[keegi-Hannes]

See on küll väheoluline seik et mul on USA tootja Dow Coringi termopastat üle 200g aga tekkis soov võrrelda omavahel erinevaid pastasid ja siis järgneva võttega:
Ajada küünlaleegi kohal kuumaks neil ühesuguse massi ja pindalaga malmpommi (kaaluvihid näiteks), ca 10 min pärast vahetult enne küünalde ärapuhumist mõõta "Lasr-kiir-termomeetriga" üle nii vihid kui selle kohale juba kinnitatud ühesugused alumiiniumradiaatorid mis on eelnevalt termopastat vahele saanud ja momendimõõdikuga kruvikeerajaga tollele kaaluvihile kinni tõmmatud.
Seejärel ca 30 min pärast mõõdaks üle selle sama termomeetriga radikad ja panekski neli erineva pastaga kaalupomm-pastat pingeritta. Millest kõige madalamale jahtunud temperatuuriga radikas on võitja.
Kogu mõõtmise keerukus on selles et kuidas saada erinevatele "Nominentidele" ühesugune kogus soojusenergiat sisse, et see siis hiljem jahtumise aja järgi parima soojusülekandega pasta kohta tulemust annaks.
Äkki on kellelgi muid ideid?

[millivatt]

miks küünal? äkki miski elektriline seade oleks kindlam?

[Magic]

jah mingi elektisoojendi on tõesti kindlam...siis võid peaagu kindel olla, et saab võrdne hulk soojust...

[H_K]

[keegi-Hannes]

[keegi-Hannes]

Asi toimiks just jahtumise võrdlemise peal, sest selge see et kui küünal kustutada siis energiat enam juurde ei tule ja "stardipauk" on kõigile võrtsetes tingimustes.

[H_K]

Näiteks keeda vees need kaalupommid 100 kraadini ja siis pasta jne.


HK

[tobu]

Äkki on kellelgi muid ideid?--- kaalupommid külmkappi 10 min.

[DoS]

niimoodi sul küll testimisest midagi välja ei tule.. mõõta tuleb ikka kehade jahtumist mitte radikate oma..
termopasta ülesanne on ju soojuse eemale juhtimine st kehalt radikale.. kui pasta ei juhi üldse soojust siis radikas jääbki külmaks aga kui pasta juhib hästi soojust, siis kantakse see edasi radikale, mis kuumeneb..

[keegi-Hannes]

Jah loomulikult on Dos sul õigus seda mõtlesin ka mina sry. Aga kuidas ma saaks kindel olla et need radikad mis peavad siis (läbi pasta) soojust ära juhtima oleks ise omavahel võrdsete omadustega pindala mass jne ja kuidas suhtuda sellese et ka kaaluvihid ise oma välispinnalt osa soojust juba ära juhivad?!

[pyromaan]

[keegi-Hannes]

radikate tempi m66tes ei oma see niiv2ga t2htsust. milline parim soojusjuht on saab ikka teada. teadmatux j22b vaid absoluutne soojusjuhtivus[/quote]

Absaluutsed ühikud mind ei huvitagi aga püüan lihtsalt kõike "nominente" võrdsetesse tingimustese sättida sest pastade erinevused on juba ise teineteisest üpris vähe erinevad.

[DoS]

kodustes tingimustes on seda väga raske testida.. seal igast variante, mis soojusvahetust "rikuvad", nii et kas on üldse mõtet?

[millivatt]

see ei puutu just päris teemaga kokku, kuid:

Kui tegemiseks läheb, siis võta videolindile ka kogu see värk, et pärast saaks tõestada jne....


P.S. See on mu 500. post!

[keegi-Hannes]

Ah pagan toda katset peks saama läbi viia ka järgemööda. Ehk siis sama kaalupomm ja sama radikas.
Ainult et... kas ka sama energia algselt sellese pommi saan sest rolli hakkavad mängima siis tubane soojuserinevus ja õhuliikumise erinevused katse nr1 ja nr 4 ajal.
Jagage veel ideid.

[voyager_est]

[Romb]

Milleks kogu asja nii keeruliseks ajada. Parim termopasta on see, mis kõige kiiremini sooja edasi juhib. Selleks tuleb kõik katsealused korraga mingile kuumale alusele asetada ja mõõta nende temperatuuri. Milline radikas kõige kiiremini soojeneb, see on parim. Aja jooksul saavutavad nad kõik, ka see, kuhu kohupiima vahele paned, ühe st. soojaallika temperatuuri.

[keegi-Hannes]

To Romb:
kasvava soojuse puhul on alati oht, et nad ei saa seda energiakest võrdselt seepärast ka see minupoolt pakutud: "mõõta enne mahajahtumise algust, et ühesuguse massi, ülekantava pinna ja materjalidega pommidel OLEKS ÜHESUGUNE TEMPERATUUR = võrdselt soojust kogunud.

[keegi-Hannes]

To voyager_est:
See kolmas moodus on ka kahtlane sest:
Kas ma suudan kindel olla et iga kord on vett ühepalju ja ka keemisel on see oht et ühel juhul saab sealt too keha näit 100Calorit teisel juhul aga 120Calorit Ehk näitena (kõik katlamajade veed on kuni 100-kraadised aga sealt saadavad võimsused erinevad).

[Romb]

Kui sul on ühesugused radikad ja üks soojaallikas, siis ainus erinevus tuleb termilise kontakti arvelt. MOTT!
Lihtsalt töö juures kaudselt seesama meetod kasutusel.

[keegi-Hannes]

Küss jääb siis sellest et mingi viga on paratamatu, kuid mis moodustab suurima vea ja kas seda on lihtsa võttega võimalik vähendada.
Uus idee tuli sellest kui laseks selle ettekuumutava keha otse el-voolust soojeneda noh sobivaim mingi NiMol takistusPulk. See seepärast et hõbe teras ja kõik muu on liialt väikese takistusega (loe lühis) ja sellisel juhul mõõdaks juba voolu ja pinget mille korrutis oleks võimsus ja muidugi kõike seda võrdse aja jooksul- noh ütleme et 10 minuti juures on üks sekund piisavalt väike erinevus.

[Alligaator]

Sa ju ise ka kirjutad et neil erinevatel pastadel väga väiksed erinevused- seega võid väga kergesti selle projekti p----- keerata- valed tulemused saada. Milleks üldse sellist uurimust teha tahad? Tunduvalt mõttekam oleks näiteks uurida midagi millest ka reaalset kasu oleks. Erinevate tootjate radikaid näiteks et millise kuju ja pindalaga jahutab kõige paremini ja kui radikas näiteks ise teha 2-3x kõrgem kui need mis müüakse et kas jahutab siis nii palju paremini et tasub tegemist. Erinenate tootjate pastad on niikuinii enam vähem ühesugused muidu neid kasutada ju ei saakski. Ja pastast sõltub seal jahutamise juures kõige vähem loeb radikas- suurus, kuju, materjal ja vent- palju õhku puhub. Kui sulle uurida meeldib siis mina jah soovitaksin midagi asjalikumat uurida.

[scorp]

Võta triikraud,keera tagurpidi,mätsi pasta peale,radikas otsa ja käivita triikraud.0,5 min mõõda laseriga tulemusi.millel temp kõrgem see parim.

[Triforce]

Tomshardware kasutas sarnaseks testimiseks sellist CPU simulaatorit, nagu fotol näha on. Põhimõtteliselt termoanduritega elektripliit.

[keegi-Hannes]

To Alligaator:
Seda et majanduslikult oleks kõige tulusam jah vaseliini sisse segada alumiinium-tsink tolmu ja siis need mõned sajad kroonid kokku hoida mis muidu 3g-Silverpasta peale kuluksid.

Aga triikraua idee teatava täiendusega oleks jah vägagi jumekas. Nimelt et see "pressraud" saavtaks püsivalt ja stabiilse temp-i lükkaks talle laboratoorsest toiteblokkist näiteks +48v alalist peale, soojenemise ajal mõõta et vool ja pinge oleks iga katse ajal ühesuurused ja siis seda neljal korral korrata.