[manisk]

Tekis vajadus arhiveerida u 3 tera andmeid. DVD-dele kirjutamine või andmete kõvaketastel hoidmine ilmselt langevad ära. Esimene tundub ebaturvaline ja teisel juhul hakkab hind piiranguid seadma. Jäävadki üle lindiseadmed. Kuna ise nendega kokku puutunud ei ole siis tahakski pärida, et mida nende aparaatide soetamise juures tuleks tähele panna, milline tootja valida või mis tüüpi linte tuleks eelistada.

[toivos]

Miks Sata raid ei rahulda?

[manisk]

Hind läheb suureks. Lisan juurde, et et eelarve on üsna kasin.

[toivos]

Mulle tundub, et sul on ülesande püstitus vale.

[Ho Ho]

Kui leiaksid lindiseadme mise selliseid asju tarvitab siis puhtalt lintidega peaks saama ühekordse koopia tegemisel hakkama ~8.5k eest,
mitmekordse koopia korral siis vastavalt korruta seda numbrit.
Aparaat mis neid kirjutab peaks olema vist see. Hinnaks ~16k. Ehk siis ühekordne koopia+aparaat maksavad kokku ~25k, ehk iga krooni eest 125M salvestusmahtu.

250, 300 või 320G kõvaketastega tuleks krooni kohta umbes ~150-180M. Kui tahad mitmekordset koopiat teha siis on odavam osta lindiseade ja hunnik linte, kui piisab ühekordsest koopiast on kõvakettad odavamad.
250G kettaid läheks vaja ~13-14 à ~1.5k=21k, 300G kettaid ~11-12, à ~1.7k=20.5k, 320G kettaid 10-11, à 2-2.2k=22-24k
Kui vaja kaht koopiat siis lintidel tuleb krooni eest ~180M, kolmekordsel ~215M jne.


DVD'de puhul saaks 20eek ühepoolseid toorikuid kasutades ühe eek eest ~215M ehk ühekordse koopia jaoks 700*20=14000. Et saada enam-vähem korralik andmete säilivus oleks vaja teha kolm koopiat, seega ~45k kokku. Samas neid plaate tuleks sel juhul kokku üle kahe tuhande ning nende säilitamine või kasutamine muutuks pehmelt öeldes keerukaks
Kui kasutada kõige odavamaid toorikuid tuleks 3x koopia maksumiseks ~9k. Tõenäoliselt saaks hulgi ostes veelgi odavamalt

PS!
ma pole sel alal eriline asjatunduja. Lindi vaatasin lihtsalt newegg'ist best bang for buck ning seade on esimene mille googlest leidsin mis neid kirjutada peaks suutma. Väga võimalik et panin millegagi puusse kuid loodetavasti mitte väga põhjalikult.

[manisk]

[8]

DVD'd tuleb tõesti ära unustada 3TB andmehulga puhul. Põhimõtteliselt oleks nagu küll kõige odavam, kuid kui arvestada juurde nende DVD-ketaste hunniku ükshaaval masinasse panemist ja siis failide ärajagamist ja mahutamist nende vahel, siis see töö enda maksumus tuleb juba suurem (ning aeganõudev loomulikult). Ja nagu juba öeldud, ei julge keegi arvata, kui kaua salvestatud DVD'd üldse säilivad.

Lint oleks parim variant. Nii odavuse kui säilivuse mõttes. DAT seadmed pole eriti kallid, kuid DAT lindid mahutavad ka vähem. Ultrium-lindid oleks väga hea variant, kuid 200/400GB Ultrium seadmed on juba alates 40 000 kroonist ning 400/800GB Ultrium seadmed alates 62 000 kroonist:
http://www.zebra.ee/S2/Products.aspx?iCatID=185&iShopID=1
Samas lindid on suhteliselt odavad, DAT kassett alates 120 krooni, Ultrium 200/400GB on alates 670 krooni. Aga Ultrium 3 ehk 400/800GB on juba alates 1600 krooni:
http://www.zebra.ee/S2/Products.aspx?iCatID=1284&iShopID=1

Nii nagu Ho Ho eespool juba kalkuleeris, tulevad kõvakettad küll veidi (2x) kallimad lintidest endist, kuid kõvakettad ei vaja eraldi seadmeid ja on ka mugavamad ja kiiremad kasutada. Ma ise arhiveerin ka mitmeid terabaite infot ja valisin just kõvakettad selleks. Ning tõepoolest, 250-300-320GB on kõige soodsama hinna/mahu suhtega. Tänasel hetkel siis 300GB Seagate on odavaim per-1GB ketas, kuid see väike erinevus võib nädalast-nädalasse ja eri poodide vahel ka kõikuda. Samas ma ei ostaks neid Seagate 300GB kettaid praegu, sest tootjal on nendega töökindluse probleeme tekkinud. Aga sarnases hinnaklassis on ka muud valikut. Odavad ATA kettad eelkõige. Kuigi jah, töökindluse osas on lindid kõvaketastest üle, juhul kui neid linte kasutatakse (keritakse) harva. Samas teistpidi võttes puhtalt kõvaketta platterid (ilma päid ja elektroonikat arvestamata), siis nende peal säilib info isegi paremini, kuna on mõjude eest rohkem kaitstud ja pind on kvaliteetsem. Kuid tuleb olla valmis võimaluseks, et kappi seisma jäetud kõvaketta mootor lihtsalt ei suvatse 10 aasta pärast enam käivituda (näiteks). Andmed ei kao kohe kindlasti mitte, kuid nende kättesaamine võib siis küllaltki kalliks minna...

Niisiis, nagu näha, ühest lahendust pole. Kõik oleneb sellest, mis on prioriteedid. Kui vaja ühekordselt arhiveerida ja siis 10 aastaks kappi panna, oleks odavaim lahendus ajutiselt laenata lindiseade ja ise osta vaid lindid. Siiski, on veel üks oht - võimalik, et 10 aasta pärast ei ole enam lihtne leida sellist sama standardit toetavat lindiseadet, millega neid linte lugeda saab. Samas mõne vana IDE otsaga arvuti leiab aga väga tõenäoliselt (nii et siinkohal jällegi pluss kõvaketaste poolele).

[manisk]

Tänud Ho Ho ja 8.
Eks see DVD asi tundus mullegi utoopiline aga üheks suureks plussiks on nende juures kindlasti see, et pikemas perspektiivis ei tohiks lugemisseadmete leidmisega probleeme tulla. Nende lindiseadmetega näib olevat jälle täpselt vastupidi. Juba nende erinevate kassetitüüpide arv tekitab kõhedust ja kuna endal puudub igasugune kokkupuude selliste seadmetega, jäävad ilmselt kõvad kettad. Õnneks tuleb mul vist esimese hooga ära kopeerida u tera-poolteist ja ülejäänud mass laekub lähima aasta jooksul. Loodan, et selle ajaga langevad ka 500GB ja suutermate ketaste hinnad.

Kuna endal sellise "säilitusarvuti" kokkupanekuks mõistust ja oskusi ei jagu siis äkki keegi oskab öelda, et millise firma uksele võiks sellise sooviga Tallinna kandis koputada?

[8]

[386]

Omast kogemusest ja vaatevinkilst soovitaksin ka kõvakettaid. Ainus põhjus - segadust on vähem. Neid hunnikute viisi linte ja plaate manageerida on jube asi.

[piimaPAKK]

DVD peale ma küll midagi nii pikaks ajaks ei julgeks arhiveerida, suht "uus" tehnoloogia ja kes kurat teab kui kaua see säilib. CD näiteks ei taha eriti säilida, on olnud juhuseid kus plaat on seisnud karbis ja karp kastis toatingimustel ja mitte päikse käes ja mingi 3-5 aasta pärast enam lihtsalt ei loe kõike välja (tegu on olnud kuldsete toorikutega mitte mingi pahnaga).

[Ho Ho]

Ma usun et viie aasta pärast ei tohiks väga kulukaks minna kogu see kama kirjutada ümber mingile teisele meediale. Kõvakettad peaks selleks ajaks märksa odavamad olema ning võibolla on ka mingeid arvestatavaid alternatiive vahepeal tekkinud.

[Hundu]

Heips!

Sellisele andmemahule on arhiveerimiseks üks parimaid lahendusi UDO - Ultra Density Optical. Garanteeritud säilivus 35+ aastat.
Kui oled sellest tehnoloogiast huvitatud, võta privas ühendust, räägiks siis asjast konkreetsemalt.

Hando

[8]

[Hundu]

Kõik sõltub selleks, mismoodi see arhiiv peab välja nägema - kui tahad seda aktiivselt kasutada, siis on parim variant teha kõvaketastest RAID 10 või mõni muu analoogne skeem ja seda jooksutada niikaua, kuni esimene ketas ää kooleb (kui oled julge) või 2-3 aastat, seejärel viies kogu kraam koheselt uuele kettamassiivile. Kui aga tahad kuskil kindlas kohas, offlines, omada ka 10+ aasta pärast loetavat koopiat kraamist, siis pole korralikule arhiivikõlbulikule meediale asendajat. Mo on natuke väikesemahuline, UDO selle asemele tulemas. UDO ketaste maht on hektel 30 GB. Olemas nii ülekirjutatavad kui ka TrueWORM kettad. Tõsi küll, see lahendus ei ole just kõige odavamate killast....

[8]

[Ho Ho]

Nii palju kui netist paari minutiga teada sain siis UDO on väga sarnane või isegi sama mis BluRay. Nende seadmed ei ole minu teada just kõige odavamate killast ning kettad maksavad samuti üsna kallist hinda.

[Hundu]

Pole see tehnoloogia nii uhiuus midagi. Asi välja kasvanud MO'de edasiarendamisest. Ja korralikud testid ja sertifitseeringud asjal taga....
Hindadest - Eraldiseisev seade maksab ca 60 Keeku koos maksudega. Meedia hinnaks võib arvestada ca 52 eeku giga kohta.

Hando

[Ho Ho]

heh, ehk siis ilma seadmeta 1 eek=~19M. Koos seadme ning ühekordse koopiaga maksaks 3TB ~210keek ehk ~14m per eek, >10x kallim kui kõvaketastega

Vastupidavus võib tal ju hea olla kuid isegi neljakordselt dubleeritud kõvaketastega süsteem on kordades odavam ning lihtsamalt manageeritav kui sadakond ketast

[manisk]

Tänud kõigile.
See UDO jääb kalliks jah ... Lõin oma eelarve kokku ja tulemuseks oli, et kogu kupatuse peale on mul kulutada 43 635 eeku (koos andmekandjatega). Nii et jäävad ikka need ketaste jadad. Päriks veel nende raid kaartide kohta. Oletame, et on plaanis ühte kasti mahtada 8 ketast. Kas sellisel juhul oleks mõistlik osta näiteks 2 nelja seadmega kaarti või 1 kaheksa seadmega kaart? Jutt siis pci kaartidest. Selge on see, et rahaliselt on 1x8 kasulikum aga äkki on veel mingi nüanss, mida tasuks tähele panna.

[8]

[RCC]

no kui arhiiv siis milleks neid raide vändata?
3 tera on ju 500x2 =1 tera seega 6x500gb
lähed poodisse ja ostad 6 ketast ja summa tuleb 5tuhat korda 6 30 tuhhi

[8]