[drvag]

Ostsin emaplaadi kus on RAID süsteem. 0,1,0+1 või midagi sarnast. Mida see tähendab ja kuidas seda kasutatakse?

[taifunk]

drvag, http://wiki.hinnavaatlus.ee/index.php/Emaplaadi_t%C3%A4histe_l%C3%BChendite_t%C3%A4hendused#RAID_.28Redundant_Array_of_Independent_Disks.29

[drvag]

taifunk, tänud!

[8]

Seal lingil toodud RAID levelite kirjeldused on ehk liigagi teaduslikus keeles vormistatud ja niisama ilma illustratsioonideta raskesti mõistetavad...

Algaja jaoks oleks piltlikult öeldes need kõige levinumad levelid niimoodi:

RAID0 = Kaks või rohkem ketast, millele on paigutatud kordamööda (jupp siia - jupp sinna) väikesteks jupikesteks tükeldatud kogu info. Sedasi saavad mitu ketast samaaegselt lugeda-kirjutada ja annab kokkuvõttes suurema järjestlugemise/järjestkirjutamise kiiruse. Väikeste failide puhul on kasutegur tühine, kuna failide otsimise kiirus on ikkagi määratud üksiku ketta otsimiskiirusega. Kui üks ketastest rikneb, siis on kogu info rikutud, seega on töökindlus kaks või enam korda väiksem. Üldiselt seda süsteemi seetõttu ei soovita. Ainus mõte on kasutada suurte falidega tegelemisel (kuid mitte arhiveerimisel), näiteks reaalajas videotöötluses.

RAID1 = Kaks või rohkem ketast, mis kõik paralleelselt dubleerivad (peegeldavad, kopeerivad) täpselt sama infot, seda siis pidevalt ja reaalajas. Kui üks ketastest rikneb, siis ei juhtu midagi hullu, info on endiselt täiesti saadaval töölejäänud kettalt (ketastelt). Üldjuhul on selle süsteemi puhul lugemiskiirus võrdne üksiku ketta kiirusega, kuna enamik kontrollereid ei oska kasutada lugemisel mõlemat (mitut) ketast korraga, loetakse vaid ühelt kettalt või siis aeglaselt vaheldumisi ühelt ja teiselt. Kirjutamiskiirus on aga igal juhul sama mis üksikul kettal, kuna kirjutatakse kõike lihtsalt korraga kahele kettale. Otsingukiirus on samuti võrdne üksiku ketta kiirusega. Kuigi see variant on andmete hoidmiseks turvaliseim kõigist raid'idest, ei tohi seda kasutada pikemas perspektiivis backupi asendajana. Sest iga tarkvara või inimese tehtud viga kajastub kohe kõigis koopiates, samuti võivad kõik kettad korraga hävida toiteploki rikke või keskkonnaõnnetuse või varguse läbi.

RAID0+1 = Vajalik vähemalt neli ketast. Esiteks on kettad kahekaupa paari pandud RAID0-lülituses ja seejärel need paarid omakorda RAID1 lülitusse. Kui üks ketas rikneb, siis muutub kohe terve üks kettapaar kasutuskõlbmatuks, kuid teise töökorras paari abil läbi üldise kokkuvõtva RAID1 on info endiselt olemas. Kui aga rikneb lisaks ka teise paari üks ketas, siis on kõik läbi. Seega töökindlus pole suurem kahe kettaga RAID1 töökindlusest, pigem hoopis väiksem. Süsteemi kiirus on sarnane nagu RAID0 puhul. Riknenud kettaga süsteemi taastamine on aeganõudev ja ressursse kulutav kuna kogu info tuleb uuesti väikeste juppidena üles ehitada ning sedasi tuleb taastada kogu kahe kettaga paar tervikuna, kasutades selleks teiselt töökorras paarilt lugemist (seega taastamise ajal on kõik neli ketast kõvasti ametis). Seetõttu seda varianti eriti ei soovitata.

RAID10 = Vajalik vähemalt neli ketast. Esiteks on kettad kahekaupa pandud RAID1-lülitusse ja seejärel need paarid omakorda RAID0 lülitusse. Kui üks ketas rikneb, siis ei juhtu midagi hullu. Kui rikneb ka teise paari üks ketas, ei juhtu ikkagi midagi, kõik töötab endiselt isegi RAID0 kiirusel. Kui aga rikneb ka kolmas ketas või siis rikneb sama paari teine ketas, on kõik läbi. Seega töökindlus on nagu kahe kettaga RAID1 töökindlus. Süsteemi kiirus on sarnane nagu RAID0 puhul. Riknenud kettaga süsteemi taastamine on väga lihtne ja kerge, kuna tuleb lihtsalt üksainus asendatud ketas 1:1 olemasolevalt üksikult paariliselt töötavalt kettalt otsejoones ära kopeerida. See ongi kõige soovitatavam parim variant RAID0, RAID1, RAID0+1, RAID10 variantidest.

RAID5 ja RAID6 (ja RAID50 jne...) = Need on omaette keerukam maailm juba, kus samuti info jupitatakse eri ketastele laiali ning mängu tulevad veel ka neid juppe omavahel täiendavad kontrollbitid(plokid) ehk paarsusbitid(plokid), mis jagatakse seejärel ära hajusalt kõigi ketaste vahel, kuid kokkuvõtteks on massiivile vaja juurde üks (RAID5) või kaks (RAID6) täiendavat ketast. Minimaalne ketaste koguarv on vastavalt 3 või 4, optimaalne arv vastavalt 4 või 8. Eesmärk on saada võimalikult soodsalt (suhteliselt vähemate ketastega kui RAID10) suurt andmemahtu, mis samas oleks ka turvaline (nagu RAID1) ja vähemalt lugemisel kiirem kui üksik ketas (nagu RAID0). RAID6 erineb RAID5'st vaid sellega, et pakub topelt turvalisuse, kuna paarsuskontroll on topelt ja seega võib üheaegselt probleemideta rikneda kuni kaks ketast. RAID5 ja RAID6 jaoks on reeglina kallimad spetsiaalsed kontrollerid, kuna nende puhul võtab palju ressurssi ära paarsuse arvutamine kirjutamisel (mistõttu ka kirjutamiskiirus on aeglane). Aga on ka tarkvaralisi RAID5 ja RAID6 lahendusi, nt. Linux'i all.

[drvag]

Aga selline küsimus siis. Juhul kui kasutan RADE1 ja arvutisse pääses kuri viirus või midagi taolist, siis on nii et kahjustada saavad mõlemal pool olevad andmed samamoodi?

[Ho Ho]

Jah, sama lugu ka failisüsteemis tekkiva vea korral. Samuti kui sul peaks näiteks emaplaat otsad andma võib andmete taastamisega probleeme tekkida.

[drvag]

nujah, aga kui siis hakata uurima kuidas on kõige kindlam viis andmeid hoida, mida pakute selles suhtes?

[Ho Ho]

Üks ketas arvutis, teine välise karbiga arvuti kõrval/LAN'is teises arvutis kuhu teed varukoopiad kord päevas. Kolmas kusagil teises majas millel olevaid varukoopiaid sünkroniseerid näiteks kord nädalas. Too ketas võib vabalt olla ka teises masinas ning sünkroniseerimine võiks käia üle võrgu.

[drvag]

Ho Ho, aga mida arvad DVD plaadide suhtes? Pole mõtet?

[Ho Ho]

Lühiajalisteks ja mitmekordselt dubleeritud koopiateks käivad kah, per GB hind on oma 10x väiksem kõvaketta hinnast. Ainus asi et plaatidega mässamine on ebamugavam ja aeganõudvam. Kõvaketastega lahenduse saaks hea tahtmise juures teha täisautomaatseks.

[drvag]

Ho Ho, aga misk just lühuajaks? Et siis DVD plaadid "halvaks lähevad" või mis saab nendega juhtuda kui näiteks salvestan andmed 2-4 aastaks. Näiteks fotod, ise tehtud videod ja n.e.

[Draax]

RAID-süsteemist ja selle erinevatest vormidest oli pikemalt juttu ka mingis selleaastases Arvutimaailmas, üsna arusaadavas keeles. Päris täpselt ei mäleta mis numbris. Märts-August perioodil umbes.

Edit: AMi koduka andmetel Mai 2006 numbris.

[Ho Ho]

DVD'd ei ole tõesti eriti vastupidavad. Mul küll puuduvad konkreetsed andmed kuid oletan et üle 3-4a nad tihtipeale vastu ei pea*. Kui tahad näiteks oma fotoalbumit varundada siis soovitaks teha vähemalt kolm koopiat plaatidele ning paigutada nood eri kohtadesse. Iga poole aasta tagant võiks koopiad üle kontrollida kas nad töötavad või mitte. Kui midagi ei tööta siis teha koheselt uus koopia veel töötavate plaatide pealt.
*) Pean siis silmas et näiteks 10'st plaadist üks selle aja jooksul rikneb, mitte et eranditult kõik plaadid.

Sellisel viisil võib ka plaatidel infot suhteliselt turvaliselt hoida. Kõvaketastega oleks umbes sama lugu ainutl et nende eluiga peaks olema mõnevõrra pikem ning kui andmemahud on suuremad siis käsitlemine lihtsam.

[8]

DVD puhul on kõige tüütum just info jupitamine eri ketastele (juhul kui seda infot on kokku kõvasti rohkem kui mõne DVD jaoks - Näiteks 320GB/298GiB mahutamiseks läheb ikkagi 70 DVD plaati, juhul kui õnnestub kõik plaadid ääreni täis lasta, mida tegelikkuses muidugi ei saavuta, seega võib arvestada ca. 100 DVD plaadiga!). Lisaks aeglane kirjutamine ja vajadus pidevalt selle juures olla ning plaate edasi-tagasi solgutada. Ning kapis võtavad kokku rohkem ruumi ka.

Põhimõtteliselt sobivad DVDd näiteks iga-aastase (või poolaasta) varukoopia tegemiseks (ning seejärel soovitav viia need plaadid hoiule teise hoonesse). Igapäevane varundamine või varukoopia update on aga igal juhul lihtsam teha välisele kõvakettale (kõvaketastele).

* * *

Aga, kuna teema oli RAID'idest, siis veelkord rõhutades: RAID süsteemid on mõeldud ikkagi eelkõige suure koormusega profiserverite jaoks, kus on vaja tagada 24/7 pidevtöö ka ketta riknemise juhtumil (Redundant!). Ning isegi suurema lugemis/kirjutuskiirusega RAID0 (mis pole olemuselt õige RAID) on ka tegelikult mõeldud serverirakendustele. Ükski RAID pole kunagi mõeldud backupi asendajaks. Koduarvutites on RAID'ide vajadus üldse suhteliselt küsitav. Võib-olla ühe mõeldava variandina võiks kõne alla tulla RAID5 juhul kui on suuremahuline kodune meediaserver, mis vajab suuremat hulka (3 ja enam) kettaid ühise massiivina. Lihtsalt opereerimise mugavuse mõttes.

[Draax]

Selge see, et nii suurt mahtu DVD-de peale on nüri salvestada ja uuesti üle kopeerida kord aastas.
Aga vaevalt et keskmisel arvutikasutajal on kodus 320 GB backupimist vajavaid andmeid. Vaatame kas või seda kõvakettaruumi teemat. Enamusel on siiski tänapäeval HDD maht 100-200 GB vahele.

Mida üleüldse on mõtet koduarvutis backupida? Kindlasti fotosid. Eriti kui ise oled natuke pädevam harrastaja, teed palju pilte, korraliku kaameraga, ja tahad neid säilitada. Ka videomaterjali (aga videotöötlusega tegelevaid tüüpe on kindlasti kordades vähem kui fotograafe). Mõned filmid ja ongi justkui kõik.

Nii et kindlaimaks ja odavaimaks lahenduseks jääb endiselt osta üks suur kõvaketas ainult ja ainult nende tagavarakoopiate jaoks. Kui oled eriti paranoiline, siis kaks ketast (kaks koopiat kõigest).

[sakunne]

Kaua üldse andmed kõvakettal säilivad - mul üks 1987 aastast või veel - 30MB - varasem. andmed ilusti peal.
ps. ärge hoho'd uskuge - tal polegi mett

[8]