-lingilt aru saan, on see ette määratav, milline info ära kustutakse - seega pole tingimata vajalik terve ketta "failipuu kustutamine". Ja kipun arvama, et see info hoitakse üldse spetsiaalses koodiga kaitstud kataloogis ja muudetakse (kustutatakse) ainult selle kataloogi turvakood ära. Ehk nii nagu turvaketas - kui koodi ei tea, siis infot kätte ei saa.

[Andrus Luht]

Ei ole see asi nii roosiline enam midagi. Tänapäeval perpendikulaarse salvestuse ajastul ei õnnestu ikka kohe mitte midagi algset sealt 20x üle kühveldatud kettast lugeda...

[Titaniumon]

pealkirja lugedes, mõtlesin et keegi tark pisit omal läppari vahele sütikuga c4-ja, mis varga käesolekul sees "väikse paugu" teeb, siis poleks vähemalt mure et infot kätte saab, arvuti midagi väärt oleks.

[Vermon]

[mikk36]

[Vermon]

[korjusk]

Kui saab 20x vanu andmeid kätte siis ketta maht muutub 20 korda suuremaks. st. 160GB kettast saaks 3.2 terase..

(nali)

[kose2ik]

Ma ei saa aru sellest , miks peaks arvuti plahvatama , et seda rikkuda ?
Piisab ju täitsa sellisest käigust ,
et kui vaja andmeid kaitsta, siis lasta tellida omale kõvaketas ,
mille korpusesse sisse on topitud väike hõbepulbri sarnane kapsel ja samas sarnane elektroonika plaat mille lisaks on see , et kui ketas käivitatakse muul moel kui ettenähtud arvutis siis see avab kapsli ( väga väikse plahvatuse/ või vabastab surve alt sulatamise teel ).
Aga kui see kettal olev info, sulle vähem kui 20'000 väärt on, siis pole mõtet turvalisuse peale mõtlemisega aega raisata, sest aeg on raha.

Samas käib ka arvuti muude riistvara seadmete hävitamine, hävitava energia kogumis põhimõte sama mis välklambil. Ja mis käivitub peale vale parooli sisestamist (kõike seadeid saab ju ka inimlikumaks tarkvaraliselt seadistada personaalselt), e. küsib parooli siis kui arvutit liigutatakse ühest kohast teise, e. kui pole trantsportimisest arvutit teavitatud e. pole liikumis kaitset maha võetud.
Põhimõttega siis, et k'ike saab ka vaikselt ja meeldivalt teha.

Sama ka neti kaudu informeerimine on seotud mitte tarkvaraga vaid
nö. võrgukaardi biosiga ( mis saadab infi ilma, et arvutis olev tulemüür karjuma hakkab ).

Eestis suht tüüpiline on läpakate kaotamine,
enamasti ikka hooletus või eputamine
oma silmapaistva arvuti välimusega või selle kotiga.
( ise olen tahtlikult nö. garantiiaja üle elanud läpakad
mitte müüdavaks ja silmapaistmatuks muutnud.
Sest tähtis mul ikka , kõik muu kui väline ilu. )

Ja seljakott ja kohver on vähe pilkupüüdvad igapäevaselt.
Muidugi tähtsatele kohtumistele minnes pakin lahti esinduslikumad asjad.

[olavsu1]

Mission Impossible ja sealsed videomängiad või asjad, meenub kui seda lugeda.

ma tahaks näha seda inimest kes nullidega ülekirjutatud(N ülespidi) kettapinnalt mingi info välja loeb.

ainult siis loeb, kui nullidega ülekirjutaja nõrk oli ja kõik magnetid oma polaarsust ei muutnud.

teie jutu järgi peaks olema võimalik taastada windows kettal kuhu on installitud linux selga.

[Vermon]

[Andrus Luht]

[Vermon]

Njaa, see fakt jäi kahe silma vahele

Aga kui on võimalik 20x üle kirjutatud kettast infi saada, siis peaks ju ühekordne kirjutamine käkitegu olema

Süsteemifaile ju ei olegi vaja taastada, ikka neid, mis kasutaja on loonud

[mikk36]

20x on vaid teooria, reaalselt seda vast saavutatud pole

[Future1234]

[Ragnar7474]

[HacaX]

See on see koht kus võiks mõisted kehtiva reaalsusega kooskõlla viia: format ei teosta nullidega ülekirjutamist (vaid failisüsteemiks vajalike struktuuride kettale kirjutamist (quick format) ning ülejäänud ala ülelugemise (full format)), seda ei tee ka low level format (mis on füüsiliselt radade/sektorite paikapanek tehasevahenditega), konkreetselt sellise tegevuse tarbis on termin wipe (ja programm mis seda teostab vastavalt wiper). Jääks enamuse tulevastest "format vs. quick format vs. low-level format" vaidlustest ära

[note1]

debianil ja ubuntul on ammu olemas kõvaketta krüpteerimine, windowsis saab kasutada truecrypt'i.