[Aq]

Niih. Ma pidevalt loen siit teemasid, kus räägitakse CD-R ja CD-RW plaatide "kvaliteedist".

Siiski on minu jaoks veidikene arusaamatu see, et misasi see kvaliteet ikkagi saab olla digitaalselt salvestamiseks mõeldaval andmekandjal.

Analoogasjad - helilindid, vinüülplaadid, on asi selge - halb kvaliteet on ka näiteks muusikakvaliteet halb. Aga CD plaadid?

Nii nagu ma asjast aru saan, hinnatakse CD plaatide kvaliteeti lähtuvalt järgmistest asjadest:
1. Mis materjale on kasutatud plaadi tootmisel (see igivana pinna värvi jutt jms). Sellelt lähtuvalt ka tootmistehnoloogia - kui "tervislik" on asi kirjutajale, kuiplajud plaadid juhtuvad praagid olema...
2. Kirjutamiskiirus
3. Kestvusiga

Teemat ajendas kirjutama hiljuti DELFIst ja DVD.ee-st läbi käinud teema, et DVD plaatide eluiga ei olegi nõnna pikk kui arvatud oli. Ja räägiti originaalplaatidest.

Seega mind eelkõige huvitab see teine pool - et kui plaat on valmis kirjutatud, et mis siis saab sellest? Et kui on aeglase kirjutuskiirusega ja ehk ka mitte-nii-hea-tootja oma plaat, siis ma tean, et see ei ole eriti hea kirjutamisaparaadile. Kuid see polegi niivõrd tähtis. On ju nii, et tänapäeval on andmed, mida andmekandjad kannavad väärtuslikumad kui see kandja ja lugemisseade.

Mul on kogunenud suur hulk CD-R plaate, millele on kirjutatud väga vajalikke andmeid arhiveerimise eesmärgil.

Lõpuküsimus - mitu (kümmend) koopiat ma pean tegema selleks, et fotod näiteks peaksid aastakümneid vastu ilma, et ma peaksin mingite kihtide kadumise pärast muretsema vms. Kas tõest näiteks kui osta 12-15 EEK maksvaid Sony igati kena välimusega CD-R plaate pidevalt, kas on nendelt loota, et kestvusiga on pikem kui näiteks 8 EEK TraxData-l?

Ja muidugi ma tean, et küll tuleb ka uusi andmekandjaid, aga näiteks kui me läheme praegu üle isegi DVD-dele, siis on ju tehnoloogia sama. St - ka need võivad aja jooksul hävida...

Ok, krt, pikk kiri sai...

[XYZ]

Kestvusea kohta ei saa sulle keegi mingit täiesti kindlat öelda. Kõik see värk põhineb katsetustel, kus on ligikaudselt üritatud hinnata materjalide vastupidavust aja mõjutustele. Kogu tehnoloogia on samas nii uus, et mina ei usu isegi poolt nendest reklaamjuttudest.
Lisaks võin soovitada, mida tähtsam materjal, seda rohkem koopiaid tee ja ei teeks paha ka veidi varieerida nende asukohti CD-l, s.t. nimedega mängida, et vahetada koht algusest lõppu ja vastupidi. Sedasi suurendad tõenäosust, et suudad vajaliku info kätte saada koopiatelt.

[kk]

CD Kvaliteedi alla käib põhiliselt see, et kui kaua säilivad materjalid sellel plaadil. Seega kui kaua on nad veel loetavad. Muidugi teine tähtis asi on plaadi kokkusobivus lugejatega. On plaate mis ei taha eriti kuskil mängida. Samas võtad teise plaadi ja mängib igas lugejas.

Fotode jaoks soovitan kuldse põhjaga plaate. Need peaks kauem vastu pidama. Muidugi igaks juhuks võiks ikka varukoopiad olla. Mul endal on 1,6 G fotosid ja hoian HDD'l ning DVD-R'il

Ja sellel 8 EEK Traxdatal on ülihea vastupidavus. Mul neid silver põhjaga plaate päris ammusest ajast mis siiamaani töötavad. Ka praegu ostan neid ja töötavad ilusti.

[Aq]

Njah... See suur fotode arhiveerimise protsess hakkab alles ees ootama. Suvel tuleks kogu perekonna fotoalbum arvutisse saada, siis oleks muidugi väga tähtis andmete kaitstus. Kuid õnneks jõuab nende jaoks osta piisavalt koopiate jagu plaate. Isegi plaanis on eri hoonetes selliseid asju hoidmas hakata, sest kesteab, läheb maja põlema veikesteab mis juhtuda võib.

Ma nüüd vaatasin lähemalt oma vanemaid CD plaate... Niet teie arvates ei ole mõtet maksta peale Sony firmale "kõrgkvaliteetsete" plaatide eest? Ega vist on õigus. Kuigi vähemalt välimuse järgi oleksid justkui need üksikud vana tüüpi plaadid suhteliselt paremas korras kui vanad TraxData-d või HP plaadid (CD-R plaate alates 2000. aastast vist)... Muidugi, kõvasti kasutust on nad ka saanud.

Digitaliseerimisprotsess alaku!

[Raulj]

[kk]

Raulj, oli see nali või oled sa tõesti nii lihtsameelne?

Tulekindlad seifid on ikka tublisti üle 10K.... kui mitte üle 20K...

[villimar]

Muideks kuulus fototarvikute firma Kodak toodab samuti CD -sid mis on spets mõeldud fotode säilitamiseks. Nemad garanteerivad andmete säilimise 100 a.

[vortex]

Kui ma ei eksi siis Kodak lõpetas juba mõni aeg tagasi CDR-ide tootmise ja müüs oma liinid Mitsubishile(verbatim)
Üldiselt tuleks tooriku juures vaadata ikka tootjat mitte brandi.
Neid samu Sony CDR-e on viimastelaastatel tootnud vähemalt kolm tehast:
1. Taiyo Yuden -Väga tugev tootja,peetakse üheks parimaks
2. Sony enda tehas - keskmine kvaliteet
3. Acer Media Technology - üks viletsamaid
Uuemad 48x Sonyd on tõenäoliselt Aceri toodang -nendest soovitaks küll eemale hoida.
Muide HP ei ole kunagi ise ühtegi CDR-i tootnud, küll aga kasutab HP ainult kvaliteettootjate toodangut (Taiyo Yuden, Mitsui, Verbatim).

[EML]

Ise kasutasin algul (97-99 aastatel) ainult HP toorikuid ja kopeerisin siin oma 20 plaati nüüd HDD-le ning kõik töötavad laitmatult need on veel muidugi sellest ajast kui HP oli kuldset värvi ja pole veel avastanud ühtegi toorikut ,mis oleks otsad andnud.Ainuke toorik mis sai kirjutatud sõbrale ,mingi noname 8 eeki maksis 2000 aastal ,see on hakanud kobrutama.
Ma kujutan ette,et kui korralikult hoida siis mingi 30 a pole probleem ,võibolla ka rohkem ,muidugi kui siis üldse kuskilt cd-romi leiax ,et katsetada

[Wiltz]

eriti veel pole omal ka nö. "otsasi andnud" toorikud, kuid mitmed noname'd on ikka täiesti ära vajunud mingi aastaga, data on muutund osaliselt kättesaamatux juba mingi 0.5 aastaga midagi väärtuslikku küll nonamede peale ei soovita panna!!!

[cbr]

A kui võtaks BENQ vs Verbatim vs TDK. Kuidas oleks järjestus? Kas BENQ(vist Aceri uus nimi)-i toorikud on siis tõesti väga kehva kvaliteediga või pole neil praktilises mõttes erilist vahet

[Bad Sector]

Vortex kusjuures ütles päris õige asja... nimelt eelkõige vaadake ikka tooriku tootjat, aga mitte seda, kelle nimi on toorikule peale kirjutatud. Selle tõsiasja ära unustamine ongi põhjuseks, miks pooled kiidavad mingit toorikut taevani ning teine pool teeb neid samu toorikuid maha - õigus on seejuures mõlemal (vennikesed lihtsalt kasutasid erinevate tootjate toorikuid, mida müüdi ühe nime all... näiteks Verbatim vms).

Igal tooriku peal (selles mõttes, et toorikul on salvestatud ) on nn ATIP kood, mis sisaldab päris hea hulk olulist informatsiooni tooriku kohta (s.h tooriku tootja nimi). Ni et kui te tahate mingeid toorikuid võrrelda, siis enne kui mingit toorikut kiitma/laitma hakkate pange ka mingi väljavõte ATIP-koodist juurde (Nero Info Tool näiteks loeb ATIP koodi väga edukalt).

Mis aga tooriku nö kvaliteeti puutub, siis tegelikult ei olegi mingit universaalset head toorikut, mis kõigile sobiks. Õnnestunud kirjutamist mõjutava sisuliselt kolm asja:

1. CD-kirjutaja (probleem selles, et teatud kirjutajad ei sobi teatud toorikutega hästi kokku, firmware'i uuendamine tihtilugu abiks). Lisaks tueb arvestada ka muude kirjutaja omadustega (smart-burn, burn-proof jne jne)

2. Tooriku omadused (ahjaa, ärge väga palju ennast laske mõjutada tooriku värvist... silver on sama hea kui roheline - kõik oleneb sellest, kuidas kirjutaja ja toorik läbi saavad, värv ehk koostis ise ei oma erilist tähtsust)

3. Kirjutuskiirus (katse-eksituse meetodil tuleb see kindlaks teha, mis kiirus paremini sobib - kindlasti ei ole max kiirus alati parem, teisest küljest, väide, et mida aeglasem kiirus, seda kvaliteetsem tulemus, ei pea ka alati paika)

To Cobra[EST]: ühesõnaga küsmusele, mis on parem, kas BENQ, verbatim või TDK, ei ole päris ühest vastust...

[vortex]

Pole küll ise ühtegi Benq-i kasutanud kuid muidu räägitakse Acer Media Technology toorikute kohta lausa õudusjutte.
Sama kehtib ka CMC magneticsi kohta...
TDK puhul on aga nii et väga palju sõltub tootjast.
Meil müüdavad TDK D-view slim case-d näiteks on toodetud Riteki poolt.
Ise ostsin hiljuti TDK Metallic Jewelcase Üks karbitäis oli toodetud TDK enda poolt
Teine aga (üllatus-üllatus) Mitsui toodang.Välimus loomulikult täpselt sama.
Verbatimi on alati tugevaks tegijaks peetud.

[cbr]

Millega seda ATIP koodi veel vaadata saab? Mul Nero Infotool lööb ASPI errori mingi ja keeldub töötamast

[scorp]

Mingis saates liigitati CD kvaliteet just värvide järgi.Sinised on kõige viletsamad vahepealsed on valged(või silver vist)ja kõige paremad roheka tooniga.

[Bad Sector]

[cbr]

Kas see ASPI on kudagi seotud SCSI-ga või?
Kas selleks peab SCSI kontra olema v?
Pole elus kokku puutund nagu sellise asjaga

[Bad Sector]

SCSI ei puutu otseselt asjasse...
Loe siit või siit.
Mul lihtsam ja saad kah ehk rohkem inffi kui ma siia kribada viitsiksin

PS! Kui Nero kasutad, siis peaks sul Nero ASPI draiverid niikunii peal olema, aga uuemad ASPI draiverid igal juhul paha ei tee (võid need rahumeeli peale panna).

[ahsoous]

BTW. kõik kirjutajad (eriti vanemad) ei võimalda seda ATIP koodi lugeda.

[cbr]

SMARTBURNiga sain loetud. TDK partii on mul RiTek-ilt ja BENQ partii Acer Medialt. Ütleks et Acer Media omasid isegi ROM loeb paremini kui RiTeki omasid!

[Aq]

Mina kirjutan alati maksimumkiirusega. Miks?
Sest niipalju kui minul on kogemusi olnud, siis umbes 2 plaati 10-st, kui neid kirjutada väiksema kiirusega (katsetatud oluliselt väiksema kiirusega, näiteks 40-sele plaadile 24-se kiirusega, ja kahel eri kirjutajal), ei taha töötada hästi aeglasematel CD-ROM'idel. Seevastu maksimumkiirusel kirjutatud plaatide vastav näitaja on 1/30. Seepärast näiteks ei ostagi üle 40 kordse kirjutuskiirusega plaate üldse (kuigi näiteks Mikromaailmas just müügil sama hinnaga mis 40-sed on ka 48-sed, aga kirjutaja mul 40).

Mittetöötamine avaldub selles, et (ainult data-plaadid, heliplaate ma üldse megaharva kirjutan) kui kopeerida infot vanemasse masinasse (mida minu ümber ikka leidub), siis ühel hetkel kas hangub üldse kogu süsteem või kui on suurem fail, siis läheb asi vääääga aegalseks, vahest hea õnne korral leob tunniga plaadilt ikka info kätte.

Ma ei tea nüüd - mille viga see on. Aga igatahes olen nii tähele pannud just kiiruste juures. Võibolla viga mõlemas kirjutajas, võibolla kirjutamistarkvaras, või kesteba milles veel (need Nero buffer underrun errorid) võimistahes. Muidugi seesama kirjutaja loeb neid plaate ideaalselt, ilma mingi probleemita, DVD-ROM'il ka takistusi ei teki, too ei salli ainult mul kriibitud plaate (plaadid peavad täiesti korras olema, et DVD loeks neid mul, kirjutaja loeb aga ka def. plaate).

[cbr]

Kui need plaadid ikka Multispeed on, siis peaksid nad kõikidel kiirustel hästi kirjutuma(ei tia kas sellist sõna olemas on) ja väiksematel kiirustel peaks tulema isegi parem kvaliteet. Aga need kõik peaksid/oleksid...mina kirjutan küll 48x toorikutele 24-40x kiirusega tavaliselt ja pole küll defekte märganud

[Aq]

Aga kas sa hiljem jooksutad neid plaate mingis 8-kordse kuni 24-kordse kiirusega CD-ROM'il??? Muidugi normaalne süsteem töötab hästi. Samas - minu mõte on alati olnud, et kõikjal peab asi hästi töötama...

[cbr]

Olen jooksutanud samas kirjutajas, mis on 24x peale forcetud filmi vaatamiseks...film jooksis küll hästi...kopida sellise kiirusega pole proovind

[Gunstore]