[Atti]

Koduses mõttes olen kindlasti nn. tavakasutaja ja oman täiesti legaalset MS Office 2003 SBE. See ei tähenda loomulikult seda, et seda kasutaksin. Goffice (gnumeric, abiword ) on see, mis openoffice kõrval igapäevakasutamist leiab. Ega sinder vist ilma winduseta käia tahaks ka vist.

[Ho Ho]

[Herr Kurm]

p2ep, kas sa tutvustasid talle ak tasuta alternatiive? Loomulik et kui pakud talle et näe, selle papi eest saad softi millega saad asju tippida siis ta ostab selle.

E: väheke põnevat lugemist

http://www.drizzle.com/~lettvin/2006/11/windows-shutdown-crapfest.html

[Silver?!]

Sõber /. kirjutab et EL nõukogu veebilehelt saab vaadata ülekandeid ainult kasutades windows mediaplayerit.
Muidugi ei ole see tõsi ning ma arvan, et iga linuxiline teab kuidas seda mängitada. Ning see et mingid veebikäkimeistrid mõistlikke asju teha ei oska ei ole ka kellelegi uudiseks.

Küsimusi tekitab aga hoopis selle ELi lehel olev FAQ.

[d3t]

Ho Ho, kui palju kaotab portimisega mänguvõlust? NT: kui ma tahan NeverWinterNights2 või oblivioni portida linuxile, siis kas ma saan ikka seaded põhjas mängida või kuidas?

BTW: Mandrive 2007 on lahe!

[Herr Kurm]

kui sa oled koodi korralikult kirjutanud siis saad muidugi. Kuid programmid mis on algusest mitmeplatvormi peale kirjutatud jooksevad linuxis muide kiiremini ja seda linuxi protsessihalduse tõttu. Säänse softi kood peab ka olem puhtam ja põhjalikumalt läbi mõeldud, see toob endaga kaasa vähem tarkvaralisi probleeme kõiki platvormide alla ja üleüldise perfi tõusu.

[d3t]

mind huvitab just nimelt need oblivioni, neverwinternights2, xpandrally xtreme, gti racing ja kõik muud viimased mängud. Et nagu palju mängin, ja palju tänapäeval linuxis selle pärast peavalu on?

[Herr Kurm]

porditud mängudega pole mingeid probleeme või kui on siis need on võrdlemisi lihtsalt parandatavad vead. Teine lugu on reverse engineeritud wini API peal jooksutamisega - seal on keppi rohkem kui hernepõllul (valdavalt, eksisteerib erandeid)

[Ho Ho]

[d3t]

Aga pmst võin siis poest ostetud mängu rahumeeli läbi vine installida ja mängima hakata ilma et mingisugune kadu oleks. Minul hetkel jah 7600GT, aga see selleks. Näiteks tahan panna intregeeritud videoga compule, siis pmst oleks asi ikkagi mängitav? ST: Kui enne sai kuidagimoodi HalfLife 1 jooksma, siis linuksi all pole see probleemiks? Nimelt plaan paari aasta tagusele elioni tasuta saaduid arvutile panna mandriva 2007, kuid ei tea kas half life 1 saab edasi võrgus mängida kus teised kompud winnid on...

[Ho Ho]

HL peaks suurema või väiksema vaevaga tööle saama küll, teiste kohta ei oska kommenteerida, tõenäoliselt vajavad need rohkem nokitsemist.
Integreeritud videoga võib probleeme tekkida kui need ei oma Linuxis korralikku 3D kiirendust. NV omadel on see üldjuhul korralik, Inteli omade kohta nii ei ütleks.

[Herr Kurm]

d3t, see kui teiste inimeste arvutil wini klient nativena jooksmas on ei mõjuta kuidagi sind või mänguserverit. ülejäänule vastas Ho Ho ära

[Ho Ho]

Kes veel ei tea siis Winega mängude jooksutamisel tasub enne uurida seda lehte: http://appdb.winehq.org/
HL1 kohta on inff siin: http://appdb.winehq.org/appview.php?iAppId=8

[d3t]

nujah... Asi selles et winniga oli probleeme mängimisel pidi worgruppi muutma, kuna muidu ütles et restricted to local clients. Et sellega seda problat pole?

[Ho Ho]

link :: Konqueror vs Explorer.

Võrreldakse kaht failihaldurit. Tulemus on Exploreri jaoks üpris nigel

[p2ep]

[Ho Ho]

Eks igale inimesele on oma. Minul võttis harjumine oma pool aastat ning peale seda olen õppinud ära kasutama selle tugevaid külgi et asju efektiivsemalt ära teha.

Tegelikult on eelmises postis väike typo, wini kasutasin esmakordselt ~9a tagasi ning viimase kolme aasta jooksul on seda üsna vähe kasutada saanud.

[Elof]

[ruratt]

Üks jube asi veel windowsis on failidega millegi tegemine kui mingi fail on kasutuses vms:
The killer for me is when copying a lot of files/trees in Windows. You start the copy, and it gets somewhere into the middle of the process only to find that there’s some file it can’t copy because it’s in use or for some other reason. Explorer does not give you the option to skip the file and continue; it just … stops. Since you don’t know what has and hasn’t been copied successfully, you have to start all over again

Minu jaoks on Konquerori suurim pluss see, et seal saab korraga vaadata internetti ja kohalikku failisüsteemi
Miinuseks on see, et korralikku ja valideeruvat koodi näidatakse mõnikord valesti ja läbipaisvusega(opacity) lehed tekitavad lagi. Kuid Internet explorer näitab samuti koodi valesti siis pole nii hull

[Silver1122]

Linux on mõeldud servude püsti hoidmiseks jne XP Reidis surfamiseks...

Windows XP= Windows Eccelant problem

[Kristo.]

[triippriit]

Proovisin pool aastat tagasi nädalake-paar Ubuntut, uuesti proovida niipea ei taha.
Minule, kui Windowsi kasutajale jäi sealne failisüsteem hoomatamatuks ja arusaamatuks. Tekkisid igasugu probleemid, anomaaliad, millele lahenduste otsimine oli üsna tüütu. Ühe linuxientusiasti hea abiga sain enamusele probleemidest ka lahenduse, kuid harjumuspäraseid ja stabiilseid programme jooksutada tahtes pidin ikkagi Windowsi alla minema.
Kokkuvõtteks on minu arvamus, et ka kõige kasutajasõbralikumaks peetav Linux ei ole veel piisavalt kasutajasõbralik, et aastaid Microsofti toodet kasutanud inimene saaks valutult üle minna. Loodan, et aastakese-paari pärast on see juba nii.

Ja tegelikult meeldib mulle kõige rohkem hoopis OS X. Stabiilne, kena, kerge kasutada.

[Kristo.]

[sf]

[triippriit]

[no9]

[Ho Ho]

[no9]

[Elof]

[Herr Kurm]

Firefox jookseb küll minuarust täpselt samamoodi wini all kui linuxi all ja muidugi ka näiteks OO. Või ehk mida mõtlesid selle erinevalt jooksmise all?

[no9]

[Ho Ho]

[no9]

Just. Ära peita. Emuleerida ja peita võib kõike. Ma peangi silmas, et nende kahe platvormi mõtteviis on täiesti erinev. Laias laastus pakub windows tervikut, linux aga komponente, et kogu süsteem ise kokku panna. Viimane ei ole üldse paha asi. Lihtsalt komponentide kokkusobivus ja kvaliteet jätab ehk mõnes kohas soovida. Seda aga põhjendatakse valikuvabadusega. Mis ei ole ka iseenesest paha.

[Herr Kurm]

[Ho Ho]

[no9]

[Ho Ho]

[stepzter]

no9, ma võin muidugi eksida, aga mul on tunne et sa ei ole vist progeja, kuigi võtad tarkvara arhitektuuri osas väga tugevalt sõna. Vabal tarkvaral on tarkvara arhietkuuri osas palju rohkem disaini, modulaarsust ja kvaliteeti kui suletud tarkvaral. Tsentraliseerituse puudumine ei tähenda, et tarkvara ei disainitaks. Pigem vastupidi, hajutatud lähenemine annab palju õnnestunuma lõpptulemuse, kuna proovitakse rohkem alternatiive ja valitakse need, mis töötavad. Igaüks, kes natukenegi tõsisemalt tarkvaraarendusega tegelnud on, teab et väga head disaini ette ära teha on praktiliselt võimatu. Samas on vabal tarkvaral teatud eeliseid, mida suletud tarkvaraplatvorm endale lubada ei saa. Iga uus Windows peab hakkama saama kõigi vanade valesti kirjutatud programmidega, samas kui vabatarkvara vallas lihtsalt fixitakse vigased programmid ära. (lugege Raymond Chen'i blogi arhiivi, et ilusaid näiteid Windowsi probleemidest näha) See võimaldab hoida palju puhtamat ja selgemat koodi. Teine asi, mida suletud tarkvara ringides pooltki nii palju ei tehta, on väikeste hästi kirjutatud koodimoodulite jagamine. Suletud tarkvara maailmas on palju rohkem levinud igal mehel oma jalgratas leiutada, luues maailma mustmiljon erinevat viisi natukene bugist varianti ühest funktsionaalsusest. Vaba lähtekoodiga tarkvara on põhimõtteliselt parem viis kuidas tarkvara arendada. Põhiline probleem on selles, et selle eest ei saa pappi ja ei leidu piisavalt vabatahtlikke igavamate asjade tegemiseks. Sellepärast ei olegi testijaid, kes kontrolliks, et kõige sürrimates olukordades ka vigu ei leiduks, kasutajaliidese disainereid, kes hoolitseks, et kogu tarkvara enamvähem ühesugune välja näeks, käituks ühtemoodi ja oleks muidu lihtsurelikule kasutatav, kunstnike, kes hoolitseks, et tarkvarale otsa vaadates silmad peast välja ei kukuks jne. Microsofti Eric Lippert annab päris hea pildi kui palju vaeva Microsoft igasuguste esmapilgul tühiste probleemidega näeb.

[no9]

HoHo, GUI joonistamine võib täiesti vabalt kernelist istuda, kuid ta võib ka veidi väiksemamahulisem olla kui praegune X minuarvates. X'il on terve hulk lisakaalu andvaid võimalusi, mida enamjaolt pole enam vaja (üle võrgu kasutatavus). Dragonflybsd kohta seda, et threadimine pole ainus asi, mida seal muudetakse. Arendus käib pea igal rindel ja koordineeritult (niipalju kui seda on vaja). Ainult freebsd kernelit poleks suurt mõtet forkida, ikka tervet opsüsi.

stepzter, ma tõesti ei ole hardcore progeja, aga puutun igapäevatöös väga tihedalt tarkvaraarendusega kokku. Tarkvara saab hästi disainida (v.a. juhud, kus arendatakse midagi täiesti uut, ja mida opsüsid kohe mitte ei ole), kuid see nõuab suhteliselt palju ressursse. Ressursse, mida opensource projektid reeglina ei leia. Modulaarne lähenemine on minuarvates paratamatus. Tõsiselt suurt asja pole suudetud valmis teha. GNU operatsioonisüsteem saab kasutuskõlblikuks jumal-teab-millal. KDE on opensource'i poolelt tegelikult üks positiivne näide, kuidas asju saaks ajada. Vähemalt minu silmis. Alternatiivide kohta ütleks küll seda, et linux ise on paraku alternatiiv ja linuxi opsüsteemi komponentide osas (mis käivad allpool kde/gnome'i) pole just suurt valikuvõimalust. Kasutatav alternatiivne C-library? kompileerija? kernel?
Sisuliselt ainsad asjad, mida ma saaks valida, et süsteem töötama jääks, on aknahaldur ja veebibrauser.
Sellega tuleb küll nõustuda, et ka closed-source tarkvaral on oma miinused ja mitte väga väikesed. Aga paraku nii elu käib, et kui tahad midagi head, tuleb selle eest ka vääriline tasu maksta. Nälgivad progejad ei ole just kõige produktiivsemad.

Teiselt poolt, miks linux nii vähe kasutust leiab, kui ta on ideoloogiliselt, majanduslikult ja tehnoloogiliselt windowsi suhtes ülimuslik? Isegi serverimaastikul, kus "ebaturvaline" windows peaks üldse kõrvale jääma.

[Herr Kurm]

[Ho Ho]

[no9]

[Ho Ho]

Report: Almost half of users will move to Linux for critical apps in 4 years

[noxton]

ma küll mingit mõtet linuxil ei näe

[SKG]

[marco]

[noxton]

[Ho Ho]

Oleneb mis laadi meelelahutust keegi vajab. Win MC peaks asendama suht-koht hästi selline tore asi nagu Geexbox. Natuke teistlaadi asjandus on v6sa poolt aretatav vaesemehe koduteater. Hardcore gameril on loomulikult Linuxiga raskem hakkama saada, ehkki mitte päris võimatu.

Mugavus on 100% harjumuse asi

[Elof]

[noxton]

TanElofJ, õige igal inimesel oma arvamus, ma tavaline käkk ja kasutan arvutit ainult meelelahutusena nagu vene keeles öeldakse ::''ofkusah nie isportiat''