[Sold OUT]

prozektor + välk ei anna head kooslust imo, keerab kogu valgusbilansi peeti kuna on erineva värvitemperatuuriga valgus kõige parem on ühelt poolt välk ja teisel pool on lihtsalt hele pind millelt valgus peegeldub. imo on tegu lihtlabaste portreedega mida kannatab ka hajutatud välguga küljelt teha

[Death]

No peegeldit on igaljuhul vaja kui yhe valgusallika peale välja minna. Aga kuna tulemus on seepia siis valgustasakaal vast nii väga polegi oluline... Mina eelistaksin prosektorit ja välku vast isegi, On lihtsam õiget kontrasti saavutada...

[Sold OUT]

nojah, pärast miskine action toota ja korras. muidu ma mõtlesin sellest aspektist, et kui on prozektorivalgus ja välguga pildistada, siis nahatooniks jääb selline umbmäärane toon mida peab igal pildil peab eraldi kruttima

umbes selline toon

[Ardo]

[Sold OUT]

hangi endale siis takjariba ja kleebi see välgule külge. sest muudmoodi ta eriti ei kinnitu välgule.

mu Sigma saab E-TTL II aru küll, see oli siis tol hetkel Canoni uusim särimõõtmisviis, ei tea kuidas Nikonil see käib

[Ardo]

carlking, iTTL on "ulme" e. siis välk on kaamerast eraldi... Pole viitsinud veel süveneda kas Sigmal see on.

Takjariba vaatab kusagilt. Võõras välk, et taha väga midagi jäädavalt külge liimida.

[Death]

/me on hajutid kõik paberist "varukaga" kinnitanud ja toimivad väga kenasti... Varukas siis täpselt vägu mõõdus paksust paberist toru mis tihedalt ymber läheb. Ei mingit kleepimist ja kõik pysib kenasti....

Pentaxil on see wireless P-TTL välgujuhtimise nime all igaljuhul olemas ja väga pro on...

[ka]

Küsiks vahepeal midagi algajalikku ka:). Äkki keegi viitsib jällegi eesti keeles seletada, mismoodi see säri mõõtmine mingilt asjalt täpselt käib. No vot mina ei saa aru!

[Dirty Harry]

ka, http://fotokala.ee/fiki/index.php/Algajale - sirvi seda, seal on kõik kirjas. Enda kogemustest võin ütelda, et minul läks mitu ülelugemist ja pea pool aastat, et pihta saada, millest seal juttu.

[ka]

Ma seda kartsingi, et see link ette söödetakse Aga eks ma pean seda jälle otsast peale lugema hakkama.

[Dirty Harry]

Ega lihtsamat varianti eriti pole. Võid muidugi raamatukokku vaadata, eesti keeles on mitmeid häid raamatuid ilmunud. http://www.apollo.ee/product.php/0819299 , "Nutikaid nippe digikaamera kasutajale" on üks, mis endal väga kasulik oli.

[namstoop]

[ka]

Canon EOS400D. Ikka on ju keeruline Et mõõdan näiteks lume pealt säri ära ja siis klõpsin muudkui selle säriga ilusat valget lund? OK aga sellest ma ei saagi aru, et kuidas ma teda siis täpselt mõõdan. Mismoodi aparaat seda näitab kas on õige või vale või tume või hele?
PS Kui te tahate võite öelda, et näed sa jälle üks toru ostis omale peegelkaamera

[Sold OUT]

Jälle üks toru ostis omale peegelkaamera



No kui tahad lund pildistada, siis mõõda lund, kui aga lume peal on mõni tume objekt mida tahad pildistada, siis pead selle objekti mõõtma (või siis säriaja käsitsi pikemaks tegema), et objekt ei jääks musta täpina lume peale. See paratamatult aga muudab ülejäänud keskkonna (lume) veel heledamaks ehk "põletab" üle, lumega üldse on päikesepaistelise ilmaga soovitatav paar astet allapoole säri korrigeerida (pilti tumedamaks teha) tuleb kontuur paremini välja pildil

[Death]

ka, Säri mõõtmisega tegeleb reeglina kaamera automaatika. Säri sõltub valguse hulgast. Kui tahad käsitsi säri paika panna võid kasvõi katse-eksituse meetodil teha kuid vähemalt minu pentax yritab ka siis vihjata automaatika järgi kus see umbes olla võiks.

[ka]

Ähmane ettekujutus hakkab tekkima. Õhtul kodu hakkan proovima.

[namstoop]

ka, ja kui mingilt objektilt tahad kindlasti mõõta, siis kasuta särilukustust, et näiteks pärast säri mõõtmist ka kaadri kompositsioon paika panna (kui see objekt muidugi ei asu just seal, kus mõõtepunkt). Ma eeldan, et 400D ikka oma särilukustamiseks käepärast nupukest.

Ja pärast uurid histogrammi või otsid niisama üle-/alapõlenud piirkondi. 400D neid vist niisama ei vilguta? Ja siis keerad särikompensatsiooni vastavalt sellele peale või maha. Koogitükk


carlking, päikesesära on muidugi veel täiendav faktor, aga üldjuhul lumega kipub kaamerate automaatika pigem just niigi alasäritama.

[Sassu]

Aga mina ei saa aru, kuidas neid panoraame kokku panna .
Äkki keegi aitaks mind selles vallas, et mis programmi kasutada ja värki .
ja seda ka, et äkki saab keegi mõndasid nippe õpetada, et kuidas head panoraam-pilti teha .

[HighEnd]

Sassu, http://autostitch.en.softonic.com/ mina olen seda programmi kasutanud. (Panoraamil oma teema)

[Mihkel.]

namstoop, säri lukustamise nupp pöidla all täpselt. Ja vilgutab kui panna disp. nupuga detailsemat infot näitama.


Sassu, ise olen kasutanud photoshopi. file > automate > photomerge.

[rmg]

To Sassu: panoraami tehes oleks hea kusagil 30-50% ülekatet piltide vahel. Kui pildistad kaugeid objekte, siis saab hea tulemuse niisama statiivilt pildistades
Kui aga soovid teha ilma moonutusteta panoraami, siis läheb asi juba keerulisemaks ning vaja läheb kallimat tehnikat.
Kui pildistatav piirkond on väga lähedal, siis tekib nö parallax moonutus, kus kaamerat liigutades paistab üks sama objekt eri kaugusel. Väga korraliku panoraami jaoks tuleks fotokat keerata ümber entrance pupil-i, kuid selle ülesleidmine on tükk tööd ning see sõltub fokaalsügavusest ja fookuspunktist. Pealega on selleks vaja juba korralikku panoraamvõtte pead (Manfrotto QTVR pead näiteks)

Panoraamide kokkukleepimise õpetus: http://digistoop.trsm.pri.ee/jutustoop/digipimik/panoplaneedid/

[namstoop]

rmg, ee... panoraami kokkupanekut seal küll eriti ei käsitleta

Ja IMO 50% ülekatet on küll liiga palju, pigem tekitab juba rohkem vigu sisse. 30% on täitsa piisav.

Mis PS panoraami vidinasse puutub, siis mina sellega sõbraks pole saanud. Igasugust pornot jääb alati sisse. Suure tõenäosusega on viga minus, aga ega pole viitsinud süüvida ka eriti, kui teine jubin korraliku töö ära teeb.

[Mihkel.]

Tuleb küll porni sisse, aga ise sain enamvähem normaalseks ja olemasolevad vead ajan oma esimese panoraami süüks.

http://www.mihkel-m.planet.ee/HV/Untitled_Panorama1%20copy.jpg

[namstoop]

[rmg]

Sry, mul oli vähe valesti meelde jäänud see sisu. Tõepoolest seal tavalise panoraami tegemise õpetust ei ole, vaid panoplaneedi oma. My bad.

See 50% tekitab vigu siis kui sul pole kaamera pöörlemistelg õigesti välja timmitud ning objekt on ka lähedal, muidu ei tohiks ta halvasti mõjuda.

Siin on mõned vihjed panoraami tegemiseks (inglise keeles) http://www.shutterfreaks.com/Tips/Panoramas.html ja http://jcornuz.wordpress.com/2007/11/12/panoramas-1-shooting/