[nene]

Pikka aega valitses mind eelarvamus, et versioonihaldus, see on midagi suurte ja vägevate tarkvaraprojektide jaoks. Midagi suurt ja kauget, kuhu minul oma pisikeste programmikestega asja polnud. Ka keegi minu tutvusringkonnas ei paistnud seda kasutavat, sellest ei rääkinud koolis ka õppejõud, ning seega ei teinud seda ka mina.

Ühe valgustava raamatu lugemise ajel aga koitis mulle päiksekiir, ning olen sellest ajast saadik kõiki oma natukegi pikemaid koodijuppe versioonihalduses hoidnud. Hiljem sai seda kasutama hakatud ka tööga seoses, ning nüüdseks tunnene ennast ebamugavalt, kui puutun kokku koodiga, mis lihtsalt kuskil kõvakettal versioneerimata kujul lebab.

Kuid mul on jäänud arvamus, et versioonihalduse kasutamine on progejate seas siiski pigem erand kui reegel. Ma pean silmas just isiklikuks otstarbeks või ühe-kahemehefirmas kasutamist - suuremates ettevõtetes sellest ilmselt pääsu pole.

Seega, mis on siinse foorumi kasutajate arvamused/harjumused?

EDIT: typo

[Death]

hääletasin et ei kasuta kuigi hakkab juba tekkima tunne et ilma enam ei saa... Samas puudub igasugune kogemus seega sellesunaline info/kogemus oleks väga teretulnud...

[nene]

Vabast tarkvarast on hetkel arvatavasti parim valik Subversion, kindlasti on ta etem kui CVS, mis Subversioniga võrreldes tundub vana ja puudulik, ning ülejäänud süsteemid on lihtsalt vähemtuntud.

Subversioni jaoks on olemas Version Control with Subversion, kuid hetkel paistab see sait maas olevat; leidsin ka PDF-versiooni.

Päris hea lugemismaterjal versioonihalduse kohta üldisemalt on Eric Sink'i Source Control HOWTO.

Siis jääb veel see küsimus, kuskohas oma repositooriumi pidada. Kui sa Linuxit kasutad, siis on väga lihtne panna Subversion jooksma oma kohalikus masinas (Win'i kohta ei oska eriti kommenteerida). Samas, kui sa tahad oma koodile mitmetest erinevatest kohtadest ligi pääseda ja sa ei taha oma kasti serveriks muuta, siis ei pruugi oma masin just kõige parem variant olla. On mõningaid kohti, mis pakuvad tasuta versioonihaldust (näiteks opensvn.csie.org), ole ainult mees ja registreeru. Samas selliste tasuta teenustega ei või kunagi kindel olla, kas nad äkki ühel päeval koormuse all kokku ei kuku. Näiteks sedasama opensvn-i ma juba mõtlesin vahepeal kasutama hakata, aga siis ühel hetkel oli see päris mitu päeva järjest maas - ei tahaks riskida sellega, et töö seetõttu seisma jääb. Aga võibolla kellelgi on ka positiivseid kogemusi sedasorti asjadega.

[Supiplex]

Hell yes.

Vähegi tõsisema eesmärgiga (mahust hoolimata) arenduse juures päästab CVS närve ikka kilode kaupa.

[Ho Ho]

Tööl on kogu värk svn'is, kodus veel ei kasuta. Planinud olen küll mitu korda servu lokaalmasinasse püsti panna kuid siiani pole lihtsalt viitsimist olnud asjaga tegeleda.
Selle asemel kasutan lihtsalt manuaalseid versioone: iga mõne aja tagant pakin kogu projektikataloogi kokku ja kopeerin mujale

[Hazar]

Kõigele millele kulub rohkem aega kui tunni jagu kasutan ikka...

[andreie]

Peaaegu alati. S.t. viimase 500-realise projekti juures ei kasutanud

Mercurial. Kodukataloog istub linuxis, põhitöö käib windowsi projektidega, aeg-ajalt ka mõni linuxi all tehtud asi.

[Jaffe]

CVS tööl ja SVN kodus, väga mugav reverti teha kui vaja

[mart364]

SVN ja Mercurial - need on minu sõbrad.
SVN põhiliselt igast opensource projektide jaoks, mis asuvad sourceforges, novellforges, jne. SVN'i enam personaalsetes projektides eriti ei kasuta, kuna tülikas on ühte kataloogi omada, kus kõik asjad pesitsevad. (Või siis hunnikus SVN reposid iga eraldi projekti jaoks.)

Igapäevasem on hetkel Hg (Mercurial). Osalt selle pärast, et see tundub olema rohkem nn "lightweight", kuigi kohati on ta isegi SVN'st võimsam. Soovitan soojalt proovida või siis vähemalt lehte uurida

[nene]

Kuna ma näen, et pea pooled vastanutest on küsimuse ees Versioonihaldus, mis see on?, siis oleks ehk väike selgitus päevakohane.

Lõputu undo
Igaüks meist kasutab koodi kirjutamiseks mingit tekstiredaktorit. Mis iganes võimalused sellel ka pole, üks oluline featuur on seal kindlasti - undo. Meil pole tarvis muretseda, kui kusagil midagi valesti kirjutame, ära kustutame, mis iganes - seni kuni programm on lahti saame alati klõpsida undot, seni kuni jõuame tagasi oma algsesse õnnelikku seisu.

Aga mis siis, kui me oma tekstiredaktori vahepeal kinni paneme? Siin tulebki mängu versioonihaldus. Põhimõtteliselt on see üks maagiline undo-nupp, mille abil võime minna tagasi eilse, üleeilse, eelmise nädala, eelmise aasta, ... juurde, ja vaadata, milline meie kood siis välja nägi. Umbes nagu ajamasinaga rändamine.

Iga kord, kui oled koodis mõne muudatusega ühele poole saanud, ütled versioonihaldusele: "salvesta nüüd palun see seis", ning ta salvestab selle. Seejärel võid asuda tööle uue muudatuse kallal, muretsemata selle pärast, et äkki keerad sa midagi kihva, sest kui peaksidki keerama, saad alati pöörduda tagasi viimase töötava versiooni juurde.

Koodi äraviskamine
Samamoodi eemaldab versioonihalduse kasutamine ka hirmu koodi äraviskamise ees. Tihtipeale juhtub, et süsteemi arenedes muutub osa koodist ülearuseks, näiteks otsustatakse, et vastavat omadust pole enam tarvis. Aga mis siis, kui ühel päeval selgub, et ikkagi läheb tarvis? Kasutades versioonihaldust pole see probleemiks, sest tegelikult ei visata midagi ära - kõik jääb alles ajaloona, ning vajadusel saab selle sealt taas päevavalgele tirida. Meie kood aga muutub puhtamaks, sest pole enam tarvis alles hoida äkki-kunagi-läheb-tarvis asju.

Grupitöö
Eriti pingeliseks muutub koodineegri elu siis, kui ta peab programmi kirjutama kellegi teisega koos - tuleb pidevalt valvel olla, et korraga ei satutaks muutma üht ja sama faili. Versioonihaldus hoiab ka sellel probleemil silma peal - kui keegi teine on vahepeal muutnud faili, mida ka sina muuta tahad, siis ei lasta sul niisama lihtsalt neid muudatusi üle kirjutada (ekslikult kustutada).

Erinevad harud
Ja lõpetuseks veel selline lugu... Oled kirjutanud valmis ühe vahva tarkvara ning selle ka kliendile üle andnud, ise aga alustanud rõõmsasti juba tööd uue versiooni kallal. Ühtäkki aga avastab klient programmis olulise probleemi, kuid sinul pole vana versiooni enam kusagilt võtta, et seal toda probleemi parandada ja uus pole veel päris kasutuskõlblik. Ka siin pakub versioonihaldus suurt tuge - alati võime võtta ette mõne programmi varasema versiooni, ning sinna eraldi muudatusi sisse viia, töötades näiteks paralleelselt programmi 1.1 ja 2.0 versioonide kallal.

// Loodetavasti sai siit mõni teatava maitse suhu versioonihalduse olemuse koha pealt.

[riaak]

Ei kasuta.
Praeguseni olen lihtsalt nii väikseid programme teinud.
Kui olen hakanud ka oma koodi ümber tegema siis olen töötava versiooni ära seivinud ja kui kood metsa läheb siis lihtsalt ei seivi ära ning avan uuesti.
Siiamaani olen hakkama saanud ka ilma kuid tulevikus võiks kindlasti kasutusse võtta

[Speedee]

Ise kasutan SVN-i. Täitsa rahul. Ei anna võrrelda selle ajaga, kui sai hoitud erinevaid versioone eraldi kataloogides ja kogu seda peavalu, mis mõnikord muudatustega kaasnes, uuh.
Lisan nene jutule nii palju, et sellel on ka GUI-d ja veebikliendid windooza jaoks. Subversion wiki.

[Fukiku]

Ühemehe projekte ma polegi suurt teinud, aga eelmisel aastal viiekesi ning hetkel kolmekesi arendades on CVS küll kasutuses olnud.
Olulise plussina keskse failirepositooriumi juures, mis väljendub isegi kahekesi töötades, nimetaks seda, et teise mehe viimased uuendused on ühe käsu/hiirekliki kaugusel, mitte ei pea neid kuskilt sikutama minema, mailiga saatma vms.

[Death]

tänasest siis ametlikult subversioni kasutaja...

[vastrik]

Küsimus: kas keegi teab, kas Eestis ka mingit cvs või svn (tasuta või tasulist) hostimist on? Tean gf.ttu.ee, kuid seal saab vaid Open Source projekte hoida. Koduse serveri variant ei sobi, kuna kasutajaid on rohkem kui üks ja seega peaks arvuti sees olema 24/7.

[Death]

vastrik, Kasutajaid rohkem kui üks ja sisevõrgus polegi failiserverit? Kui tegevus on aktiivne ja võibolla sisaldab suuri faile võib ka võrgukiirus ebamugavalt aeglane olla.

[Ho Ho]

Miskipärast oletan et tegu pole mitte sisevõrgu vaid üle interneti käiva arendustegevusega.

Muidu tean üht SVN'i hostijat, paraku küll raha eest ja välismaal. Samas hind pole just konti murdev:
http://www.bafserv.com/comparison.php

[vastrik]

Tänud. Jäi see jah kogemata mainamata, et üle interneti käib arendus, st inimesed ei ole ühes sisevõrgus.

Teemasse kah: tööl on kasutusel CVS, kodukootud asjade jaoks veel versioonihaldust ei kasuta (sellepärast uuringi võimalusi)

[Death]

Njah, hajutatud tegevuse puhul on jah olukord teine.

[andreie]

vastrik,

räägi täpsemalt, mida sul tarvis on; teha saan loomulikult kõike.

Ma ise olen jupp aega kasutan CVS-i üle SSH tunneli; ADSL-i taga oli nõks aeglane 100MB repoga, kuid sai hakkama küll.

P.S. töökindluse huvides soovitan mercurial'i - igal kasutajal on oma koopia repositooriumist, ja tööd saab jätkata ka serveri mahakukkumisel.

[kvedel]

SVN kasutusel.
Konkureerivatele ettevõtetele soovitan VSS-i. Väga hea asi. Trust me!

[DoS]

git vs mercurial. oskab keegi midagi asjalikku kosta?

[sander85]

[Ohohh]

Töö juures on kasutusel CVS.

Kuna kodus läksin Maci peale üle, siis see teeb iga tunni aja tagant kõigist arvutis toimunud muutustest backupi. See pole küll päris versioonihaldus, kuid ajab asja ära. Ostsin mõni aeg tagasi koju võrgu kõvaketta kuhu on juba tükk aega olnud plaanis SVN peale panna, kuid pole aega olnud sellega tegeleda.

Kui veel Windowsi kasutasin, siis oli installitud samasse arvutisse subversioni server ja TortoiseSVN. Windowsis on hea isegi wordi doukumente svnis hoida. Tänu Time Machine'le ei ole see Macil vajalik.

Üldiselt Time Machine ongi svn for dummies.

[troglodyte]

Mercurial on lihtsam. Enne mercuriali kasutama hakkamist proovisin ka git-i, kuid see tundus liiga keeruline oma miljoni erineva käsuga. Git-i kiirus ja reklaamitud ulmelised featured ei olnud mulle olulised. Mercuriali sai peale paari tunnist nokitsemist reaalset kasutusele võtta.