[Elof]

imo kõik 3D vidinad, olenemata OS'ist on "kestas" mõttetud.
Toredad näevad efektid välja küll, ent praktilisus ~0 ... isegi Vista '3D task-switch' jmt. lilutilu

[stepzter]

Kasutan Berylit igapäevaselt ja olen leidnud, et kaks "effekti" omavad täiesti praktilist väärtust. Kuubiku peal olev (ja mis põhiline) animatsioonidega töölauda vahetav virtuaalsete töölaudade lahendus on üks. Tänu sellele haarab vähemalt minu mõistus erinevate töölaudade kontseptsiooni palju paremini. Tekib intuitiivne tunnetus, et pooleli olev meili vastus on vasakut kätt, muusikamängija paremal ja veebibrauser kuskil seal taga. Teine on Maci'i Expose analoog. Mõlemal juhul on funktsionaalsus umbes sama nagu ilma nende "effektidetea", aga kognitiivne tunnetus akende asukohast on palju parem kuna aknad ja virtuaaldesktopid käituvad reaalsetele objektidele sarnaselt. Muidugi peavad animatsioonid olema piisavalt kiired, et nad häirima ei hakkaks. (300ms on hea aeg, mõistus ei suuda kontektsi vahetusele niikuinii kiiremini reageerida) Kui need kaks effekti kombineerida kahe LCD monitoriga ei ole mingi probleem sujuvalt orienteeruda paari-kolmekümne akna vahel. Vähemalt minu töös on sellise infohulga korraga haldamise võimalus väga suur pluss.

[Ho Ho]

Ei tahtnud teist teemat väga segada, panen oma mõtted selle posti kohta siia kirja:

[dzombe]

Tahad OSX alla KDE panna?! Aga kasuata paar aastat mäkki ja vaatame, mis juttu siis räägid

[Herr Kurm]

dzombe, Ja miks mitte? Kasutanud ise maci ja Gnome teeb osx-i aknahaldurile pika puuga ära. Mul on kahtlane tunne et sa ei ole ise tegelikult rohkem kui 5 minutit KDE-d või Gnomet kasutanud

viimane meeletult mõnus kogemus linuxi all oli kui sai sisse pandud SBLive 5.1 kaart. Biossist integreeritud maha keerata (võibolla ei peagi, peaks ka kahe helikaardiga korraga hakkama saama aga ei hakanud proovima) ja boodile. Sain ilusti sisse logitud ja mõtlesin et mida nüüd teha. Tegin alsamixeri lahti ja nägin uusi näppimisvõimalusi rohkem kui silmade kirjuks võtmiseks vaja läheb - raud detektiti ise ära ja laeti draiverid ja seda täiesti automaagiliselt. Raud mis on juba korralikult linuxi all toetatud on seda ka 101%

[react]

[DigeBeni]

... windooza ja üldse kogu M$ tarkvara on oma populaarsuse peamiselt tänu piraatlusele võitnud sest pea igas sopaaugus on M$ tarkvara üleval ja kõigile täiesti vabalt saadaval, ning sedasi on see olnud juba pikki aastaid. Samuti on tublisti kaasa aidanud asjaolu, et M$ toodangut promotakse pea igal sammul n. koolides, kus saaks arvutit õpetada ka täiesti tasuta vahenditega, moosib M$ aga oma tarkvara pea olematu hinnaga, et tekitada juba varajast sõltuvust kindlatest tarkvaralistest vahenditest. Samas, ega koolid ei tee kah selleks midagi, et õpetada universaalset lähenemist arvutile ja selle kasutamisele, pigem tuubitakse õpilastele klahv-klahvi abil pähe, kuidas oma asjad tehtud saaks, mitte ei õpetata selgeks erinevate funktsioonide ja toimingute loogikat, et õpilane oskaks vajadusel teistes süsteemides ja programmides sarnaseid funktsioone ja lahendusi ära tunda, ning kasutada. Sisuliselt õpetatakse meile juba varakult, et silmaklappidega elamine on hea ja peale M$'i toodangu maailmas midagi muud ei eksisteerigi ...

[react]

Seda küll, aga samas, linux on koguaeg tasuta olnud, tiri kust tahad Aga see koolide teema on jah nii, gümnaasiumis vähemalt. Lihtsalt tuubiti pähe ned asjad mida vaja teha excelis näiteks jne. Ülikoolis vähe teine teema. Meil õpetatakse OpenOfficit ka juurde. Alguses õpetati meile M Officis nagu selgeks mis vaja kõik, ja sis üks tund õps andis lehe ette mille pidid sis järgi tegema ja ütles, et täna teete selle OpenOffices, ja ilma minu abita Suht pull oli, aga kasu oli sellest, surfasid menüüd läbi ja need suhteliselt sarnased Microsoft Offici omale.
Muide, lähemate aastate jooksul lähevad riigiasutustes ja ma ei tea kas koolides kaa, kõik vabavara peale, ehk sii OpenOfficet hakatakse suht palju kasutama.

[DigeBeni]

... alternatiivide puhul ongi peamiseks puuduseks, et nende promo ei tüki sulle igast aknast ja uksest tuppa, ning sa õigupoolest ei teagi, milleks nad head on enne, kui ise initsiatiivi üles ei näita ja ei proovi ...

[Atti]

Linux igati mugavam kui windus. Kui esimest korda windus95 t nägin tekkis kohe küsimus, et kas MS poisid on Xi dosi piale jooksma pannu vai, sest see oli üsnagi sarnane SCO all jooksva Xi desktopiga.

[Ho Ho]

[DigeBeni]

... tegelikult ju ON tegemist ebaausa konkurentsiga, kuna ühte toodet tarbima harjunud inimene, valib suure tõenäosusega ka peale nö. "reklaamiperioodi" sama toote ja siis juba täishinnaga, ning konkureerivatel toodetel on väga raske juba sisse söödetud valikueelistustega klientuurile oma kaupa pakkuda, kuna harjumuse jõud on väga suur ...

[Ho Ho]

heh, unustasin sarkasmi märgistamise
Mina saan loomulikult aru et tegu on vägagi ebaausa tegevusega. Lihtsalt täpselt samasugust tegevust on juba aastaid sõnagi lasumata talutud ning soositud.

[react]

Draiverid otsisin jah tootja kodukalt. Lõi nagu esimesena pähe. Ja sharemise koha pealt, ma olen turva hull ja tahtsin kasutajatega teha, mitte et kõik saavad igalepoole sisse. Sama mure oli ftp'ga. Tegin kasutaja, siis ei sobinud talle password. Porftpd kodukalt või kuskilt lugesin ka, et mõnel on probleeme sellega, et pidi kasutaja lisama vist graafilises keskkonnas. Aga ei hakanud mul niipidi tööle.

Aga tnx lingi eest, kui mul remont valmis sis vähe rohkem ruumi ja saan arvuti üles panna jälle. Küll siis uurin jälle. Üldiselt ei ütle ühtegi paha sõna Linuxi kohta. See mida mul Linuxis teha vaja on, teeb ta winist kahtlemata paremini.

Aga kui nüd keskmisele või alla keskmise kasutajale anda linux ette, siis viskab ikka kirjuks küll vist. Wini vahel on erinevus suur, ja sellele kes linuxile üle läheb võib tunduda windows palju kasutajasõbralikum.

Minumeelest enamus kes linuxile üle lähevad ongi sellised tüübid, kes jagavad arvutistest rohkem, kui word ja IE

[Herr Kurm]

Probleeme tekib enamuses neil kes peavad ennast windowsi poweruseriteks ükskõik mis muule OS-ile ümberlülitumisel. Endal just näide käepärast - korterinaaber ostis maci läpu kus OSX peal ja jumal hoidku mis nutt ja hala sealt välja pääses. Pole ei copy - pastet ja asju ei saa õigesti teha. Ja see kõik pisi olema selle viga et OSX on bsdlaadne ehk Unixisarnane OS.

[react]

Nojah, see võib ka olla. Et nad ei taha muudmoodi enam asju teha, nagu windowsis harjunud.
Ja OSX on jumala tsill oleks endal maci läpakas kasutaks toda hoopis

[Ho Ho]

[XYZ]

[Elof]

[XYZ]

[d3t]

Kasutan XPd. Olen rahul, sest enamus ajast ma kas mängin või instun inetnetis või teen koolitööd. mingit imevigurit ma sellega ei tee. San kõigega mis vaja hakkama.Päris dummuseriks ma ennast ei nimetaks, pigem selliseks adwanced useriks. Kunagi huvi pärast sai kõik winni võimalused välja otsitud järgi tehtud ja selgeks tehtud, aga kuna puudub vajadus, siis aja jooksul on asjad meelest läinud. Näiteks on mu enda arvuti õnnestunud InternetExplorer panna sisselogima aadressirealt, mis ühegi teise arvutiga mul ei õnestu. Kunagi ma kirjutasin mingile .dllile paar rida juurde, aga enam ei mäleta. Firefoxi kasutama hakkasin tuntavalt hiljem, kuna ma polnud sellest lihtsalt teadlik.

Mõned aastat tagasi tegin tutvust linuxiga. Eelnevalt on postiivne kogemus olemas, kuna serveris on windowsis ikka võimatu olla, linuga võrreldes... Linu kiirem jne... Mõtlsin, et mis se siis on, ja toppisin linu peale. Kõik oli nagu lilleline ja ilus. Siis aga ei suutnud ma üles leida CD, MSD, C kettast ja värke. Ühesõnaga ei saanud sellele failihaldurile pihta, winnis ise juba tean, kus miski asub jne.. Kondikava sihuke mõnus. Sain siis veel ka mingisuguse veebikaamera. Lükkasin winnile taha, jällegi ei suutnud kuidagi midagi teha. Koolitöö sai tehtud jne.. Kuna ma rohkem peale elementaarse linuxi käepärastamise, trükkimise ja intas istumise hakkama ei saanud, loobusin... OS süsteemiks oli siis RedHat9. See oli ka minu esimene töeline linux. Enne olin vaid knoppixit proovinud... Mõned ajad hiljem tömbasin endale Kubuntu. Se suutis ennast kinni kiilutada paari klikkiga ja lootusetult. Ubuntuga seda jama ei old. Ubuntu on aga siiamaani peal ja kõik vajaliku saan juba tehtud. Aga seda ka minimaalselt. Ikkagi ei ole ma suutnud aru saada linuxi failihaldurile. Kuna ma linuxit aga põhiliselt siiski ei kasuta, siis ei saa öelda et se ka keeruline oleks. Muidugi, oleks tore kui defuldis oleks mp3 tugi ka olnud...

Mina leian et linux vajaks ala Linux Touriali igale distrole, nagu näiteks XPs on, kus seletab ära kus midagi asub. Edasi saaks ise. Võibolla poleks isegi seda vaja. Aga näiteks paremat ALGAJA seletust failihalduri kohta oleks tore kuulda küll. Ahjaa veel üks asi. Millal saabub linuximaailma graafilised installerid standardina. Nii et kõik proged oleks graafilise installerina. Se ka häirib, näiteks mingi adobe asja peale lükates võttis harja punaseks.... Aga se sellesks.

Ma ei ole Linuxit palju kasutanud, aga oskan hinnata tema potentsiaali. Linux ei ole halb, lihtsalt vajab harjumist...

Muide mac olen ka kasutanud, ja tunne oleks nagu linuxis.. Aga kas mac pole mitte FreeBSD kaunis ilus juurdeehitus? Midagi sihukest olen ma kuulnud...

[stepzter]

[Elof]

[Atti]

Kasutan paralleelselt ni FreeBSD kui Gentoo linuxit. Ainus, mis esialgu natuke häiris oli gpm laadse utiliidi(copy ühe useri all ja paste teise all) puudumine BSD all. Aga muitu X jookseb samuti kui linuxi all ja muu on juba desktopmanageri küsimus. Mõlemal KDE vai ka Gnome käituvad ühte moodu.

[p2ep]