Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
dynamic
HV kasutaja

liitunud: 02.12.2001
|
09.10.2006 21:43:38
windows dynamic disks [varem: üks ketas -> RAID0 üleminek ja sellega seotud küsimused] |
|
|
praegu siis plaanin oma olemasolevale 160G Hitachi kettale ühe samasuguse juurde panna ning need RAID0 massiivis tööle. põhiline küsimus on selles, kas see on üldse mõistlik? ma olen vastakaid arvamusi kuulnud, ühed ütlevad et RAID0 ei anna erilist võitu, aga töökindlus väheneb; teised et kiirusevõit on märgatav. kuidas siis on? hea kui keegi isiklikke kogemusi jagaks.
emaplaat on Asus IS7, sellel on integreeritud SATA RAID kontroller. kas on tõsi, et sel puhul on opsüsteemis tarkvaralist toetust, st draivereid vaja? mulle on tähtis, et ka linux uue RAID-massiivi ära tunneks, kuidas sellega lood on? tarkvaraline RAID kõlab natuke kahtlaselt, kas see tähendab ka CPU koormuse kasvamist HDD lugemisel/kirjutamisel?
ja muidugi vanale kettale kuidagi 'sujuvalt' ühte juurde panna vist ei saa? tähendab, andmed lähevad igal juhul kaotsi?
tänud ette vastajatele.
viimati muutis dynamic 10.10.2006 19:52:46, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
10.10.2006 01:45:35
|
|
|
RAID0 (2 kettaga):
* parandab järjestlugemiskiirust kuni 1,7...1,8 korda, võrreldes üksiku kettaga
* halvendab failide otsinguaega kuni 1,1 korda, võrreldes üksiku kettaga
Ühe ketta:
* järjestlugemiskiirus on keskmiselt 50 kB ajavahemiku 1 ms jooksul
* iga faili (täpsemalt failifragmendi) keskmine otsinguaeg on 13 ms
RAID0 (2 kettaga):
* järjestlugemiskiirus on kuni 90 kB ajavahemiku 1 ms jooksul
* iga faili (täpsemalt failifragmendi) keskmine otsinguaeg on 14 ms
Praktiline näide:
* Süsteemikettal (os ja osa takvara) on mul 6400 faili (fragmenteerumata), keskmine faili suurus 70kB
* Üksiku kettaga kulub nende lugemiseks 9000(lugemine)+83000(otsing) ms = 92 sekundit
* Kahe kettaga RAID0 puhul kulub samas 5000(lugemine)+90000(otsing) ms = 95 sekundit
Nagu näha, tuli selles näites isegi RAID0 aeglasem! Tegelikult siiski annab RAID0 ka selliste failisuuruste puhul mõningad protsendid kiirust juurde, kuna failid on sageli suhteliselt lähestikku ja paljud ka järjest, mistõttu otsinguaeg pole keskmiselt nii pikk. Kuid mingit imet siit ju loota ei ole, sest lõviosa ketta tegevusest kulub ikkagi failide vahel pendeldamisele ja selles osas RAID0 ei anna midagi juurde, pigem võtab veidi kiirust alla veel, kuna kettad ei suuda alati sünkroonis operatsioone lõpetada. Aga, kui keskmine failisuurus hakkab minema juba kümnetesse ja sadadesse megabaitidesse (muusika, filmid, suur graafika), siis tuleb RAID0 efekt juba selgelt esile. Seega on RAID0 mõttekas just puhaste suurte (ja fragmenteerumata) failidega tegelemisel.
Lisaks on kahe kettaga RAID0 töökindlus statistiliselt 4 korda väiksem kui ühel kettal.
***
Integreeritud RAID kontrollerid on kõige halvem variant üldse. Need on liiga jäigalt laulatatud kokku emaplaadiga. Tihtipeale ei ühildu sellise RAID all tehtud kettad ühegi teise emaplaadiga. Lisaks koormab emaplaadi RAID ikkagi arvuti põhikanaleid. Samuti on selliste puhul vigade tekkimise tõenäosus kõige suurem ning riistvara on ka suhteliselt õnnetu. Kõige lõpuks, nende konfimisvõimalused on suhteliselt jäigad.
Kõige paremaks loetakse muide just Linux Soft-RAID varianti. See on kõige kiirem, ületades kiiruselt isegi enamust riistvaralisi eraldiseisvaid RAID kontrollereid, lisaks see on kõige lollikindlam ja universaalsem kuna töötab praktikas stabiilsemalt kui eraldi kontrollerid, on paindlikult juhitav ja konfitav ning selle all tehtud kettad on probleemideta üleviidavad teise arvutisse ja väljaloetavad igal juhul.
Jah, tarkvaraline RAID koormab veidi arvuti protsessorit ja mälu. Kuid RAID0/RAID1 puhul on see nullilähedane ja isegi RAID5/RAID6 puhul jääb see tänapäeva konfiga arvutil mõne protsendi piiresse (sedagi tipphetkedel).
RAID0 "sujuvalt" tekitamine olemasoleva ühe ketta baasil on kahtlane, kuigi ilmselt mitte võimatu. Samas RAID1 puhul on see kindlalt tehtav (ka RAID-spetsiifilise initsialiseerimise info saab ketta algusesse hiljem juurde pookida). Aga RAID5 ja RAID6 kettaid saab küll juurde lisada massiivi laiendamiseks. Kontroller või softraid ehitab sel juhul kogu massiivi ringi.
|
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
remi
Kreisi kasutaja
liitunud: 27.05.2003
|
10.10.2006 07:22:24
Re: üks ketas -> RAID0 üleminek ja sellega seotud küsimused |
|
|
dynamic kirjutas: |
praegu siis plaanin oma olemasolevale 160G Hitachi kettale ühe samasuguse juurde panna ning need RAID0 massiivis tööle. põhiline küsimus on selles, kas see on üldse mõistlik? ma olen vastakaid arvamusi kuulnud, ühed ütlevad et RAID0 ei anna erilist võitu, aga töökindlus väheneb; teised et kiirusevõit on märgatav. kuidas siis on? hea kui keegi isiklikke kogemusi jagaks.
emaplaat on Asus IS7, sellel on integreeritud SATA RAID kontroller. kas on tõsi, et sel puhul on opsüsteemis tarkvaralist toetust, st draivereid vaja? mulle on tähtis, et ka linux uue RAID-massiivi ära tunneks, kuidas sellega lood on? tarkvaraline RAID kõlab natuke kahtlaselt, kas see tähendab ka CPU koormuse kasvamist HDD lugemisel/kirjutamisel?
ja muidugi vanale kettale kuidagi 'sujuvalt' ühte juurde panna vist ei saa? tähendab, andmed lähevad igal juhul kaotsi?
|
Jah, installimisel on vaja flopiga draivereid sööta(või siis plaadile eelnevalt slipstreamida). Linux seda raidi ei loe(võimalik, et nikerdades saab lugema - ma ise ei viitsinud nikerdama hakata).
Ülejäänule vastas juba 8
|
|
Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
1 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
dynamic
HV kasutaja

liitunud: 02.12.2001
|
10.10.2006 19:53:52
|
|
|
8, väga asjalik vastus, tänud. ühesõnaga saan aru, et desktopil pole pigem mõtet kettaid RAID0 massiivi panna kuna töökindluse vähenemise arvelt erilist kiirusevõitu ei tule. olin sinisilmne ja lootsin et saan kohe kõvasti kiirema süsteemi + topelt kettamahtu, aga ju siis mitte.
vahepeal avastasin sellise asja nagu Windows Dynamic Disks (google annab esimeseks vasteks selle lehe). lühidalt windows XP Pro, 2000 ja 2003 Server lubavad täiesti tarkvaraliselt, opsüsteemi tasemel stripingut (RAID0) peegeldamist (RAID1) ja konkatenatsiooni (JBOD).
kas sellega ka kogemusi on jagada kellelgi targemal? oleksin siis just huvitatud konkatenatsioonist, st uus ketas vana andmepartitsiooni otsa lükata nii et see loogiliselt ühe kettana paistaks. kuidas andmeid taastada annab kui sellest windowsi kettamassiivist näiteks üks füüsiline ketas õhtale läheb? mulle on jäänud ka mulje, et praegune linuxi kerneli NTFS draiver oskab windowsi dünaamilisi kettaid lugeda - on see nii?
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
toivos
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.04.2004
|
10.10.2006 20:56:49
|
|
|
JBOD ei ole turvalisem kui Stripe. Kasuta Basicut nii kaua kui saad, alles siis mine Dynamicu peale. Soe soovitus müü oma 160G ketas maha ja osta üks mahult suurem ketas. Võidad rahas, turvalisuses ja kiiruses.
_________________ Taastan datat katkistelt ketastelt ja katkistelt Flash(USB) mäludelt. Nüüd ka katkistelt SSD ketastelt. |
|
Kommentaarid: 69 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
65 |
|
tagasi üles |
|
 |
remi
Kreisi kasutaja
liitunud: 27.05.2003
|
12.10.2006 17:31:41
|
|
|
Mul oli W2K3 all tehtud 3 kettaga JBOD.
Kui esimene 200GB täis sai siis lisasin teise ketta(120GB)ja disk managementi alt tegin volume suuremaks.
Kui seegi ruum täis sai siis lisasin veel ühe 120GB ketta ja jällegi tegin volume suuremaks.
Siis tekkis ühele kettale bad sector ja kogu volume oli inaccessible.
Otsisin vigase ketta üles, kloonisin ghostiga ära.
Windowsi alt aga seda ketast volüümi sisse tagasi importida ei õnnestunud ..
File Scavenger tundis ära, et need 3 ketast olid JBOD set ja taastas ka data. Peale seda läks see porno masinast minema ja üks suur vint selle asemele.
Selline lugu siis.
|
|
Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
1 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
13.10.2006 00:57:54
|
|
|
Milleks teha asja enda jaoks keerukamaks ja kriitilisemaks. Ka JBOD asemel võib ju panna lihtsalt mitu eraldi sõltumatut ketast, mis ka paistavad opsüsteemis eraldi ketastena. Pole vast nii hirmus raske andmeid ära jagada nende vahel ja sedasi töötada. Vähe on neid rakendusi, kus hädavajalik kõiki kettaid ühise ruumina näidata. Windowsi all saab ka erinevaid kettaid külge monteerida alamkataloogide kujul, mitte tingimata draividena (köidetena).
|
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
dynamic
HV kasutaja

liitunud: 02.12.2001
|
13.10.2006 04:11:09
|
|
|
ei muidugi; windowsis on hard link'id ka olemas, windowsi terminoloogias reparse pointidena tuntud. see on eriti mugav võimalus andmeid partitsioonide vahel jaotada, näiteks on mul praegu 20G süsteemipartitsioonil My Documents all vähemalt 60G sisaldav videokataloog - aga tegelikult viit teisel kettal asuvale kataloogile. sysinternalsil on selle jaoks junction-nimeline utiliit.
olen nüüd uurinud, mulle tundub et linuxi NTFS tööriistade komplekt on väga asjalikuks muutunud; kui need lubavad poolikult või muidu nässus windowsi JBOD massiivilt andmeid taastada, siis valin ikkagi selle variandi. siis vahet nagu pole eriti; kui üks ketas ikka õhku lendab on igasugust jamamist nii või naa.
remile vastuseks. tänapäevastel ketastel polegi enam bad sectoreid, või vähemalt väljapoole näha mitte. HDD tunneb 'paha sektori' ise ära ja ei kasuta seda enam. ma arvan, et see pidi ikka mingi tõsisem probleem olema.
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
 |
toivos
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.04.2004
|
13.10.2006 09:00:40
|
|
|
dynamic kirjutas: |
remile vastuseks. tänapäevastel ketastel polegi enam bad sectoreid, või vähemalt väljapoole näha mitte. HDD tunneb 'paha sektori' ise ära ja ei kasuta seda enam. ma arvan, et see pidi ikka mingi tõsisem probleem olema. |
Tänapäevaste ketaste töökindlus on nii väike, et JBOD-i kasutamise puhul on ämbrisse astumine kindlustatud. Ja see paha sektori jutt on sul väga imelik.
_________________ Taastan datat katkistelt ketastelt ja katkistelt Flash(USB) mäludelt. Nüüd ka katkistelt SSD ketastelt. |
|
Kommentaarid: 69 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
65 |
|
tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru

liitunud: 16.02.2002
|
13.10.2006 09:24:47
|
|
|
Pahade sektorite jutt on põhimõtteliselt õige. Kettad asendavad taustal OS'ile märkamatult pahad sektorid töökorras olevatega. Kui varust saab asendussektorite ruum otsa ja enam asendusi teha ei saa jõuavad pahad sektorid igale poole mööda ketast laiali ning sisuliselt on ketas kasutuskõlbmatu.
_________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
tagasi üles |
|
 |
toivos
Kreisi kasutaja

liitunud: 13.04.2004
|
13.10.2006 10:25:19
|
|
|
Ho Ho kirjutas: |
Pahade sektorite jutt on põhimõtteliselt õige. Kettad asendavad taustal OS'ile märkamatult pahad sektorid töökorras olevatega. Kui varust saab asendussektorite ruum otsa ja enam asendusi teha ei saa jõuavad pahad sektorid igale poole mööda ketast laiali ning sisuliselt on ketas kasutuskõlbmatu. |
See ei ole päris nii, nagu sa ette kujutad. Erinevate tootjate kettad käituvad erinevalt. Isegi Smardis on selline atribuut nagu Current pending sectors. Ja need paistavad OS-i alt ka välja.
_________________ Taastan datat katkistelt ketastelt ja katkistelt Flash(USB) mäludelt. Nüüd ka katkistelt SSD ketastelt. |
|
Kommentaarid: 69 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
65 |
|
tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
13.10.2006 13:19:09
|
|
|
toivos kirjutas: |
Ho Ho kirjutas: |
Pahade sektorite jutt on põhimõtteliselt õige. Kettad asendavad taustal OS'ile märkamatult pahad sektorid töökorras olevatega. Kui varust saab asendussektorite ruum otsa ja enam asendusi teha ei saa jõuavad pahad sektorid igale poole mööda ketast laiali ning sisuliselt on ketas kasutuskõlbmatu. |
See ei ole päris nii, nagu sa ette kujutad. Erinevate tootjate kettad käituvad erinevalt. Isegi Smardis on selline atribuut nagu Current pending sectors. Ja need paistavad OS-i alt ka välja. |
Tegelikult teil mõlemal peaks olema omal moel õigus. Üldine põhimõte (ei pruugi tõesti kõigi kettamudelite puhul kehtida) oli vist umbes selline, et kettale on tootja poolt reserveeritud teatud kindel hulk (256...1024 vist?) tagavarasektoreid, kuhu siis leitud vigaseid sektoreid esialgu ümber mapitakse, kuid OS'i jaoks näivad nad endisel aadressil olevana ning ketta esitatav kogumaht ei vähene. Alles siis, kui need varusektorid otsa saavad ja bad'e ikka juurde tekib, hakkab ketta otseselt näiv maht vähenema ja põhitöö arvepidamisel peab OS enda peale võtma. "Current pending sectors" olid vist need sektorid, mis on lugemise käigus leitud halvad olevat ja ära märgitud, kuid pole veel ümber tõstetud või päris kinni pandud.
Kasutaja toivos võib muidugi mu juttu parandada, sest minul endal ketaste low-level hingeelu kohta nii vahetuid praktilisi kogemusi pole ja pisidetaile ma ei tea.
|
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
remi
Kreisi kasutaja
liitunud: 27.05.2003
|
13.10.2006 21:58:35
|
|
|
8 kirjutas: |
Milleks teha asja enda jaoks keerukamaks ja kriitilisemaks. Ka JBOD asemel võib ju panna lihtsalt mitu eraldi sõltumatut ketast, mis ka paistavad opsüsteemis eraldi ketastena. Pole vast nii hirmus raske andmeid ära jagada nende vahel ja sedasi töötada. Vähe on neid rakendusi, kus hädavajalik kõiki kettaid ühise ruumina näidata. Windowsi all saab ka erinevaid kettaid külge monteerida alamkataloogide kujul, mitte tingimata draividena (köidetena). |
Mulle tundus, et nii on mugavam .. jagan sellelt kettalt ainult ühe share välja ja ei tehtnud uusi sharesid tekitada .. samuti tundus niipidi kõige loogilisem
Paha sektori jutt tuli sellest, et ghost jäi kloonimisel ühte kohta toppama ja all servas ka teatas "sector read error" - nagu ikka bad sector'i puhul seda teeb. Võimalik, et bad sectoreid oli ka rohkem.. või siis sattus see üks ära solkima selle koha kettast kus see JBOD info paiknes?
|
|
Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
1 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
|