[aer0x]

Kuidas neid vene W võimenditel vaadatakse. Palju üks vene Watt mitte vene Wattides on? Ja keegi oskab öelda äkki kas Pioneer SA-301 võimendi on 2x32W vene või mingites muudes Wattides?

[Ardo]

aer0x, võib-olla loll küsimus, kuid kas W pole igalpool W?

[Elof]

RMS versus PMPO? võibolla
vatt/'watt' võiks olla ikka 1 džaul sekundis, sekundid nii vene- kui välismaal aga üsna sarnased
http://en.wikipedia.org/wiki/Watt

[sf]

Siin on vist teemaga haakuvat juttu juba aetud.

[j2nx]

heh,
füüsikaline suurus tähisega P/N, ühikuga 1W (üks vatt)
mitte mingi watt, vaid ilusti eestipäraselt vatt.

See on kindel füüsikaline suurus, mille väärtus muutub vastavalt pinge ja voolutugevuse suhtele (elektri puhul).
N=UI ehk siis võimsus=pinge korrutatud voolutugevusega. Eeldan, et küsimus käib kõlarite ja võimendite kohta.
Need võimsused, mis on märgitud toote karbile ja millele iganes, mida suuremalt ja säravamalt, seda kahtlustavam peaks olema, mida suurem see number on, seda kahtlustavam peaks olema. Tegemist on reklaami eesmärgil loodud numbritega, mis peaksid ahvatlema lolli klientuuri.
Parim näide oli arvutikõlarite komplekt, 1000W P.M.P.O. kes teab kuidas see number saadud.
Kõlarite puhul, on peal ka mingid võimsused, need tähendavad selle kõlari võimsustaluvust.

Aga reaalselt on selline, et muusikat kuulad sa oma arvutikõlaritega mõne vati piires. Ja suuremate, riiuli ja tornkõlaritega on kasutatavaks võimsuseks mõni 5-10 vatti, mitte kindlasti rohkem. Valjem hakkab kndlasti kõrvale.

MIs vahe on vene (nõukogude aegsetess) ja lääne vattides siis jah.
vahe on selles, Nõukogude ajal ei hakatudki midagi sellist kokku hämama. Tänapäeval võivad x hiina firmad kõike kokku kirjutada.
Aga mis vahe sel üldse on, mitu vatti sul kodus muusikat on?

Võta oma võimendi, vaata palju talle on taha märgitud võimsuse tarbeks. Saadud number jaga kanalite arvuga, see omakorda veel 2ga (võimendi kasutegur ei ole ealeski 100%) ja siis veel igaksjuhuks mõne koefitsendiga, vanemates kasutati mitut 3-5W hõõgniidiga pirni sees, samuti tüüner, cd mängija ja muud vidinad nõuavad omaosa. ja jääbki sulle alles mingi heli võimsust iseloomustav number.

Üldiselt selle vaatamine on mõttetu! Kui tahad teada, kas su konkreetne võimendi sobiks konkreetsete kõlaritega, siis küsi eraldi.

--
Vastus küsimusele, jah selle reaalne võimsus võib tõesti kanalisse ~32W olla. Räägi millistele kõõlaritele seda vaja?

[pupsik46]

Need vatid on yldse sellised huvitavad mqqtyhikud, sain just valmis SE lampvqimendi, mille max vqimsus ca 3W ja matsub nii mis hirmus.
Kqlab uskumatult, eksole?

[jaco]

P.M.P.O jutt siis:

http://en.wikipedia.org/wiki/P.M.P.O

[8]

[Jaan]

Inimesed, ärgem unustage, et kõrv ei kuule vatte, kõrv tajub rõhumuutust kuuldavas sagedusalas.
Seega öelda et 100W on väga kõva heli on imho vale.
See on umbes sama, mis öelda, et 200HJ mootor on väga kiire
Helitugevust mõõdetakse üldiselt paskalites või detsibellides, on siiski ka selline vähekasutatav suurus nagu akustiline võimsus. lisainfot:
http://en.wikipedia.org/wiki/Sound_pressure#Examples_of_sound_pressure_and_sound_pressure_levels

Lihtsamalt setades- iga väljuhääldi on erineva tundlikusega, seda mõõdetkse jälle dB-s.
Tavaliselt see näitab, kui suurt helirõhku tekitab kõlar/väljuhääldi 1m kaugusel kindla suurusega sisend signaali puhul.
Näiteks kasaegse kõlari keskmine tundlikus on tihti 90-92dB, S-90 aga 86dB, ehk 6dB vahet, mis tähendab et esimene tekitab 2x suuremat helirohku sama sisendsignaali puhul.

[aer0x]

tänan, sain palju targemaks

[eastsider]

Mitte ainult wattides ei ole vahe, vaid pigem tonaalsuses. Mul on siin üks 2* 60 pioneeri võmendi, samas sain proovida ka üht vanakooli pioneeri, millel 25 w kanalisse on. Bassid olid väga palju sügavamad ja kõvemad selle lahjema võimendigi, samuti kõrg ning kesksagedus, ja tunde järgi oleks võimsust nagu palju rohkem. Nii et alati ei ole see number, mis näitab.

[Jaan]

tonaalsus on nüüd küll valesõna ilmselt- tonaalsus on põhi(domineeriv) helistik muusikapalas imho, ehk helikvaliteediga pole see kuidagi seotud.

Kui vanakoolivõim oli lampidel (milles sügavalt kahtlen) siis on see "kõvemini mängiv" mulje tingitud lambi omapärast piirata signaali pehmelt, ehk (tava)kõrv tajub moonutust sellise moonutuse juures hiljem. Tavaline transistoridel võim piirab aga järsult (lõikab ära) ja sellist moonutust kuuleb tunduvalt varem.
Sinupuhul oli ilmselt lihtsalt määravaks see, et vanasti olid võimude skeemid üldiselt paremini mõeldud-tehtud, tänapäeval on praktiliselt kõik võimud tehtud odavate integreetud moodulite baasil, mis määravadki selle võimendi "hääle".
Majanduslikult on lihtsalt odavam teha nende baasil asju, kui palgata insenere ja katsetada erinevaid skeeme.

[pacho]

Kõlavärving on veits parem sõna.
Mulle endale on ka ingliskeelsest suhtelemisest tonaalsus külge jäänud.