[olaviv]

[Ho Ho]

Tegu pole küll väga kauge tulevikuga kuid paremat teemat ma selle jaoks ei tea.
New Instruction Set Innovations ehk siis Inteli uued prose lisakäsud (SSE4) mis tulevad prosedesse järgmisel aastal koos 45nm Penryn tuumaga. Veidi pikem jutt koos käskude lühikirjeldustega. Kokku on umbes 50 uut käsklust. Intel ise väidab et tegu on suurima uuendusega alates SSE2 tutvustamisest 2000 aasta detsembris.

Mõned huvitavamad lisandid mis mulle silma jäid:

• Packed DWORD Multiplies - New support for four signed or unsigned 32x32 bit multiplications per instruction, as well as signed forms of 32x32->64 multiplication.
  
• Floating Point Dot Product - Improved performance for AOS (Array of Structs) data processing through support for single and double-precision dot products.
  
• Packed Blending - Blending conditionally copies one field in the source onto the same field in the destination. These new instructions improve the performance of blending operations for most field sizes through packing multiple operations in a single instruction.
  
• Fast CRC (Cyclic Redundancy Check) - Finds the CRC value using a specific polynomial of a given source operand.

Kõige enam pakuvad minu jaoks huvi dot product ja blending, proses "pixelshaderite" jooksutamisel peaks need üsna suure vahe sisse tegema.

[heretic666]

Arvan et aja jooksul need prose tuumad kasvavad nagu kunagi kasvasid RAM mälud. 4, 8, 16, 32 ...1024

[olaviv]

[stepzter]

Tuleb lihtsalt andmeparalleelseid algoritme rakendada. Wordis spellcheckimist ei ole suurt vaja kiiremaks ajada, küll aga vajavad kiirust video kodeerimised, kõnetuvastus, kavalad pilditöötlusalgoritmid (hea näide on viimaselt siggraphilt optimaalse dekonvolutsiooni kerneli otsimine kaamera liikumisest tingitud udususe eemaldamiseks) jms. Praktiliselt kõikidel nendel rakendustel kulub põhiline aeg andmeparalleelsetes algoritmides - fourier' teisendused, peidetud markovi mudelid, lineaarvõrrandi süsteemide lahendamine, maatrikskorrutised, konvolutsioonid jne. Piisab kui paar nutikat programmeerijat paralleliseerivad need operatsioonid teekides ära ning kõik rakendused jooksevad ilusti 80 tuuma peal.

[rallitaja]

No ütleks nii, et tulevikumasinad on vist ikka väga energiasäästlikud

[londiste]

ray tracingust mängudes:
http://www.pcper.com/article.php?aid=334&type=expert&pid=1

[Ho Ho]

Veel natuke samal teemal: Exploring the Use of Ray Tracing for Future Games

Tolles teises artiklis öeldi: "Right now there are some performance issues regarding to rendering dynamic, randomized changes of the 3D scene that cannot be precalculated"
Selle jaoks on olemas vahendid, seal toodud motion decomposition on ainult üks neist ja minu arusaamist mööda mitte just kõige efektiivsem asi mängude jaoks.

[v2hja]

[Ho Ho]

Midagi huvitavat Intelilt
http://www.intel.com/jobs/careers/visualcomputing/
"We are focused on developing discrete graphics products based on a many-core architecture targeting high-end client platforms."
"VCG will initially focus on discrete graphics products but will also expand the previous charter to include developing plans for accelerated CPU integration"

Ehk siis mõne aja (mõne aasta) pärast on oodata kolmandat suurt tegijat graafikaturule

[tanel_76]

Ma uuriks parem, mida uut on usa/nato armee lab'idest tulemas, seal on RT
teemad ikka aktuaalsemad kui kommertsmängudes. Miskist motion de-blurist
olen kuulnud jms, huvitav oleks teada saada mida nad seal ette võtnud on.
paljud algoritmid tellitakse ka ilmselt kommertsettevõtetelt kust nad siis
otsapidi konsjuumerini jõuavad.

[aht0]

ja KUI juhtub et tõesti valmib kvantarvuti (või isegi DNA põhine arvuti) pööratakse kõik praegused suundumused peapeale

[londiste]

on juba valminud. veel ei pööra midagi kuhugi

[erick]

DNA-põhisel arvutil ja kvantarvutil on suhteliselt spetsiifilised rakendused, millel on Office'i, filmide, muusika ja mängude mängimisega väga vähe pistmist.

EDIT: Holy thread revival, Batman

[heretic666]

[stepzter]

DNA-põhistel arvutitel on hea geneetilisi algoritme realiseerida. Jääme ootama suurtele rändkaupmehe probleemidele uusi rekordeid mis oleks DNA arvutitega leitud.

[Ho Ho]

link :: Inteli CSI/Quickpath

Keegi viitsib väikse ülevaate ja võrdluse teha Hyper Transpordiga? Endal pole kahjuks aega ning ega ma HT kohta väga palju tehnilisi pisiasju ei tea

[Lepp]

http://www.bit-tech.net/news/2007/09/18/yorkfield_breaks_seven_world_records/1
absurd...

[Lorien]

Lepp, miks absurd? Lugesin läbi ja (kuigi pilte ega mingeid tõestusmaterjale sellele jutule ei olnud), siis usun küll, et Yorkfield võib juba päris võimas tulla. On ju tegu ikkagi Kentsfieldi tugeva edasiarendusega.

[Lepp]

[erick]

Ei tundu nii uskumatu midagi. Yorkfield on kindlasti ju kiirem per clock kui Kentsfield, mõõdukad 25% efektiivsuse tõusu tähendaks, et see 5.56GHz Yorkfield on sama kiire kui 7,5GHz Kentsfield. Ma usun, et 7,5GHz pole veel keegi Kenty peal teinud.

[Ho Ho]

25% on selgelt liialdatud. Kui SSE4 tuge pole siis peaks heal juhul nägema 5-10% kiirusekasvu. SSE4 võib erijuhtudel muidugi anda kuni 2x suurema võimsuse. Enamus rekordeid on lihtsalt tänu kiirele taktile, senised quadcore kiirused on olnud ainult pisut üle 5GHz.

[Lorien]

Ho Ho, alati on ju võimalik, et on täiustatud mingeid käsuliine (peale SSE4), mis optimiseerivad tööd?

[londiste]

mõõdukad 25%?
ma ühineks ho ho 5-10% arvamusega.
seni ka kõik lekkinud jutud räägivad ju ~10% kanti.

edit:
ohoo, Ho Ho, sul võis vist isegi inteli ja raytracingu koha pealt õigus olla
http://www.pcper.com/article.php?aid=455

kui olemasolevale turule ennast võidelda ei suuda, siis tuleb omale uus turg luua

edit2:
- realtime q4(?) demo paistab pisut muditud olema, tekstuurikvaliteet etc peaks mäletamist mööda ikka märgatavalt parem olema.
- impressive pilt miskite klaaspallidega oli prerendered videost nagu ikka.
- edit4 edited: handheldi pilt on parasjagu kahtlane, aga arvutused on allpool.

edit3:
kurat, mida ma valesti arvutan:
1280x720 = 921600px
480x272 = 130560px
256x192 = 49152px
pikslite arvu suhted vastavalt 1 / 7,05... / 18,75
seega peaks lineaarse suhte korral olema 30fps / 640fps / 3970fps.
või arvutavad nad sinna miski i/o ka sisse? sel juhul on handheldi peal hit kordades suurem.

edit4:
niih, ülearvutamine:
1024x1024 = 1048576px
suhe 256x192 = 49152px resoga on 1 / 21,333...
sama süsteem jooksutaks sama asja pisikesel resol seega 2112fps.
tegemist on 8 tuumaga, nii et 1 tuum jooksutaks 264 fps.
30 fps saavutamiseks handheldi peal võib renderdamisega tegelev prose olla 264 / 30 = 8,8 korda nõrgem.
hmm... huvitav kui reaalne see on?

edit5:

[Ho Ho]

RT ei taha erilist IOd, kindlasti mitte rohkem kui rastergraafika.

Muidu üks uuem RT demo on ka siin. Taas on vajalik SSE2 toega prose, toetatud peaks olema kuni 16 tuuma. Paraku osad inimesed on kogenud probleeme kuid enamusel peaks see ikkagi töötama.

[edit]

Põhiline erinevus on et antud hetkel tehakse neid filtreerimise-antialiasingu arvutusi iga piksli kohta, ka seal kus tegelikult seda vaja poleks.
Performance hit on siis, kui puudub vastav riistvara mis seda teeks. Kui hakata anisotropic filtreerimist tegema puhtalt prose peal siis sellega kaugele ei jõua. Spets riistvaraline lahendus on oluliselt efektiivsem.

[londiste]

[Le Inc]

[Ho Ho]

http://www.dll-files.com/dllindex/dll-files.shtml?d3dx9_32
Ta lihtsalt kasutab viimast DX SDK'd mida netist leiab, enamus inimestel on veidi vanem.

[Denkeš]

Kas pole järsku võimalik, et Inteli tulevane high end GPU pole mitte mõeldud ray tracingu jooksutamiseks?

[stepzter]

Selle viimase postituse mittesegasus ei ole mitte puudu.

[Ho Ho]

[londiste]

http://www.pcgameshardware.com/aid,654068/News/Raytraced_games_in_2_to_3_years_says_Intel/
asi kõlab tegelikult kahtlaselt sinna suunda, et nad üritavad lihtsalt rasterizingust üle sõita, aga see ei taha õnnestuda

[Ho Ho]

http://igad.nhtv.nl/~bikker/files/waterdemo.rar <- palju korralikum demo, kui Inteli Q4

2-3a pärast puhta ray tracingu peale vast üle ei minda kuid hübriidlahendusi on kindlasti. Selle aasta siggraphil näiteks räägib Carmac oma hübriidlahendustest

[londiste]

hübriid on midagi muud.
carmack rääkis valguse raytracemisest?

[Ho Ho]

Hübriid on vahepealne lahendus mida kasutatakse, kuni puhas ray tracing veel ära ei tasu

Carmack räägib "sparse voxel octree" ray tracemisest valgustuse efektide renderdamiseks. Õige pisut inffi selle kohta siin: http://www.pcper.com/article.php?aid=532

[edit]
Nuh, Larrabee'st ei räägitagi siin veel?

http://www.anandtech.com/cpuchipsets/intel/showdoc.aspx?i=3367
http://www.pcper.com/article.php?type=expert&aid=602&pid=2

Kahju et rohkem inffi ei jagatud. Hetkel tundub, et asi töötab ja neil on mõned huvitavad tehnoloogiad kasutuses kuid ilma reaalsete numbriteta on raskevõitu midagi konkreetset väita.

[londiste]

ma ei viitsi ise pikemalt mõelda/kirjutada, esmamuljed on paar tsitaati anandist:

[Ho Ho]

Larrabee teeb eriti huvitavaks nende draiveri arhitektuur. Sarnast binningut tõenäoliselt nii suurel määral teiste videokaartide peal ei kasutata kuna nonde arhitektuur ei pruugi selleks kõige paremini sobida. Samas on ka just draiver see, mis määrab Larrabee õnnestumise videokaardina, GPGPU laadsete rakenduste jaoks on ta üsna kindel tegija ka viletsate draiveritega

[edit]

Nice

[londiste]

graafikud iseenesest võetuna ei ole eriti muljetavaldavad, peaks lugema hakkama...
ja võrdlus xeoni/c2d-ga ei ütle gpu otsast mitte essugi.

[stepzter]

[Ho Ho]

[londiste]

some speculation about that larrabee die shot (techreport)
a look at the nvidia gt300 architecture (theinq)

teise lingi on siis HV-sse ka keegi juba kaevanud - nvidia väidetavalt raskustes uue põlvkonnaga ?! (r870 vs gt300)

---

caustic graphics and the causticgl ray tracing api (pc perspective)
päris pikk, põhjalik ja asjalik jutt.

[Ho Ho]

Caustic'ust ma midagi väga erilist ei loodaks, siiani pole nad suutnud muud näidata kui seda, et neil on olemas API ning riistvara mis vaevu-vaevu suudab järgi teha asju, mida teised tegid CPU peal aastaid tagasi. Peamisi probleeme, ehk siis dünaamilised stseenid ja keerukad shaderid, ei suuda nende lahendus kuidagi paremini teha, kui praegused puhtalt tarkvara põhised. Pigem on nende lahendus viletsamgi.

[londiste]

id tech 5 challenges - from texture virtualization to massive parallelization. siggraph 2009 ettekande slaidid.

[Angrist]

Tõenäoliselt on tulevikurprotsessor massive paralel computing unit, mille toiteallikas keemilistest ühenditest mis on rohelist värvi ja seda tuleb mõned kühvlitäied ette kühveldada, kõrvalproduktina näiteks saab antud toote nuppe reguleerides piima.
Ning soetuskulud ja opereerimiskulud on suhteliselt madalad.

[Denkeš]

esimese asjana tuleb meelde lehm aga too pole kuigi arukas, naisterahvas äkki? Milliseid nuppe sa silmas pead?

[erick]

Teeme tutvust uut tüüpi protsessoriga: probability processor.

TheInquirer: Lyric Semiconductor explains its probability chip

Videos räägitakse muide ka võimalusest seda mängude puhul co-processor'ina rakendada.

[londiste]

the day after tomorrow: personal computers in 2020 (x-bit labs)

[Ho Ho]

[Denkeš]

Otseselt ei käi selle teema kohta aga võistlustandris pole sellist teemat nagu ARM vs. X86 aga siia sobiks kah: http://www.tomshardware.com/reviews/atom-z2760-power-consumption-arm,3387.html
Selle ülevaate järgi tundub, et X86 pole midagi nii vooluõgard, kuigi jah 40nm vs 32nm.

[londiste]

tolle artikli kommentaaride threadis on ka muud olulised (ja õiged) punktid välja toodud:
- 40nm vs 32nm nagu mainitud
- cpu voolutarve on suures osas sama (keskmine üle sama aja on atomil parem vaid tänu kiirem olemisele)
- suur osa vahest tuleb gpu voolutarbest, mis on tesla3l suurem
- w8rt all ei kasutata tesla3 viiendat nuditud core idle jaoks
- tesla3 gpu on tunduvalt asisem kui atomi oma
- tesla3 on aasta vana ja järgmine põlvkond on olemas

eks testimisel on w8rt tesla3l olek oluline piirang, aga mingi pildi hetkeseisust asi siiski annab.

konkreetselt voolutarbe osas on intelil veel 28nm ja 22nm olemas, milledele ligipääs armi soc-ide tootjatel on keerulisem.

erinevalt armi aastatepikkusest optimeerimisprotsessist on intel nii madalale voolutarbele optimeerimisega tegelenud tõsisemalt vaid viimased paar aastat (~1a kui announcementide järgi arvestada). tegemist on 5a vana atomi corega ja sisse ostetud gpu osaga. järgmine atomite põlvkond on 2013 lõpus tulemas, nsr teatel updated cpu osaga ja voolusäästlikuks scaletud inteli enda hd-seeria gpu-ga. olenemata atomi suurest eelisest on intel siiski 900lb gorilla, kes ennast sinna turule trügib.

veidi sellest teemast kõrvale, aga lisaks scaleb intel haswelliga ka core arhitektuuri 10w peale...