[Notsu]

Ma olen otsinud ja uurinud, kuid rahuldavat vastust pole saanud mõnele videotöötlusega seotud küsimusele. Olen proovinud erinevate programmidega (nii legaalsete kui olen ka illegaalsetega) ja erinevate arvutitega pilti arvutisse tõmmata. Olen seda teinud nii video in abil, kui firewire kaudu läbi konverteri või erinevatest kaameratest. Olen juba ammu jõudnud järeldusele, et probleemid on tarkvaralised, mitte riistvaralised. Ja need on minu jaoks olnud probleemiks ka teiste poolt toodetud videotega. Pole õnnestunud näha ühtegi koduvideot, millel neid probleeme pole olnud. Küll pole inimesed varem nendele tähelepanu pööranud. Ja HV foorumis pole see ka kellelegi nagu eriliseks probleemiks olnud. Kuid kolmas küsimus on minumeelest otseselt seotud videopildi kvaliteediga, mis sellise arvuti töötluse järel ju langeb tunduvalt. Tõsi, need programmid , millega kogemusi oman on olnud kõik laiatarbeprogrammide (Ulead, Pinnacle, Power DVD, WinDVD ja mis kõik veel nii tasulised kui tasuta) erinevad versioonid. Ma saan aru, et profi programmidega võib asi olla teistsugune (pole kogemusi), kuid kaamerad, mida kasutan (mida enamus koduvideo tegemisel ju kasutavad) ei ole kuskilt otsast profi omad. Küsimused on põhimõttelist laadi. Küsimused on järgmised:

1. Miks ei ole võimalik arvutisse tõmmata videot kaamera maksimumresoga? Kui kaamera sensor on 800000 pikslit, siis efektiivseid piksleid on umb 680000. Pilt peaks sel juhul olema umbes 948X711 pikslit. Arvutisse saab pildi maksimaalselt aga 414720 pikslit, so. 720X576. Ei ole mina veel näinud programmi, mis võimaldaks kõrgema resoga pilti arvutisse tõmmata. Mis kasu siis on koguni efektiivse 800000 (pildi mõõt siis umb. 1024X768) piksliga sensoriga aparaadist või koguni 1,3 megase sensogiga aparaadist, kui kätte saab sellest vaid poole või isegi tublisti vähem? Tegelikult pean ka seda kvaliteeti langetavaks probleemiks.

2.Miks ei võimalda programmid arvutisse tõmmata tegeliku 4:3 suhtega videot?
720X576 pikslit ei ole tegelik 4:3 suhe (tegelik suhe tuleb 4:3,2), vaid mingi imelik DVD vormingus suhe, kus pikslid pole ruudud vaid ristkülikud. Tegelikult peaks piksleid olema 720X540. Aga ükski programm seda ei võimalda. Küll on mõningate programmidega võimalik saada arvutisse 640X480 resoga pilti. See on küll 4:3 suhtega, so. 307200 pikslit, seega lähedane televisiooni resole ja vist isegi ületab VHS resot, kuid tublisti väiksem võimalikust maksimumist. Ka seda võib pidada kvaliteeti langetavaks probleemiks, sest pilt venitatakse ju kergelt välja.

3.Miks kipub tekkima videodes kiirel liikumisel selline tagantjärele saba või udune hõljumine - ei oskagi seda nähtust õige nimega seletada-? Ka siin pole tegemist olnud riistvarast tingitud iseärasusega, sest kaamerast otse telerisse lastes seda efekti pole. Küll aga arvutisse lastes. Ja olen täheldanud, et ka profidel juhtub seda. Nt. olen seda täheldanud Kanal2 mõningates seriaalides, eriti aga "Kodus ja võõrsil".

[yakooza666]

3. küsimuse vastuseks et kaamera/kuvari reageerimisaeg on nati uimane.

1. MA usun, et profitarkvara ja profiriistvara koostööl saab head pilti. Amatöörvärgendus ei ole kahjuks nii heal tasemel.

´Üldse ei ole mõtet loota et mingi amatöörtarkvaraga saab imesid teha. Tavakasutajale on need piisavad, proffidele on 30k maksvad programmid.

[Notsu]

[vallo]

Hi.

Teleka ligikaudne reso on 768x576 - kuna osa sellest jääb ekraani serva taha, siis digiformaat on 720x576 (ka sealt jääb osa serva taha). Seetõttu salvestavad kaamerad lindile/whatever meediale 720x576 resoga. 4:3 suhe tuleb sellest, et teleka punkt ei ole ümmargune, ega ka neljakandiline nagu LCD -l vaid piklik.
Need 1-2-3 megapikslit on müügihaip. Nati on neist kasu kui kasutat kaamerat pildistamiseks, mis minuarust ei ole mõistlik tegevus. Veel on paar kohta kus neist on kasu. Esimene asi on digitaalne pildistabilisaator - see püüab sensori pealt pilti ja valib sellise ala, et pilt kõige vähem väriseks. Siis veel need kaamerad millega saab teha õiget laiformaati, need kasutavad ära peaaegu tervet sensori laiust. Enamus odavamaid teevad laiformaati nii, et ülevalt ja alt lõigatakse pilt ära.
Muide profitehnika nagu ka tarkvara kipub 6 kohaliste numbrite valda ja need canoni xl2 ja sony vx2100 on sellised poolkõvad kaamerad, mida stuudiod kasutavad nende suhteliselt odava hinna, väiksuse ja söödava kvaliteedi tõttu.
Arvutis läheb pilt käest ära juba seetõttu, et arvuti ekraan ei tööta ülerealaotuse reziinis, vähemalt tavaliselt. ja selleks, et pilti normaalselt näidata, tuleb sinna ühtteist "leiutada".

[tanel_76]

pildi udusus jah arvutis on seotud interlace'i probleemidega. eriti dvd'd vaadates kipuvad need odavama otsa kaardid kala panema.
loe siit: http://www.divx.com/support/guides/guide.php?gid=10

mis puutub aga 768x576 PAL formaati, siis miks on teil vaja seda suuremaks ajada?
korrektse aparatuuriga ei tohiks kvaliteediprobleeme tekkida, pealegi
peaksite selle x-formaadis filmi ikkagi õigesse formaati lõikama. vähendamise
teel te seda teha ei saaks muudmoodi kui peate selle x-formaadi deinterlace'ima, vähendama
ning uuesti interlace'ima millega kaotate ropult kvaliteedis. Kui lihtsalt lõikate väiksemaks, siis mis mõtet suuremalt filmida üldse on?
Arvestage ka sellega, et tavaliselt tõmmatakse must materjal masinasse otse, kompresseerimata interlaced avi failina, siis montaaž ning lõpuks salvestatakse välja kompresseerimata avina ja alles siis spetsiaalse DVD autoriseerimisprogrammiga encode'itakse mpeg2'heks.

Variant on ju teil ka hankida HDTV digicam, aga see on suht kallis lõbu.
Kui te olemasolevat tehnikat kasutate õigesti, ei tohiks probleeme tekkida.

[vallo]

[pähkel]

Minu arust kogu kvaliteet algab ikkagi videokaamerast. Kui sul on kehv videokaamera siis ei tee siin mingi profitarkvara ka imet (pole näppinud profitarkvara).
Muretse 3CCD koos optilise pildistabilisaatoriga (kõige odavam algab 25000).
Btw näärivana võiks kinkida selle HD Videokaamera
Või siis natuke odavama

Lisan natuke:
Kvaliteeti kahandab ka pakkimistihedus.
VHS kompress 9:1 ja 2 Mega/sekundis
DV/Firewire kompess: 5:1 ja 3,6 Mega/sekundis
Profi SuperVHS kompress: 4:1 ja 4,5 Mega/sekundis
BetaCam kompress: 3:1 ja 6 Mega /sekundis

[Notsu]

[vallo]

[sirtauri]

Milleks on aga vaja kaameras 800000 efektiivset pikslit, kui seda kasutada ei saa? Nagu motorollerid, mis kannatavad sõita küll 70km/t, kuid piiraja on 50km/t.



tegelt on asi niimoodi et mida rohkem pixleid seda parem. Aga asjast nii pallju siis olen uurinud ja kusagilt lugesin välja et need ülejäänud pixlid millest sa puudust tunned need lähevad digitaalse pildistablisaatori arvele, tema kasutab need ära, seega kõik on normaalne kui sa ei saa kaamerast 800k välja imeda

[abc9]

Milliseid programme peaks siis (DV) Avi'st DVD tegemiseks kasutama?
Kas siis tõesti all-in-one vahendid ei sobigi? (Ulead VideoStudio 9 näiteks)

[vallo]

Miks ei sobi? Kui Sinu vajadusi rahuldab, siis anna tuld. Ise kasutan pinnacle studiot. Ainult kirjutamise jätan nero hooleks, s.t. dvd renderdab studios valmis ja siis põletan neroga. Samas olen teadlik, et mõne muu progega saaks kvaliteedi lisa. Aga aeg maksab ka midagi.

[pähkel]

Vallo, mis proget sa silmas pead ja mille arvelt see kvaliteedilisa tuleb?

[vallo]

tmpgenc näiteks. Mpegi pakkimise arvelt.

[lauri]

cce on ka väga hea mpegiks konvertimise programm. maksab ainult palju.

[pähkel]

Cinema Craft Encoder maksab 2000$

[47th ronin]

[Bozz]

1. materjali saab ka dv-na plaadile põletada - ruumi võtab aga edasisi kadusid pole...
2. Adobe Premiere Elements on OK hinnaga ja OK kvaliteedi/kasutamismugavusega - oman häid kogemusi
3. mis puutub tv resosse, siis vertikaali pidi määrab selle standard (analoogsignaal: 625 rida ja horisontaalipidi pole piire olemas - mida parem aparatuur seda parem tulemus)
4. 720x576 on normaalse DVD reso ja seepärast arvatavasti on ka DV-avi sellise resoga. Ei teki resode konvertimisest kadusid. Samuti seetõttu ei saa camcorderist muus resos pilti välja (v.a. väidetavalt saab osadest USB kaudu pilti imeda aga nii piirab pildi kvaliteeti USB ribalaius).
5. varjud on arvatavasti deinterleisimata video reso muutmisest - üldiselt pole soovitav resot muuta ja tava-DVD'ks põletades pole vaja ka de-interleisida. veel on võimalik, et videopleier ei oska normaalselt deinterleisida - seda saab enamusel pleieritel seadistada.
6. Arvutist paistab hästi ainult HDTV video kõike muud tasub vaadata ainult TV-st ja seda soovitavalt komponent- või S-video kaudu.
7. ja lõpetuseks: pea kõikidel videopleieritel saab aspect ratiot (pildi proportsioone) üsna lihtsalt muuta - 4:3, 16:9, anamorphic, letterbox jne jne

[pähkel]

Proovisin CCE-d. Mitte midagi ei saa aru, tekivad 3 faili mpv, vaf ja wav. Mis nendega edasi teha?
Kui ma olen näiteks Ulead Videostudios projekti valmis teinud siis mis ma peaksin edasi tegema, et kvaliteetsemat DVD-d saada?
Või toimib see ainult Adobe Premieri pluginina?

[lauri]

mpv on video, wav (mpa) on audio. need tuleb kuskil mujal programmis kokku muxida ja tulemus ongi käes.

[kk]

3CCD kaamerad algavad tänapäeval alla isegi 10 000 EEK, mitte alates 25K Vaadake näiteks Panasonicu valikut.

[pähkel]