[Kassmees]

[Scart]

link :: kae siit

natuke lugemist.

[marti252]

link :: Midagi kinnisvaramullist kah

Nearly 900 Californians a week are losing their homes because they can't afford to pay the mortgage — up from about 100 a week a year ago — providing fresh evidence that the housing market's troubles are nowhere near over.

[Scart]

link :: kae siit

läheme taaskord

natuke real life õudukat kah

[bright]

Scart, mis seal yahoo lingil on, ei saa lahti linki

[aise]

[Scart]

[aise]

a mida sina siis teed? sõidad isetehtud puust jalgrattaga ja sööd taimi, riieteks on punutud taimed jne

[Scart]

[aise]

tubli

[namstoop]

Scart, punker ka juba metsas on on? tuletikke, soola ja konserve täis?


elada selleks, et valmistuda surmaks...

[tahanteada]

Tegelikult on olemas üks karm, aga töötav alternatiivlahendus - kui elekter ära läheb, siis pimedusest tingitud masenduses ja hullumises tekib väga palju enesetappe. Siis väheneb ka oluliselt tarbimine.

Vähemalt lemmikriigis USA-s täiesti tuntud nähtus, et mis juhtub siis kui (suur)linnad ilma elektrita jäävad...

[Hazar]

Arvestades, et siis on ka vähem inimesi kes tööl käivad langeb ka tootmine seega ei ole see just lahendus

[Fiocchi]

No sel juhul jälle keskendutakse eluks hädavajaliku tootmisele ja igasugune tilu-lilu jääb ära

[Kix007]

[Scart]

[Ho Ho]

kannibalism

[Scart]

et häving ikka täielik oleks, võtame Amazonase kah kaasa. eks rikkurid vajavad ju oma miljonimasinaid, kus sealse puidu viimistlus sees.

siin ja siin ning siin

[bright]

nationalis oli jah see vihmametsade lugu sees.
põhimõtteliselt on asi nii karm, et kõik kes brasiilias vihmametsade eest võitlevad, notitakse väga kiirelt maha.
NG ajakirjanikulgi oli tükk tegu, et piirkonnas turvaliselt ringi liikuda.
puiduäri on lihtsalt nii tulus äri, et rahas jätkub nii ametniku kinnimaksmiseks, kui segajate kõrvaldamiseks.
brasiilia valitsus tunnistab probleemi, aga kõrge korruptsiooni tõttu on (veel) suht võimetu midagi tegema.

päris spooky logo ng-s, .. ja lisaks viimases NG-s, kalad saavad varsti meredest otsa nii et on, mille ülem mõelda

[M00t]

http://www.epl.ee/uudised/382997

[Scart]

link :: kae siit

hiina hoiab nüüdsest kõik kraami endale?

ja jätkame sama positiivselt siin

muide, sel ajal kui meie telerites on reklaamid sellest, kuidas perfektne vesi veel paremaks õlleks muuta ... on Austraalias käes esimene tõeline meie aja katastroof

neli ust valla, mille valid sina?

mehhiko toodang langes 5% aastaga, ettekuulutus kogu maailmale?

Ghanas on küll elu tagasi algusesse jõudmas

sellistega tuleb meil koos eksisteerida?

nonii, lisame siis loodetavasti viimase posti sellesse piiiiika ritta: USA peab see suvi saama hakkama ilmselt oma suurima kriisiga eales, bensiin on otsa lõppemas ja lootust olukorra leevendamisele pole. katastroof algab siit

[marti252]

Leidsin 2006 a. oktoobrisest Kullalehest ühe huvitava artikli, mis puudutab Ameerika ülemvõimu maailmas. Miks ma vaevun seda siia trükkimast, on see, et ma ei ole sellist Artiklit eesti keelsena veel näinud ja neile, kes ei ole inglise keelega sina peal, oleks see kasulik läbilugeda küll!

Iraani naftabörs lööks dollarile hingekella

Ameerika impeerium sõltub USA dollarist. Välja pakutud Iraani naftabörs kiirendaks USA dollari langust ja seeläbi ka Ameerika impeeriumi kokkuvarisemist.

Ameerika Ühendriikidel on õnnestunud korda saata uskumatu tegu - üks riik on maksustanud maailma. Kui rahvusriik maksustab oma kodanikke, siis impeerium maksustab teisi rahvusriike. Impeeriumide ajalugu Kreekas Roomani näitab, et viimse kui ühe impeeriumi majanduslik baas tuleb teiste riikide maksustamisest. Impeeriumi võime teisi maksustada põhineb lihtsalt tugevamal majandusel, mille tagajärjel on neil ka tugevam sõjavägi, mis vägivaldselt või poliitiliselt maksud peale surub. Üks osa nendest maksudest läks tavaliselt impeeriumi elatustaseme parandamiseks ning teine osa läks sõjaväe tugevdamiseks, mis omakorda vajalik uute maksude välja nõudmiseks.
20. sajandil on esmakordselt ajaloos Ameerika Ühendriikidel õnnestunud maksustada maailma kaudselt, andes tesitele riikidele kaupade vastu oma valuutat - USA dollarit. Aja jooksul dollarid aga devalveerusid. Kuidas selline asi juhtus?

Bretton Wood'iga loodi impeerium

20. sajandi alguses algas USA majanduse domineerimine maailma majanduse üle. Sel ajal oli dollar otseselt seotud kullaga, mistõttu dollari väärtus ei tõusnud ega langenud ja oli alati konverteeritav samasse kogusesse kulda. Suur Depressioon ja sellele eelnenud inflatsioon aastatel 1921-1929 kasvatas oluliselt ringlusesse lastud paberdollarite arvu ilma, et oleks suurendatud sellele vastava kulla kogust.
See muutis seni hästi toimunud USA dollari kullaga tagamise võimatuks ning selle tulemusena sidus President Franklin Delano Roosvelt 1932. aastal dollari kullast lahti. Kuni selle ajani võis USA domineerida maailma majanduse üle, kuid seda ei saanud veel nimetada impeeriumiks. Dollari- ja kullavaheline fikseeritud väärtus ei lasknud Ameerikal kullaga tagada dollaritega teistelt riikidelt majanduslikku kasu välja võtta.
Majanduslikult sündis Ameerika Impeerium 1945, Bretton Woods'i süsteemi rajamisega. Dollar muudeti ainult osaliselt kulda konverteeritavaks. Kulla konverteerimist võimaldati ainult välisriikide valitsustele, aga mitte erasektorile. Sel ajal oli USA dollarist saanud rahvusvaheline reservi valuuta. See sai võimalikuks, sest II Maailmasõja ajal varustas USA oma liitlasi toidu ja sõjamoonaga, saades vastutasuks kulda, mida hiljem ei oldud nõus tagastama dollarite vastu.
Majandusimpeerium ei oleks olnud võimalik, kui dollar oleks jäänud täielikult kullaga tagatuks, dollari varud oleks hoitud limiteeritud vastavalt olemasolevatele kullavarudele ning dollareid oleks saanud kullaks vahetada eelnevalt kokkulepitud viisil.
Kui 1971. aastal nõudsid välisriigid oma dollarivarude kullaks vahetamist, viivitas USA valitsus maksmisega. Selle maksmatajätmise põhjendus oli, et "dollari- ja kullavaheline side oli tugev". Õige järeldus on aga, et USA valitsus läks pankrotti, nii nagu mõni erapank on pankroti välja kuulutanud.
Seda tehes kuulustas USA ennast impeeriumisk. Ta oli võtnud ülejäänud maailmalt hiiglaslikus koguses kaupu ilma mingi soovi ega võimaluseta neid kunagi tagasi anda. Maailma oli õnnestunud maksustada ja sinna ei saanud midagi parata: USA'd ei saanud sundida pankrotti välja kuulutama. Sisuliselt USA maksustas maailma inflatsioonimaksuga ja korjas impeeriumi senjööriõiguse.

Dollari tagatiseks astus nafta

1971. aastal sai selgeks, et USA valitsus ei ole võimeline oma dollareid kulla vastu tagasi ostma ja valmistas ette alternatiivi - kokkuleppe, mis vägisi sundis maailmal USA paberraha hoidma. 1972-1973 sõlmiti raudne kokkulepe Saudi Araabiaga - üheltpoolt toetas USA Saudi valitsuse võimu ja teiselt poolt võisid Saudid oma nafta vastu aktsepteeridaainult dollareid. Sundides OPECi juhtivat riiki dollareid kasutama, sunniti see tegelikkuses kõigi OPECi liikmetele peale. Kuna maailm pidi ostam naftat Araabia naftariikidest, oli tal vaja ka dollareid hoida ning kuna maailm vajas aina rohkem naftat ja nafta hinnad pidevalt tõusid, siis maailma vajadus dollarite järele sai ainult tõusta. Isegi kui dollareid ei saanud enam kulla vastu vahetada, olid nad nüüd nafta vastu vahetatavad.
Selle kokkuleppe majanduslik sisu oli see, et dollar oli nüüd tagatud naftaga. Niikaua kuni see püsis, oli maailmal vaja aina suuremaid koguseid dollareid, sest nende dollarite eest sai osta naftat. Niikaua kuni dollar oli ainus viis nafta eest maksta, oli tema domineerimine maailmas kindlustatud ja Ameerika Impeerium sai maailma maksustamist jätkata. Kui mingil põhjusel dollar jääks naftatagatisest ilma, kaoks ka Ameerika Impeerium. Impeeriumi säilimine sõltus sellest, et naftat müüdaks ainult dollarite eest.
Mees, kes 2000. aasta lõpus küsiski nafta eest eurot, oli Saddam Hussein. Alguses võeti tema nõudmisi naeruväärsena, hiljem jäeti tähelepanuta, aga kui selgus, et tal on tõsi taga ja ta viis isegi oma 10 miljardi dollarilise reservi UN juures eurodese, alustati tema meele muutmiseks poliitilise surve avaldamist. Teised riigid, nt Iraan, soovisid samuti tasu teistes valuutades, põhiliselt euros ja jeenis. Dollar oli selgelt ohus ja tuli kasutusele võtta karistusaktsioon. Bushi sõda Iraagis ei toimunud massihävitusrelvade pärast, inimõiguste kaitsmise nimel, demokraatia levitamise ega isegi õliväljade vallutamise pärast. See oli dollari kaitsmiseks, see oli näitamaks, et see, kes nõuab tasu milleski muus kui USA dollaris, saab samamoodi karistatud.
Bushi on palju süüdistatud selle pärast, et ta lavastas Iraagi sõja naftaväljade vallutamiseks. Need süüdistajad ei oska aga põhjendada miks peaks Bushil naftavälju vaja olema - ta võib lihtsalt dollareid juurde trükkida ja osta maailmast nii palju naftat kui vaja. Tal pidi olema mingi teine põhjus Iraagi vallutamiseks. Bush astus sõtta Ameerika Impeeriumi kaitseks. Kaks kuud peale Iraagi vallutamist lõpetati "Oil for Food"programm, riigi kontod vahetati tagasi dollaritesse ja naftat hakati jälle müüma USA dollarite eest. Enam ei saanud maailm naftat Iraagilt eurode eest osta. Globaalne dollari ülemvõim oli jälle taastatud.

Iraani naftabörs hävitaks ülemvõimu

Iraani valitsus tegimõni aeg tagasi ettepaneku avada Iraani naftabörs, mis on euro-põhise kauplemissüsteemiga. Loomulikult eeldab see ka euros nafta eest tasumist. Majanduslikult on see palju suurem oht dollari ülemvõimule kui Saddami käik, sest see lubab börsil kaubelda igaühel, kel soov naftat euro eest osta või müüa, jättes seejuures USA dollari täiesti kõrvale. Võimalik, et maailm võtab innukalt omaks euro-põhise nafta süsteemi:
- Eurooplased ei pea enam ostma ja hoidma dollareid, et maksta nafta eest, vaid kasutavad oma valuutat.
- Hiinlased ja jaapanlased võtavad uue börsi innukalt vastu. See võimaldab neil vähendada hiigelsuuri dollarivarusid.
- Venelastel on majanduslik huvi euro omaks võtta. Suurem osa nende kaubavahetusest toimub Euroopaga, naftat eksportivate riikidega, Hiinaga ja Jaapaniga.
- Araabia naftaeksportijad võtavad innukalt euro omaks, et vahetada välja oma kasvavad kogused odavnevat dollarit.
Ainult britid jäävad kahe tule vahele. Neil on kestnud strateegiline koostöö USAga terve igaviku.

Dollari Hinguseleminek

Kokkuvarisev dolla kiirendab dramaatiliselt USA inflatsiooni ning pressib lühiajalised ja pikaajalised intressimäärad palju kõrgemale. Sel hetkel on Föderaalpank kahe halva valiku vahel - deflatsioon või hüperinflatsioon. Esimene valik, deflatsioon, nõuab raha väärtuse langemise peatamist ja intressimäärade tõusu. Samm toob kaasa suure majandusliku depressiooni, kinnisvarahindade languse ning obligatsioonide, aktsiate ja derivatiivturgude kokkuvarisemise ja tõenäoliselt viib finantskrahhini.
Alternatiiv on valida lihtsam väljapääs inflatsiooni abil. Kuna dollar on maailma reservide valuuta, siis dollari hüpperinflatsioon on erinev kõigist hüpperinflatsioonidest, mis läbi ajaloo toimunud. Keskpankad koghu maailmas hakkavad võitlema dollari toetuse nimel, et maailma finantssüsteem ei kukuks kokku ja et nende reservid ei haihtuks. Mitmed keskpangad otsustavad tahes-tahtmata toetada dollarit, vähendades oma valuuta väärtust. Seega need kaks suurt jõudu viivad dollari erisuundadesse. Selle vältimatu häving võib olla kiire ja äkiline või veniv ja valuline. Paratamatult tõuseb sellises olukorras taas kuld oma ajaloolisele väärikale kohale.

Krassimir Petrov, Austri makro-majandustedlane, investeerimisstrateeg.


Kui nüüd vaadata, mis dollariga viimasel ajal on juhtunud, siis tundub, et ta ei pannutki puusse. Dollar kukub ja teised proovivad seda toetada!

[olc]

no täna siis postil uus hind 14.40, suvel kukub 16 eeku piir kergelt vist

[Tanel]

98 Nestes 14.90

[Max Powers]