[MartinMy]

Mida suudavad tänapäeva raalid? (1988)

Taolise küsimuse korral meenub tahtmatult Prantsuse keisri Napoleon III arvamus selle kohta, mida võib teha täägiga: "Täägiga võib teha kõike - ainult istuda sellel ei saa." Analoogiliselt võikski kõlada, et tänapäeva arvutiga saab teha kõike - ainult torgata sellega ei saa.

Püüdes anda ülevaadet sellest, mida hõlmab endas pisut paljulubav "peaaegu kõik", tutvume eelkõige põgusalt arvuti olemusega.

Piltlikult öeldes võib arvutis eristada kahte külge, mis ideaaljuhul sulavad üsna märkamatult ühte, need on värkvara ja tarkvara. Arvuti värkvara põhiosad on seade andmete töötlemiseks ehk protsessor, seadmed andmete sisestamiseks ja väljastamiseks ehk sisend-väljundseadmed ning mälu, mis omakorda jaguneb sisemäluks ja välismäluks. Tänapäeva arvuti protsessor on koostatud nn. suurte ning ülisuurte integraallülituste baasil. Viimased kujutavad endast keerulisel viisil saadud kristalle, millesse on arvukalt "kokku pakitud" pooljuhtelemente. Mõisted suur ja ülisuur ei käi mõõtmete kohta, sest selle musta sitikat meenutava asjakese võib vabalt pihku peita. Sõnad "suur" ja "ülisuur" tulenevad hoopis arvuti protsessori sisemisest keerukusest. Protsessor töötab sel viisil, et muudab andmed, mis sisendseadmete vahendusel on omandanud elektriimpulssidest koosneva jada kuju uueks elektriimpulsside jadaks, mille väljundseadmed vajaduse korral väljastamiseks sobivasse vormi viivad (näiteks masinakirjatekstiks, joonisteks või isegi kõneks). Seejuures ulatub töökiirus miljonitesse operatsioonidesse sekundis. Niisuguste kiiruste korral on tähtsaks muutunud näiteks elementide omavaheline kaugus, et impulsside levimise aeg oluliselt ei ületaks nende töötlemise aega. Ülivõimsate arvutite korral tekitab selline "tihe asustus" probleeme jahutusega, kusjuures mõnedel juhtudel tuleb tarvitada koguni jahutusvedelikke.

Sisend-väljund on sõltuvalt arvuti tüübist ja kasutamisotstarbest suuresti erinev. Näiteks mingit tootmisprotsessi juhtival arvutil toimub andmete sisestamine otse mingitest anduritest või loendajatest. Sel juhul väljastatakse niisuguseid signaale, mis käivitavad või seiskavad tootmisprotsessis osalevaid seadmeid. Nõnda töötab näiteks Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis loodud juhtimissüsteem "Satelliit", mida võib kasutada nii keemiatööstuses, viljakuivatites, piimakombinaatides kui ka suurtes kasvuhoonekompleksides.



Kujutleme konkreetsuse mõttes suurt kasvuhoonet. Selles peab jälgima temperatuuri, niiskust, valgust jne. Oluline on, et vastavaid andureid peab paigaldama paljudesse kohtadesse. vastavalt nende näitudele tuleb kusagil otsustada: kas kütta rohkem, kas süüdata või kustutada osa lampe, kui kauaks jne. Kui on teada reeglid, mille alusel otsustada, siis võib seda vabalt teha arvuti, mis saab andmed otse elektrilisi signaale väljastavatest anduritest (niiskusemõõtjad, fotoelemendid, termoelemendid jms.).

Sisend-väljundseadmete tüüpilised esindajad on klaviatuur, mis meenutab tavalist trükimasina klaviatuuri, printer ehk trükkimise seade, plotter ehk joonistamise seade ning telerit meenutav kuvar. Klaviatuuri sees olevad skeemid muudavad igale sümbolile vastava klahvi vajutuse kindlakujuliseks elektriliseks signaaliks. Printeris toimub vastupidine. Tänapäeva printeris ei vehkle enam kangikesed iga üksiku tähe tarvis. Sageli toimub trükkimine sel viisil, et ülitihedalt üksteisele järgnevatele ridadele kantakse ükskud punktid, millest lõppkokkuvõttes moodustuvad tähed või muud sümbolid. Arvutile pole taolisel juhul probleemiks erinevad sriftid, ladina, slaavi ega araabia tähed, kursiivid ega sõrendused. Lisaks sellele veel kiirus, mis igas sekundis vähemalt ühe tekstirea paberile kannab.

Plotteri töö põhineb käpakesel, mis viltpliiatseid meenutavate kirjutusvahendite abil nõutavat värvi paberile joonistab. Käpakest liigutavad kaks mootorit, millest üks hoolitseb ühe, teine aga sellega risti oleva teise liikumissuuna eest. Mõlemas suunas liikumiste oskuslik ühendamine arvuti juhtimisel võimaldab inimesest mõeldamatult kiiremini valmistada ülikeerulisi jooniseid, mis tarbe korral veel mitmevärvilised on.

Kasutades klaviatuuri, kuvarit, printerit ja plotterit, võib väga edukalt tegelda käsikirjade ning tehnilise dokumentatsiooniga. Tänapäeva arvutid on peaaegu kõik varustatud niisuguse tarkvaraga, mis võimaldab nn. tekstitöötluse ja masingraafika kasutamist. Pole raske kujutleda, kuivõrd mõnusam on oma käsikirja vormistada arvuti abil, mis ise poolitab ja parandab lihtsamad õigekirjavead, kus suuremaid parandusi võib teha ilma mingite lõikamiste, kleepimiste ja kraapimisteta. Seejuures võib üht ja sama teksti trükkida eri formaadis ja kui tahes palju kordi. Isegi "teksti lehitsemine" käib sellisel juhul ühtegi paberit liigutamata ja niisuguses tempos, millega inimene kuvarit jälgida jõuab. Arusaadavalt on taolised arvutid muutunud kaasaegsetes kirjastustes ja toimetustes tavalisteks töövahenditeks, mis tagavad märkimisväärselt kiire ning mugavalt korraldatud paberitöö. Võib veel lisada, et analoogilised vahendid aitavad ka joonisfilmide, kuastialbumite, geograafiliste kaartide ja palju muu tegemisel.
Väljundseadmetest väärib peale eespool loetletute märkimist nn. kõneväljund ehk kõnesüntesaator, mis muudab arvuti poolt väljastatava teksti inimesele arusaadavaks kõneks. Niisugune vahend on hea abiline dispetseritele, kes peavad üheaegselt paljude aparaatide näitusid jälgima ning teatavate kombinatsioonide ilmumisel otsuseid langetama. Sageli juhtub, et skaalade ja lampide virvarris ei märka kriitilist olukorda ning sellisel juhul on sõnaliselt saadud ohuolukorra teatel suur väärtus.
Toome veel ühe näite argielust.
Teatavasti ei saa pimedad ise lugeda ajalehti ja ajakirju, keegi peab neile ette lugema. Üsna lihtsate elektronoptiliste vahenditega on aga võimalik trükitekst edastada arvutile, mis selle vajaduse korral kõnesüntesaatori abil ette loeb. Enamgi veel. Seda kõike võib teha ühesainsas keskuses ning raadio teel edastada pimedate kodudes olevatele arvutitele. Teatavate sidetehniliste vahendite abil võib ühe zurnaali edasi anda paari minutiga. Vastuvõtu lõpetanud, võib tarbija sisse lülida süntesaatori ning lasta arvutil vastavalt oma soovile ette lugeda huvipakkuvaid tekste. Mõni sõna ka mälust. Sisemälu on oma ehituselt võrdlemisi sarnane protsessoriga. Välismälu töö aga põhineb nn. magnetkandjatel, millest suure osa moodustavad magnetkettad. Ka üsna tavaline, mõnetollise läbimõõduga ketas mahutab mitu raamatutäit informatsiooni. Vaakumkambrikestes töötavad nn. Winchesterid võtavad hoiule aga mitu miljardit sümbolit, mis teeb miljoneid lehekülgi või tuhandeid raamatuid.
Arvutite värkvara, millest eespool juttu oli, ei maksa midagi tarkvarata. Selle moodustavad arvuti tööeeskirjade kogumid ehk programmid. Enamasti koostavad neid vastava ala spetsialistid; programmeerijad. Samal ajal aga on programmeerimine jõudnud nii kõrgele tasemele, et võimaldab tihtipeale programmide koostamise usaldada arvutile enesele. Asja olemus on lühidalt järgmine. Üsna laia valdkonna probleemid saab kirja panna võrdlemisi väheste keeleliste vahenditega, öeldes, et mingitest etteantud suurustest tuleb arvutada teised, tuginedes valemitele, mis otse vastust ei annagi. Sellisel juhul on kõigepealt vaja tarvilikud valemid oskuslikult valmis põimida, siis koostada programm ja lõpuks arvutada. Sageli on valemitega kombineerimine vaatamata keerukusele võrdlemisi mehhaaniline tegevus. Samuti on seda valemites esinevatele tehetele arvuti "töökäskude" vastandamine. Seega võib nimetatud tegevusi päris edukalt eraldi programmide süsteemina kirja panna, inimene peab pärast seda formuleerima ainult ülesande programmeerimiskeeles.
Sellistele vahenditele saab omakorda rajada näiteks masinaehitusinsenere abistavaid automaatprojekteerimise süsteeme, mis teeb inimeselt päevi nõudva võllide projekteerimise ära poole tunniga.
Eespool kirjeldatud valdkonnas on põhjapanevaid teoreetilisi ja rakenduslikke, tegelikus elus töötavaid tulemusi, näiteks programmide deduktiivse sünteesi teooria, süsteemid PRIZ ja MEMO, mille on välja töötanud Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi teadurid. Seejuures on tegemist suunaga, mille õige tund alles tuleb seoses uue, viienda arvutipõlvkonna loomisega. Nimetatud põlvkonna arvutite "hingeelu" aluseks on võetud matemaatilise loogika teatavad valdkonnad, näiteks tõestuste teooria. Praegusel ajal selliseid masinaid veel pole, kuid tõsine tegevus selles suunas toimub kõikides juhtivates teaduskeskustes üle maailma. Milliseks kujuneb nn. loogilise programmeerimise ning sellele orienteeritud arvutite suutlikkus? See on tuleviku küsimus. Ilmselt suureneb järsult arvutite osa teoreetilistes uuringutes n.ö. teooria enda tegemisel. Arvutitele usaldatakse peaaegu kõikides vähegi keerulisemates juhtimissüsteemides korralduste või vähemalt nõuandmise õigus (transport, energiaressursside jaotamine jms.). Suurte raamatukogudega hakkavad konkureerima nn. andmebaasimasinad ja nende võrgud. Sama kehtib ka teabeteenistuse kohta üldse. Arvuti murrab end õpetaja kõrvale (osalt õpetajana) peaaegu kõikides õppeainetes. Lühidalt: kõikjale, kus tegu teadmiste ning nende põhjal uute teadmiste ja otsustuste tegemisega, ilmub vältimatult uue põlvkonna arvuti.
------------------------------------------------
Kopeeritud raamatust Kalender 1988
------------------------------------------------

Vast leidub veelgi sarnaseid huvitavaid tekste, jagage neid teistelegi.

[Laurikre]

Ajalugu on kena asi egas väga mööda panndudki.
Laurikre:.

[apelsin16]

päris äge jutuke
ja kas sa kirjutasid selle ümber raamatust või kopisid?

[MartinMy]

Tuttavajuures raamatu leides kirjutasin mingi pool ja ülejäänud lasin ABBY Finereaderil (OCR) tekstiks teha mobiiliga tehtud piltidest.