[Ardo]

Pisut abi tarvis. Nimelt on tarvis partitsioonideks jaotada Western Digital'i 80 gb ja Seagate'i 250 gb ketas.

Eraldi partitsioonid võiksid olla järgnevalt:
Programmid (vähemalt 20 gb, enamus programmid ja mängud)
Windowsi partitsioon (vähemalt 10 gb, soovitatavalt suurem, ainult Windows)
Meedia (vähemalt 70 gb, kolapartitsioon, filmid, muusika, dokumendid jne.)
Pildid (vähemalt 40-50 gb)

Kuna ruumi jääb palju üle, mõtlen ka piltide partitsiooni peegeldamsie peale.

Kuidas oleks kõige sobivam partitsioone jaotada? Mis suuruses, millisele kettale jne.


Ette tänades,
Ardo.

[heikis]

windows ja programmid 80GB peale ja meedia/pildid 250gb kettale.
ma vist lahendaks nii

[Dirty Harry]

Enda praktika on läbi aegade kujunenud selliseks, et kui peaks praegu nullist alustama siis:

* esimene partitsioon on 10 GB ja seal on AINULT Windows + Program Files'i all need programmid, mis ei lase installides asukohta muuta
* teine partitsioon on ka 10 GB ja AINULT erinevat tüüpi TEMP failidele. IE/FF cache, %TEMP% jne
* kolmas partitsioon on peamiselt piltide päralt, veel on seal installitud programmid.

Veel on lisaks üks väline võrguketas, kuhu teen piltidest varukoopia + on seal muusikat, videosid ja muud nodi, mille kadumisest puudust ei tunne, lisaks veel väljastpoolt nähaolev FTP jms.

Hetkel ongi endal sisuliselt nii, erinevus on detailides(op.süsi part on 6 GB aga näiteks Vistale sellele ei piisaks).

Ehk siis kolm partitsiooni + üks backupi tarvis.

Algul olid mul ka eraldi partitsioonid mängudele, programmidele, meediale jne aga see läks liiga kirjuks ning alati sai mingi asi täis. Praegu on ainult ühel partitsioonil võimalus täis saada.

NB! TEMP partitsiooni tasub aeg-ajalt korralikult defragmenteerida! Ehk siis ära formaatida. Veel parem oleks TEMP partitsioon teha kohe ketta algusesse[ja soovitavalt lausa op.süsi mõistes teisele kettale(kiiremale)], kindlasti tasub ka Windowsi swap sinna suunata.

[T6nnn]

vabandan, väike OT, kuid lihtsalt pidin küsima

[Ardo]

T6nnn, mul on XP part 10 gb ja kipub täis saama.

Kuidas ma TEMP failid TEMP partile suunan? Photoshopi jms. TEMP'e oskan suunata, kuid kas kõiki progesid üldse saabki suunata? Ja Windowsit ennast?

On selline lahendus ka kiiruses parim?

[ruratt]

[Dirty Harry]

[8]

koondasin siia partitsioneerimise teemalisi materjale enda varasematest postitustest

Partitsioneerimise põhieesmärgid:

1. Kui tarkvara ja draiverite osa mingil põhjusel lootusetult sassi jookseb, saab selle muretult üle formaatida ja uuesti installida, nii et kõik muu oluline andmestik ja ka tarkvara enda installikad säilivad.
2. Pidevalt muutuvad väikesed andmefailid ei fragmenteeri end programmi osade vahele ja vastupidi.
3. Suure mahuga kettaid on mitme partitsiooniga lihtsam ja ajaliselt kiirem hooldada (nt. defrag, optimeerimine, kaasa arvatud NTFS vs FAT32).
4. Saab paremini ära kasutada kõvaketaste kiiret algusosa.
5. Arhiivimaterjal säilib ketta tagumises osas paremini, kuna lugemispead ei kihuta pidevalt üle selle piirkonna ja seega võimalikul nt. põrutusel ei kraabi bad-sektoreid selle peale.
6. Mitme ketta puhul saab tõsta programmide töökiirust, jaotades eri funktsionaalsed osad optimaalselt kahe eri ketta partitsioonide vahel.
7. Kui buutida masinat mitme opsüsteemiga, siis on hädavajalik et nad oleksid eri partitsioonidel. Samas datapartitsioonid on kõigile opsüsteemidele juurdepääsetavad.

ÜHE KÕVAKETTAGA ARVUTITEL:

Kõige olulisem:

1. Kõige esimene partitsioon on peamise OS'i jaoks. Programmid ja mängud võib ka sinnasamasse panna, kui neid väga palju ei ole ja neid tihti peale-maha ei panda.

2. Kõige viimane (tavaliselt suuremahuline) partitsioon oleks arhiivi jaoks. S.t. selline data, mida enam ei muudeta ega üle kirjutata ning mida isegi suhteliselt harva loetakse (aga ka kogu audio-video kogu kuulub ikkagi siia alla). Samas on oluline seda säilitada. Ketta aeglasem lõpuosa sobib selle jaoks hästi. Lisaks ei pendelda siis ketta aktuaator koos peadega niipalju üle selle tsooni muude tavatoimingute ajal, ehk siis kui näiteks põrutuse mõjul juhtub peade ajutine crash, siis ei kriibita vähemalt seda arhiiviosa pinda.

Lisaks:

3. Swap ja temp (kui nad on samal kettal) peaksid olema kohe OS'ile järgnev partitsioon. Samale partitsioonile võib (kuid ei pea tingimata) suunata ka kõik ajutise downloaditud kraami ja läbu (seega selle partitsiooni suurus tuleb hoolikalt enne läbi mõelda).

4. Enne arhiivi võiks olla ka mingi pidevas muutmises olevate tööfailide partitsioon, eriti neile, kes tegelevad palju dokumentidega, piltidega, muusika töötlemisega. Kui on vajadus videotöötluse järgi, siis tuleb ka selle mahtudega arvestada, samas muidugi sellise töö jaoks on parem juba mitme eraldi kettaga süsteem.

5. Kui on soov teha multiboot arvuti mitme OS'iga, siis peab ka eraldi partitsiooni tegema teise OS'i jaoks.

NB!

Üldiselt partitsioneerimisega üle pingutada ka ei tasuks, sest kui on liiga palju partitsioone, võib aja möödudes nende mahuvajaduste muutumisel mõned osad liiga täis saada ja samas mõni asi ei mahu jälle ära. Ütleksin kirvereeglina, et max. 4 partitsiooniga ühel kettal võiks piirduda.

Kiirusele avaldab hoopis suuremat mõju mitme eraldi ketta kasutamine, jagades samaaegselt pöördutavad asjad või tarkvara osad mitme füüsilise ketta vahel ära. Partitsioneerimine ühe ketta piires on pigem parema organiseerimise ja fragmenteerumise vähendamise huvides, samuti saab siis erinevaid osi hooldada (tühjaks lasta) ilma teisi osi puutumata. Mingi väike kiiruseefekt on siiski ka sellise ühe ketta jagamise puhul olemas. Aga näiteks Photoshopi puhul soovitatakse scratch veel kolmandale eraldi kettale panna. Igasugused suured lahtipakkimised ja video/audio töötlemised tuleb ka ikka võimaluse korral teha kahe eraldi füüsilise ketta vahel (source vs. destination). See annab tõesti väga hea kiirusevõidu. Tark arvutikoostaja panebki tänapäeval kaks ketast masinasse. Esimene ketas on tore kui ta on kiirem (10000rpm Raptor), kuid vabalt võivad ka mõlemad olla 7200rpm ja üks neist võib olla ka väikese mahuga (nt. 80GB), kuigi väikese mahuga ketaste performance pole kunagi nii hea kui suuremahulistel.

* Järjestlugemiskiirus on kõvaketaste alguses üldreeglina 2 korda kiirem kui lõpus (esineb ka mõningase kõikumisega erandeid, juhul kui platterid pole tehases täies ulatuses kasutada antud). Põhjuseks suurem ring platteri välisservas, kuhu mahub ritta rohkem bitte (pöörlemiskiirus on ju konstantne).

* Otsingukiirus on suurim seal kus vajalikud failid paiknevad võimalikult lähestikku. Pole oluline, kas see on ketta alguses, keskel või lõpus. Lihtsalt lähedaste träkkide vahel hüppamine on kiirem. Seetõttu kui on ühe kettaga süsteem, siis swap/temp partitsioon peab paiknema vahetult nii opsüsteemi kui ka programmide kõrval (s.t. nende kahe vahel, juhul kui programmid on eraldi partitsioonil).

KAHE KÕVAKETTAGA ARVUTITEL:

Peaaegu et ideaalne universaallahendus:

[HDD1]
C: Opsüsteem+SwapII(fikseeritud)
D: Tarkvara/MängudI
E: Reserveeritud (nt. 2.opsüsteem VÕI videotöötluse/pakkimise andmete teine õlg)
F: Turvaarhiiv (partitsioonidel I ja J olevate kõige olulisemate andmete duubel)
[HDD2]
G: SwapI+Temps+Logs+Download(ajutine)
H: Tarkvara/MängudII
I: Tööruum (andmed, mis pidevalt kasutuses ja muutmises)
J: Arhiiv (andmed, multimeedia, installikad, ketaste imaged jne.) = Kõik mida ei muudeta

* Toodud näite puhul sobib HDD1 rolli väiksema ja HDD2 rolli suurema mahuga ketas, kuigi parema jõudluse huvides võib ka mõlemad samasugused suuremahulised panna (või siis esimese ketta panna 10000rpm, mis aga ei garanteeri vaikust).

* Programmide-mängude jaoks on soovitatav jätta kohad (partitsioonid) mõlemale kettale, sest osasid programme on optimaalsem jooksutada windowsiga samalt, osasid jälle erinevalt kettalt (see oleneb konkreetse programmi töötamise algoritmist). Samuti ka Windows'i swap on kasulik defineerida mõlemale kettale ja lasta siis edaspidi Windowsil ise otsustada, kumba ta parajasti mingil hetkel optimaalsemaks kasutada peab. See swap, mis on opsüsteemi partitsioonile pandud, võiks olla fikseeritud suurusega (juhul kui saab sedasi eraldi defineerida), teise ketta swap aga võib vabalt olla ka dünaamiline. Swap (ehk pagefile) suurus on täiesti piisav kui määrata see kuni 2GB ehk 2048MB (XP jaoks, Vista osas ei oska kommenteerida).

* Partitsioonide konkreetsed mahud peab juba igaüks oma vajaduste ja kasutatavate ketaste kogumahtude järgi kalkuleerima. Seda planeerimist tuleks teha hoolikalt ja mitte kiirustades, kuna hiljem on muutmine tülikas (kuigi võimalik). Näide ülaltoodud jaotusskeemi baasil:
HDD1(80GB) = C:15GiB + D:25GiB + E:10GiB + F:24,5GiB
HDD2(250...320GB) = G:10GiB + H:15GiB + I:25GiB + J:182,8...248GiB

KOLME JA ENAMA KÕVAKETTAGA ARVUTITEL:

Sellest kuidas siis kettaid jagada, kirjutasin juba eraldi teemades ja siinkohal praegu ei dubleeri...

[8]

Nüüd konkreetselt sinu olukorrale vastates:

[Ardo]

Kurat, mul on liiga palju ruumi.
Praegune idee oleks:
80 Gb ketas -
15 gb OS/swap
25 gb programmid/mängud
40 gb tähtsamast tähtsamate asjade arhiiv

250 gb
10 gb swap
10 gb varupartitsioon/teine OS
150 gb meedia ja tööosa (filmid, igasugu installikad, aga ka toores videomaterjal jne.)
80 gb arhiiv (k.a muusika, filmid jms.)

Mõistlik?

Suured tänud 8'le üldhariva teose eest!

[8]

[Muhkel]

Ise teeks nii, et kõik programmid, mis vähegi windowsi kataloogidesse ja registrisse midagi kirjutavad, paneks ühe pardi peale. Muidu kaotab näiteks windowsi üleinstallimine ju kõik programmide settingud ja muu ju ära ning tuleb hakata jälle otsast peale näppima. Paljud programmid tekitavad windowsiga ühele partitsioonile ju oma kaustu ja faile üsna suvalistesse kohtadesse.
Kui näiteks kõik nad on ühe pardi peal, võiks teha aeg-ajalt tervest pardist backupi. Kui juhtub midagi peeti minema, saab valutult kogu süsteemi taastada. Backup'i saab ju ka ilma vaba ruumi salvestamiseta ning kokkupakkides teha, kogu täiskirjutatud pardi maht tuleb pea 2x väiksem.
Kunagi ajasin kah asja keeruliseks paljude partidega, nüüd on ainult 2tk - 11GB win koos programmidega ja 145GB kõik muu. System restore keerasin kah kinni, kasutan vaid backup'i. Ja seda on väga harva vaja läinud.
Aga ega enne ju ei tea kui pole ise järgi proovinud.

[HacaX]

Lisaks kah ühe mõtte - kui Pildid kujutavad endast JPEGsid ja muid sarnaseid parajalt pisikesi faile, siis maksaks nendele eraldataval pardil (eeldusel et seda üldse on) cluster size väiksemapoolne panna. Muidu läheb liialt palju ruumi slacki peale kaduma. NTFSi puhul on asi küll märgatavalt parem kui FATil, aga siiski võiks asja veidi kokku suruda.
Mis muidu progedesse puutub - NTFSi korral annab ju lhardlinkimist kasutada ja parte kaustadesse mountida, ehk siis opsüsteemi tasandil ei pea üldse mingeid muudatusi tegema (näitlikuks minnes: sina installid programme ikka "C:\Program Files"'i nagu tavaliselt, lihtsalt füüsiliselt maanduvad need näiteks F: kettale )

[Ardo]

HacaX, aga kui on pooled 1 mb JPG'd ja ülejäänud 10 mb RAW'id?

[8]

[Märt.]

NTFS-i puhul peaks ju default cluster size olema ju 512 baiti? Sellise suurusega klastri puhul ei tohiks eriti ruumi raiskamist olla ju.

[8]

[bingo]

Võibolla väga lollid küsimused aga tahaks kindel olla,et teen enam-vähem õieti.Võtan kasutusele välise kõvaketta.Sinna lähevad peamiselt pildid,filmid,muusika,erinevad downloadid.Mõtlesin,et proovin ka Ubuntuga tutvust teha ja välisel kõvakettal proovida.Tegin sellised partitsioonid: http://www.hot.ee/tt80/v%c3%a4line%20HDD..JPG Kas niisugused (seal 3 eri varianti võimalik valida-primary,extended ja logical) part.-d sobivad ja millised neist on ketta algusosal?

[HacaX]

Kui kavas ka muid opsüsteeme kui Win tarbida siis NTFSi eriti kasutada ei maksaks. Praeguseks on küll NTFS *NIX'ide all vist lausa täies mahus kasutatav, aga kunagi ei saa kindel olla, et vastav tugi os'il kohe küljes on (või et selle ilma liigse mässamiseta üldse külge saab). Ehk siis need pardid mida kavas ka teistele opsüsteemidele pakkuda tee pigem FATina (välise HD puhul tuleb veel see mängu, et boks võib kasutamist leida mõne semu/tuttava masinas kus elutseb mõni W2K'eelne süsteem).
Mitme süsteemi kasutada olev part võiks olla logical (vanemad Winni ja DOSi versioonid ei pruugi rohkem kui ühte primary parti näidata, isegi kui see neile tuntud formaadis on), samas see part kust buutima peaks (ehk siis see kuhu sa Ubuntu istutad) olgu primary. Hetkel kasutada olevad suurused paistavad muidu korras olevat...