kus on detailselt paika pandud, kuidas veebi treida. Ma rõhutan, need kapsad on tähtsad ja tasub treimise ajal paar brauseriakent kohe kõrvale võtta. Et kui vaja midagi piiluda, siis kohe käepärast võtta.
Ja raiuge endale pähe (kirves pole mänguasi, ), teie veeb on vigane seni kuni HTML validaator pole seda korralikuks tunnistanud!
... tegin teema püsivaks ja siia teemasse on oodatud kogu kasulik
lingivara, mis hõlbustab nii algaja kui ka edasijõudnud veebitreiali
tööd. Igasugune teemast mööda postitamine täidab vaid prügikasti ... _________________
Noh, veebilehtede tegemisel kasutatakse palju andmebaase. Eriti levinud on MySQL. Selle kohta täpseim inf aadressil http://www.mysql.com/doc/en/index.html Igati abiks leht.
tglt, neid Home jne..pole vaja kirjutada, tahaks aint seda kollast assja õppida tegema... _________________ Minu moto: "Mis ei tapa, teeb tugevaks..."
Kui ei aita, siis..."...Jalg näkku, jutt muutub..." Solvamine mõjub kui hoop kõhtu
Olemas üks raamat - kuulnud olen, et on ka elektroonilisel kujul liikumas, minule sattus selle paberil variant kätte:
Jeffrey Zeldman "Designing with web standards" Kui kellelgi juhtub selline raamat kätte juhtuma, siis soovitan soojalt vähemalt põgusalt üle lugeda, kui päris läbi ei viitsi või pole aega lugeda.
Webmasters listist on pärit info, et ilmselt on suur osa sellest infost kättesaadav ka aadressidel:
ja üldiselt arvan minagi, et tänapäeval tuleks veebe teha toetudes standarditele ja minu seisukoht on, et valida tuleks XHTML Strict ja CSS. Viited neile asjadele on esimeses postis olemas. Oveman'i pandud link peaks olema pigem rubriigis, kuidas enam ei tohiks veebi nikerdada.
Teemad, mida kursus käsitleb, on (jah, ikkagi inglise keeles):
* the theory behind standards
* the correct use of structured markup: all the basic elements and attributes, including tables and forms
* valid HTML and the validation process
* accessibility
Neile, kel inglise keel suus, aga HTML, XHTML ja veebristandardid mitte niivõrd, on see hea võimalus saada nimetatud alal targemaks, kulutades vaid kümmekond minutit iga nädal.
Ainsaks piiranguks on, et peab iga nädal sellel lehel käima, et lugeda järgmist peatükki. (Aga võib lasta endale iga nädal ka nendepoolse meeldetuletuse saata.) Noh.. tegelikult on piiranguks veel ka see, et nad soovitavad selle kursuse kõrvale võtta ka CSS-i kursuse, mis mõistagi on tasuline... Aga noh, egas kingitud hobuse suhu ju ei vaadata.
Kursuse esimene peatükk on avatud 15 - 21 august 2005.
----------------------------------------------------------------------
EDIT: (kahjuks ei saa uut postitust teha, seepärast lisan siia lõppu)
29. - 30. septembril Sydney's toimunud konverentsi Web Essentials 05 mitmete ettekannete helisalvestised ja esitlusslaidid on kõigi nende jaoks, kes miskil põhjusel Austraaliasse minna ei saanud, saadaval aadressilt:
Tegu siis veebistandardite liikumise de'facto tippkonverentsiga - mis aga sugugi ei tähenda seda, et tegu oleks igavate ja üle mõistuse keerukate ettekannetega, pigem täpselt vastupidi (kõik ettekanded mida seni olen ise läbi kuulanud on küll ääretult põnevad olnud).
Lisaks tasub kindlasti silmitseda Cameron Adamsi faile teemal Javascript and the DOM (Hinnatud kui "Most Smartarse Presentation of the Conference") - minu arvates: !!!VAU!!!
Ehk siis tabelid CSS'i võimaluste ning brauserite toe kohta. _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
http://www.htmlgoodies.com
Seal on kõike, mis veebiga seondub (html, php, javascript, css jne). Soovitan kõigile, kes veebitegemisega alustada tahavad (jah, eelkõige just algajatele!).
Njah, huvitav kuda minu "üllitis" ka vastu võetakse:
http://www.interneti.info/
Selliselt aadressilt võib siis leida HTML, XHTML ja CSS kohta käivaid artikleid, juhendeid, XHTML ja CSS kogumiku koos selgituste/näidetega ning seda keike eesti keeles ajaa... internetindusega seotud uudiseid kah kogun sinna kokku...
HTML ja XHTML puhul on element see osa koodist, mis jääb võrgulehitseja poolt näitamata ning mis kannab edasi informatsiooni lehe struktuuri kohta. Element märgitakse <nende märkide vahel>.
Seda, mida sa kirjeldad elemendina, nimetatakse hoopis märgendiks. On <algusmärgendid> ja </lõpumärgendid>. Element on aga algusmärgend koos tema lõpumärgendi ja kogu nende vahelise sisuga (k.a. teised elemendid).
XHTML oli pigem üks viimaseid asju, mis W3C HTML-i standardiseerimise osas tegi. Esimene HTML-i standard (HTML 2.0) oli kusjuures hoopis IETF-i poolt. W3C poolt oli esimene HTML 3.2.
CSS-i saab eesti keelde tõlkida kui "Astmelised stiililehed".
"Disain" pole päris õige sõna selle kohta, mille CSS määrab. Ka lennukeid ja laevu ja tarkvara disainitakse. Disain on siiski teatud sorti läbimõeldud teostus, kuid CSS on siiski vaid üks lihtne vahend, millega saab lehekülgede väljanägemist/kujundust määrata. Teksti rasvaseks tegemine pole disain.
Väide, et CSS2-te pole suudetud ligi kümne aasta jooksul täiendada, on üksjagu mööda selles mõttes, et W3C kord juba kinnitatud soovitusi ei täiendatagi. Samamoodi nagu pole täiendutud CSS1-te või HTML 3.2-te. Kui selgub, et CSS-i standardis on puudusi, siis antakse välja lihtsalt uus versioon. CSS2.1 täpselt seda ongi - CSS2 standardi parandatud ja täiendatud (pigem nuditud) versioon.
Enivei... kui sa nüüd mõtled, et hakkadki algusest pihta ja kirjutad HTML-i ja CSS-i õpetuse, siis soovitaksin veel korra mõelda. Paljud on seda mõelnud ja suure hurraaga alustanud, aga mingil hetkel on asi soiku jäänud. Üldine tulemus on see, et meil on hunnik õpetusi, mis seletavad, et < ja > vahele kirjutatakse HTML-is teatud vigurid ja kuidas CSS-i faili HTML-ga linkida, aga täiesti puudu on õpetused arenenumatest teemadest: kuidas töötab CSS-is float? Kuidas kokku seada HTML-i vorme?
Selle asemel, et alustada tühjalt lehelt, soovitaksin ma edasi arendada midagi, millega teised on juba algust teinud. Juhtumisi on eestikeelsetest materjalidest kõige asjalikum CSS-i õpetus kõigile vabalt kättesaadav ja muudetav/täiendatav. Ka sealsamas wikibookis asuv HTML-i õpetus on ilmselt üks paremaid asju, mida veebist kätte saab; samuti vabalt muudetava ja täiendatava sisuga.
Mina omal ajal kirjutasin selle CSS-i õpetuse seetõttu, et lihtsalt eesti keeles polnud ühtegi vähekegi kriitikat kannatavat materjali. Samas too HTML-i õpetus seal on osaliselt edasi arendatud Kaido Kikkase Veebi ABC-st.
Seega... ma ei väsi kordamast, et märksa mõttekam oleks sul alustada sealt, kus keegi teine on juba osa tööst ära teinud. Muidugi pole need minu osutatud materjalid mingid vapustavad shedöövrid, aga tühjalt lehelt alustamine tundub mulle raiskamisena - peamiselt sinu enda aja raiskamisena.
Üldjoontes võib ju kriitikaga nõus olla, kuid eks "loll on see, kel õigustust pole", ma siis kommenteerin vastu
nene kirjutas:
Seda, mida sa kirjeldad elemendina, nimetatakse hoopis märgendiks /.../ XHTML oli pigem üks viimaseid asju, mis W3C HTML-i standardiseerimise osas tegi /.../ W3C kord juba kinnitatud soovitusi ei täiendatagi /.../
Tegelikult kõike seda ma tean ning suuresti võtab kogu jutu kokku lause:
tsitaat:
HTML ajalugu on pikk ja ääretult keeruline. Siinkohal seega vaid kõige olulisem informatsioon.
Siiski - tänan tähelepanu juhtimise eest. Proovin korrigeerida teksti nii, et oleks selgemini arusaadav.
nene kirjutas:
CSS-i saab eesti keelde tõlkida kui "Astmelised stiililehed".
Olgu, aga norimise eesmärgil - mida peaks selline tõlge ühele algajale tegelasele ütlema??? Siiski, proovin kirjutada ja täpsustada ka seda artiklit (kellele ma tõlke refereeringu teen???).
nene kirjutas:
täiesti puudu on õpetused arenenumatest teemadest: /.../ Kuidas kokku seada HTML-i vorme?
Siinkohal jäi lehe sisuarendus enne avaldamist tõepoolest seisma ning põhjus väga lihtne - enne, kui sellistest asjadest kirjutada, tuleb välja töötada strateegia, kuidas läheneda sellistele asjadele nagu www-programmid. Minu pisikes www-lehe arendamisel ei ole plaanis hakata õpetama PHP-d jms tehnoloogiaid (endal polegi lihtsalt selliseid teadmisi). Seega pean eelnevalt välja mõtlema selle, kuidas rääkida vormide tegemisest nii, et neist ka mingit kasu oleks. Üks idee on teha väga algeline artikkel näiteks sisuhaldustest, "mallimootoritest" jms, ning alles seejärel näidata, kuskohas rakendatakse vorme. Samas ei usu ma, et sellepärast nüüd leht nii poolik oleks, et kohe üldse mitte ei kõlba.
nene kirjutas:
Seega... ma ei väsi kordamast, et märksa mõttekam oleks sul alustada sealt, kus keegi teine on juba osa tööst ära teinud. Muidugi pole need minu osutatud materjalid mingid vapustavad shedöövrid
Aga mis sa arvad, et ma julgen peale sellist kriitikat sinu kirjutatud tekste TÄIENDADA??? Küll aga loodan ma, et pole sul midagi selle vastu, kui ma oma lehel nendele materjalidele lingin - ongi viidete osa veel liiga tühi ja seal terve hulk eestikeelset materjali.
nene kirjutas:
aga tühjalt lehelt alustamine tundub mulle raiskamisena - peamiselt sinu enda aja raiskamisena.
Kogu interneti.info projekti arendusse olen ma "raisanud" juba meeletul hulgal oma vaba aega ning seda väga pika aja jooksul. Igasugune vähegi viisakas vormis esitatud kriitika ja pisivigade täiendused on teretulnud (näiteks selleks ka kommenteerimise võimalus artiklitel ja juhenditel), kuid projekti on mul väga vaja arendada, selleks sunnivad väga paljud asjaolud, mistõttu ei usu, et asi otseselt seisma jääks.
Kuna aga selline arutelu pole ilmselt selle teema rida, siis - ega ma solvu, kui te selle viite ning vastava teemaarenduse siit kustutate. Ise ma seda tegema ei hakka, muidu jääks nene postitus kuidagi "õhku rippuma"
Aga mis sa arvad, et ma julgen peale sellist kriitikat sinu kirjutatud tekste TÄIENDADA??? Küll aga loodan ma, et pole sul midagi selle vastu, kui ma oma lehel nendele materjalidele lingin.
Ära nüüd arva, et ma kritiseerisin su lehte, kuna ma sellest halvasti arvan. Pigem vastupidi. Suvalisi veebisepitsemise "õpetusi" ma enamasti kritiseerida ei viitsi - neist pole nagunii midagi loota.
Antud juhul aga paistis mulle, et õpetuse autor siiski ka teab, millest ta räägib. Nagu sa ehk märkasid, siis oli mu kriitika pigem tähenärimise stiilis, mitte näiteks selle kohta, et sa oleksid midagi fundamentaalselt puusse pannud.
Minu laiem huvi on siiski see, et eesti keeles võiks olemas olla üks vähekegi tõsisemalt võetav õppematerjal veebilehtede koostamise kohta. Ma olen ise püüdnud sellesse oma pisikest panust anda, kuid too materjal seal vikis nõuab veel palju tööd.
Linkida võid sa seda muidugi, linkimise vabadus ongi ju üks WWW alustalasid. Et aga kogu see materjal on GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi all, siis võid sa seda isegi omaenda lehel avaldada, koos omaenda täiendustega, või siis sellest teatud osi oma lehe sisse haarata. Seda muidugi juhul, kui sa oled nõus ka saadud tulemuse sellesama litsentsi all avaldama.
Nagu teada on meie suur sõber Microsoft läbi ajaloo suutnud teha brausereid mis on ühteaegu laialt kasutuses ja teisalt standardite järgimises täielik crap. Kõige hullem on aga see, et hetkel on inimestel kasutuses 3 erinevat IE versiooni kolmes erineva OSis ja kõigi nende testimine ei ole kuigi kerge olnud.
Mingi hetk on Microsoft aga teinud ära tänuväärse töö ja erinevate OS ja IE versioonide kombinatsioonidest Virtual PC kettad teinud. Kasutamisaeg on loomulikult piiratud nii, et tasuta OSi ei ole lootust omale nii saada aga veebiarenduse jaoks vägagi tänuväärne lüke.
mina ei suuda uskuda, et siit teemast pole läbi käinud link http://browsershots.org ... igati kasulik abivahend, et kontrollida, kas kõikide brauseritega asi ikka ilus on... võtab küll mõnevõrra aega, aga selle eest on uskumatu hunnik brausereid nimekirjas...
Eesmärk lihtsustada CSS Sprite Images tegemist.
Vähemalt mina ei ole siiani leidnud lihtsat vahendit selle töö tegemiseks, seetõttu otsustasin ise omale töövahendi luua... mõte sellest oli juba ammu, nüüd siis kiiruga realiseerisin ja äkki on mõnele veel kasuks.
Veelgi vingem oleks kui see oskaks pilti niipalju analüüsida et viskaks crop boxi sissejäävate andmete ümber võimalikult tihedalt. Ehk et vead kasti umbes ümber objektile (või siis kasvõi osaliselt peale) ja see nupule vajutades veab end täpselt allajääva materjali ümber minimaalse suurusega kuid mitte midagi välja kättes.
Tahaks menulisti teha ja, et taust oleks kindla värviga ülevat alla. Proovisin seda css-iga height 100% aga siis läheb see liiga alla, et tekib scroll k6rvale. padding-bottom on ka ebatäpne.
Kas nii on v6imalik, et värvitud taust on iga resoga ilusti ülevalt alla otsast otsani ilma, et üleliigset tühja ala tekiks? _________________ Gdesainer
Täpsustuseks tahaks siia vahele öelda, et mõiste veebitreial jäetakse lahti selgitamata avapostituses.
Avapostitusest võib välja lugeda, et jutt käib justkui rohkem HTML kudujast.
Kui me räägime ikkagi isikutest, kes loovad terveid veebilahendusi (front end), siis käib jutt erinva kutseoskusega UI/UX ekspertidest, kus tasemed võib suurelt üldistades jagata inseneri ja lihttöölise omadeks. Keskmine HTML kuduja on tavaline lihttööline, kelle jaoks UI/UX projekteerimine käib siiski üle jõu, kuna eeldab ikkagi väga spetsiifilisi teadmisi.
Enne targutamist võiks kiigata ka kõnealuse postituse kuupäeva. 10 aasta taguses veebimaailmas oli igapäevane, et naabri-Ants tegi suuri korporatiivlehti sixpäkki eest. Sinu mainitud UI eksperdid läksid massidesse alles kaks-kolm aastat tagasi, mil kohalikku meediamaastikule ilmus arusaam, et veebilehti võiks siiski teha kasutajatele, mitte aga firmaomanikele.
Enne targutamist võiks kiigata ka kõnealuse postituse kuupäeva. 10 aasta taguses veebimaailmas oli igapäevane, et naabri-Ants tegi suuri korporatiivlehti sixpäkki eest. Sinu mainitud UI eksperdid läksid massidesse alles kaks-kolm aastat tagasi, mil kohalikku meediamaastikule ilmus arusaam, et veebilehti võiks siiski teha kasutajatele, mitte aga firmaomanikele.
Kurb on lugeda sellist postitust. Kas su alaväärsuskompleks sai tänu sellele nüüd teraapiat?
Insenerid on igal ajal olnud. Olid kümme aastat tagasi ja on ka täna.
Spetsialistid ja insenerid olid tõesti ka 10 aastat tagasi, paraku hea spetsialist tahab ka head palka. Samuti nagu autot võib remontida nii mainekas kogemustega töökojas, kodus põlveotsas nokitsedes kui ka "Vasja karaasis"[1] võib ka IT alaseid probleeme erinevlt lahendada. 10 aastat tagasi oli IT alal asjade nö. "Vasja karaasis" lahendamine lihtsalt palju rohkem levinud kui tänapäeval, aga neid "naabri-Antsu" tehtud lehti kohtab isegi tänapäeval veel suht tihti. See on fakt, mitte "teraapia alaväärsuskompleksile". M.o.t.t.
[1] - tubli, leidsid "kirjavea" üles. See oli sihilik.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
), teie veeb 
