Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
Raiku
HV Guru

liitunud: 13.11.2001
|
18.12.2002 09:56:17
Tom klokkis PeeNelja... |
|
|
link :: Tomshardware
...ning nagu ise ütleb "...ei olnud antud projekti puhul saavutus mitte kõva klokk vaid stabiilsus sellise kloki juures..."
_________________ Честных психов можно не лечить... |
|
Kommentaarid: 58 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
45 |
|
tagasi üles |
|
 |
lamp
HV Guru

liitunud: 08.11.2001
|
18.12.2002 13:16:30
|
|
|
Njaa aga mis dual ddr400 nad seal räägivad.. kui seal on dual 358
Lisaks võrdlused imevad vilinal.. oleks taht näha ikka dualddr vs rambus benche sama cpu kiiruse juures..
jne jne.
|
|
Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
1 :: |
163 |
|
tagasi üles |
|
 |
Raiku
HV Guru

liitunud: 13.11.2001
|
18.12.2002 14:20:55
|
|
|
lamp kirjutas: |
Njaa aga mis dual ddr400 nad seal räägivad.. kui seal on dual 358
Lisaks võrdlused imevad vilinal.. oleks taht näha ikka dualddr vs rambus benche sama cpu kiiruse juures..
jne jne. |
Mr/Ms lamp...see oleks vajanud kahte projekti.
_________________ Честных психов можно не лечить... |
|
Kommentaarid: 58 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
45 |
|
tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
18.12.2002 14:40:20
|
|
|
Rambus... üks test seal ju oli kus rambus konf oli parim (winace test) ja seda ainult tänu rambus mälule.
|
|
Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
tagasi üles |
|
 |
A-Circus.
Kreisi kasutaja

liitunud: 30.10.2002
|
18.12.2002 18:35:55
|
|
|
Yhes testis sai 4,1 P4 2,0 Athloni käest ära.
Tase.
|
|
Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
48 |
|
tagasi üles |
|
 |
LordVader
Lõuapoolik


liitunud: 19.07.2002
|
18.12.2002 21:20:24
|
|
|
Sittagi ei saanud aru - mis FSB seal siis lopuks kasutusel oli nende DDR'idega?
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
 |
wicked
HV Guru

liitunud: 06.11.2001
|
|
Kommentaarid: 68 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
63 |
|
tagasi üles |
|
 |
NecroDave
HV kasutaja

liitunud: 16.10.2002
|
18.12.2002 21:57:17
|
|
|
Kuda sa sellist looma jahutad
|
|
Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
16 |
|
tagasi üles |
|
 |
wicked
HV Guru

liitunud: 06.11.2001
|
|
Kommentaarid: 68 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
63 |
|
tagasi üles |
|
 |
NecroDave
HV kasutaja

liitunud: 16.10.2002
|
18.12.2002 22:09:42
|
|
|
No jah kompressoriga
|
|
Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
16 |
|
tagasi üles |
|
 |
LordVader
Lõuapoolik


liitunud: 19.07.2002
|
18.12.2002 22:10:04
|
|
|
Tahendab siis malu jooksis 358MHz peal kui yksinda ja 716 kui topelt?
Aga miks nii vahe? Kui oleks 400MHz CPU pannud, siis oleks ju 800MHz
topelt maluga saanud ja seda veel yldsegi ilma klokkimata.
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
 |
Raiku
HV Guru

liitunud: 13.11.2001
|
18.12.2002 22:36:49
|
|
|
LordVader kirjutas: |
Tahendab siis malu jooksis 358MHz peal kui yksinda ja 716 kui topelt?
Aga miks nii vahe? Kui oleks 400MHz CPU pannud, siis oleks ju 800MHz
topelt maluga saanud ja seda veel yldsegi ilma klokkimata. |
No võta siis 3,06 P4 ja pane 400-se siini peal tööle
_________________ Честных психов можно не лечить... |
|
Kommentaarid: 58 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
45 |
|
tagasi üles |
|
 |
LordVader
Lõuapoolik


liitunud: 19.07.2002
|
18.12.2002 22:47:19
|
|
|
Raiku kirjutas: |
LordVader kirjutas: |
Tahendab siis malu jooksis 358MHz peal kui yksinda ja 716 kui topelt?
Aga miks nii vahe? Kui oleks 400MHz CPU pannud, siis oleks ju 800MHz
topelt maluga saanud ja seda veel yldsegi ilma klokkimata. |
No võta siis 3,06 P4 ja pane 400-se siini peal tööle  |
Mulle tundub vist ka et nii ei saa, aga siit jareldubki et Inteli cpu'd on mitmeid kordi AMD'dest aeglasemad maluga suhtlemise osas.
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
 |
General
HV kasutaja

liitunud: 10.07.2002
|
18.12.2002 23:56:45
|
|
|
LordVader kirjutas: |
Raiku kirjutas: |
LordVader kirjutas: |
Tahendab siis malu jooksis 358MHz peal kui yksinda ja 716 kui topelt?
Aga miks nii vahe? Kui oleks 400MHz CPU pannud, siis oleks ju 800MHz
topelt maluga saanud ja seda veel yldsegi ilma klokkimata. |
No võta siis 3,06 P4 ja pane 400-se siini peal tööle  |
Mulle tundub vist ka et nii ei saa, aga siit jareldubki et Inteli cpu'd on mitmeid kordi AMD'dest aeglasemad maluga suhtlemise osas. |
vastupidi ikka
|
|
Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
9 |
|
tagasi üles |
|
 |
LordVader
Lõuapoolik


liitunud: 19.07.2002
|
19.12.2002 00:27:48
|
|
|
General kirjutas: |
LordVader kirjutas: |
Raiku kirjutas: |
LordVader kirjutas: |
Tahendab siis malu jooksis 358MHz peal kui yksinda ja 716 kui topelt?
Aga miks nii vahe? Kui oleks 400MHz CPU pannud, siis oleks ju 800MHz
topelt maluga saanud ja seda veel yldsegi ilma klokkimata. |
No võta siis 3,06 P4 ja pane 400-se siini peal tööle  |
Mulle tundub vist ka et nii ei saa, aga siit jareldubki et Inteli cpu'd on mitmeid kordi AMD'dest aeglasemad maluga suhtlemise osas. |
vastupidi ikka  |
OK, see Inteli FSB on teema mida vist enam rohkem reklaami huvides sogasemaks ajada ei saagi. AMD'l on nii et FSB'i sead paika ja DDR'i puhul korrutad selle siis kahega et teada saada tegelik CPU ja malu vahelise andmevahetuse sagedus (rising-falling.....).
Malu saab toesti Biosis sellest suuremaks seadistada kui malu seda voimaldab, kuid-kuid see on ainult butafooria, jargi testitud ja praktiliselt
kiirusele ei moika ja ei saagi moigata loogiliselt moeldes, kuna vaiksemast
sagedusest suuremat tehes oleks vagagi absurdne loota infovahetuse kiiruse suurenemist. See malukiiruse seadistus ei muuda asja, ainus
mis loeb on FSB'ist tulenev tegelik kiirus mis DDR'i puhul tuleb
korrutada kahega. Ja dual-channel DDR'i puhul piltlikult veel kahega,
piltlikult kuna voiks ka kahega korrutamat jatta ja oelda et nüüd on 64bit'i
asemel hoopis 128bit.
Ja nüüd kysiksingi siis et mis see tegelik malu ja CPU vaheline kiirus Inteli puhul oli siis?
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
 |
rasm007
Kreisi kasutaja

liitunud: 12.12.2001
|
23.12.2002 18:04:02
|
|
|
see ju peris haigelt kiire
|
|
Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
14 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
24.12.2002 20:59:46
|
|
|
LordVader kirjutas: |
Ja nüüd kysiksingi siis et mis see tegelik malu ja CPU vaheline kiirus Inteli puhul oli siis? |
Inteli P4 kasutab northbridgega (mälukontroller, AGP, link southbride' jms) suhtlemiseks 64bitist 4 andmesõna per kellatakt siini. (kui ma õigesti mäletan, siis kasutusel on kaks omavahel 90' nihutatud kella, mõlemal langeva ja tõusva kella serva peal pannakse andmed siinile) Kuni Willamette ja Northwood, kuni 2,4GHz kasutab 100MHz kella, alates 2,26GHz on võimalik saada 133MHz FSB kellaga ja järgmisest aastast peaks tulema 200MHz kellaga. See teeb siis maksimaalseks andmeribalaiuseks esimesel juhul 100'000'000*1/s * 4 * 8*B / 1000^3*B/GB=3,2GB/s. Teisel juhul 4,27 GB/s ja tulev siin oleks 6,4 GB/s.
Palju sealt mäluni on, sõltub juba mälust. PC800 RDRAM on 16bit 400MHz DDR, ehk 1,6 GB/s. Kahe kanaliga 3,2GB/s. PC1066 on ühe kanaliga 2,13GB/s, kahega 4,27GB/s. PC1600 DDR SDRAM on ühe kanaliga 64bit 100MHz DDR, ehk 1,6GB/s, kahega 3,2GB/s. PC2100 on siis 2,13GB/s ja 4,27GB/s. Igaljuhul, üldjuhul, kui õnnestub panna FSB ja mälu sünkroonis jooksma, siis saab mälukontrolleris FIFO queue latentsuse pealt kokku hoida ja protsessor peab infot vähem aega ootama. See ei ole muidugi reegel, teatud juhtudel tasub kiirem mälu kiirus ennast ära, kuna mälu ei suuda läheneda oma täielikule teoreetilisele ribalaiusele, teatud olukordades on kiirem FSB kasulik, kuna mälu ei ole ainukene asi, mis üle FSB jookseb.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
LordVader
Lõuapoolik


liitunud: 19.07.2002
|
24.12.2002 21:21:42
|
|
|
stepzter kirjutas: |
esimesel juhul 100'000'000*1/s * 4 * 8*B / 1000^3*B/GB=3,2GB/s. |
Mulle tundub et siin on mingi valearvestus.
Mul tuleb nii:
100'000'000 (FSB) * 2 (DDR'i ylekanne impulsi tousu-languse ajal) *
8 Bait (64bit) = 1600000000 Bait/s = 1.49 GB/s
Peale selle unustasid vist et 1KB=1024baiti mitte 1000baiti
(andestamatu
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
24.12.2002 22:01:48
|
|
|
LordVader kirjutas: |
stepzter kirjutas: |
esimesel juhul 100'000'000*1/s * 4 * 8*B / 1000^3*B/GB=3,2GB/s. |
Mulle tundub et siin on mingi valearvestus.
Mul tuleb nii:
100'000'000 (FSB) * 2 (DDR'i ylekanne impulsi tousu-languse ajal) *
8 Bait (64bit) = 1600000000 Bait/s = 1.49 GB/s
|
Iga kellatakt on 4 ülekannet, kaks DDR ülekannet veerand kellatakti omavahel nihutatud.
LordVader kirjutas: |
Peale selle unustasid vist et 1KB=1024baiti mitte 1000baiti
(andestamatu :-) |
Ei unustanud: http://physics.nist.gov/cuu/Units/binary.html kB = 1000B KiB = 1024B :)
Tegelikult neid kasutatakse väga ebakonsistentselt ja kuna siinide ribalaius on üldjuhul pandud kirja 1000^x ühikutega, siis ma kasutasin seda, et segadust vältida. Ma isegi kirjutades panin esialgu need suurused kirja ka binaareesliidetega, aga otsustasin, et segaduse vältimiseks on targem need sinna panemata jätta.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
LordVader
Lõuapoolik


liitunud: 19.07.2002
|
24.12.2002 22:15:12
|
|
|
stepzter kirjutas: |
Iga kellatakt on 4 ülekannet, kaks DDR ülekannet veerand kellatakti omavahel nihutatud.
|
Huvitav kuidas sellisest asjast :
........ __ .............
....__|....|__.........
.....saab valja voluda neli takti, vist vahe
stepzter kirjutas: |
Ei unustanud: http://physics.nist.gov/cuu/Units/binary.html kB = 1000B KiB = 1024B
Tegelikult neid kasutatakse väga ebakonsistentselt ja kuna siinide ribalaius on üldjuhul pandud kirja 1000^x ühikutega, siis ma kasutasin seda, et segadust vältida. Ma isegi kirjutades panin esialgu need suurused kirja ka binaareesliidetega, aga otsustasin, et segaduse vältimiseks on targem need sinna panemata jätta. |
`kibibit` , hmmm, ikka lolliks lahevad vagisi
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
24.12.2002 23:22:24
|
|
|
LordVader kirjutas: |
stepzter kirjutas: |
Iga kellatakt on 4 ülekannet, kaks DDR ülekannet veerand kellatakti omavahel nihutatud.
|
Huvitav kuidas sellisest asjast :
........ __ .............
....__|....|__.........
.....saab valja voluda neli takti, vist vahe (b) :-)
|
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
LordVader
Lõuapoolik


liitunud: 19.07.2002
|
25.12.2002 01:25:43
|
|
|
stepzter kirjutas: |
 |
Niisiis nende kahe sageduse summa oleks :
......__..........................
.....|...|.........................
___|...|__.....__.............
..............|...|................
..............|__|...............
Sagedus oleks küll teoreetiliselt 2X, kuid kahtlen kas selline signaali
kasitlus DDR'i puhul kehtib?
Ja peale selle, ytleme et FSB on 100MHz, siis maluga suhtlemise
sagedus tuleks kokku 400MHz. Kuid mis siis juhtub kui mul polegi
masinas 400MHz voimaldavat malu, vaid on hoopis 266MHz, asi laheks
lohki ju.
Peale selle tootab CPU ju nii et on ainult yks sagedus, see mis ongi
CPU core-clock. Selleks et seda korget sagedust synkroniseerida
tunduvalt aeglasema maluga, lisab CPU clock-tsyklitele wait-statesi
(seda teeb cpu, mitte malu), mis lopuks ongi CPU FSB. Muidugi cachiga toimub andmevahetus
ilma wait-statedeta (vana tuntud reklaamipettus jallegi), kuid see
ei muuda asja.
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
6 :: |
6 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
 |
stepzter
HV veteran

liitunud: 11.11.2001
|
25.12.2002 02:31:39
|
|
|
WTF, sa ise ka said aru sellest?
FSB kasutab andmevahetuseks 64 andmetraati, kuhu pannakse vastavalt siis kas 0 pinge või mingid voldid, mida ma peast ei mäleta paari pingetraati millega neid pingeid võrreldakse ja kellatraati, kus jookseb ruutsignaal, mille taktis vaadatakse pingeid andmetraatidel. Loogika lülitusi saab triggerima panna kas pinge tõusu või languse järgi ja kuna korrektset ruutsignaali on raskem kõrge sagedusega tekitada, kui andmesignaali, siis kasutatakse mõlemat äärt ära. P4 FSB on isegi niikaugele läinud, et ühe kellatraadi asemel on kaks tükki, mille peal on omavahel 90' nihutatud ruutsignaalid, millel mõlemate langevad ja tõusvatel äärtel tsekitakse andmetraatide pinget. Seega korrektne oleks öelda, et kellasagedus on 100MHz, andmesagedus on 400MHz.
Ja CPU võtab enda sageduse tegelikult FSB pealt ja korrutab seda, et saada enda sagedust. Ja mäluga sünkroniseerimist sõna otses mõttes ei toimu protsessoris, see toimub mälukontrolleris. Need wait-stated, mida sa eeldad protsessoris olevat on hoopis muu värk. Üks korralik seitsmenda põlvkonna protsessor suudab käskude järjekorda endale sobivalt ümber tõsta mingites piirides ning omab mitu taset vahemälu. P4 puhul on kasutusel 2 tasemeline inclusive vahemälu skeem. See tähendab, et kui tuleb käsk, mis loeb mälust andmeid registrisse, siis kõigepealt pöördutakse L1 ja L2 cachede poole. Kui L1 selle leiab, siis 2 takti pärast on need andmed olemas, ja L2 otsing tühistatakse. Kui L1'st ei leita (L1 miss), siis oodatakse L2 vastust (7 takti), kui seal ka ei ole, siis saadetakse FSB peale päring, et neid andmeid saada. See võtab sõltuvalt protsessori ja mälu kiirusest 100-500 takti. Niikaua, kuni mälust lugemise käsu jaoks andmeid leitud ei ole, ei ole loomulikult võimalik ka täita muid käske, mis seda registrit kasutavad, või sõltuvad käskudest, mis seda regsitrit kasutavad. Et aga protsessor niikaua niisama jalgu ei kõlgutaks (mälust lugemise käske on päris suur protsent tavaliselt), täidetakse neid sõltumatuid käske, mis suudetakse nende hulgast leida, mis mahuvad protsessori ümberjärjestamise aknasse ära. Kui need otsa saavad, siis ei ole protsessoril muud teha, kui niisama istuda, kuni vajalikud andmed leitakse. Sellest tulenevalt saabki kategoriseerida programme põhiliselt bandwithist sõltuvaks, kus protsessoril on suhteliselt palju teha, sel ajal kui mälu taga oodatakse, põhiliselt latentsusest sõltuvaks, kui praktiliselt midagi ei ole niikaua teha, kuni andmed on kätte saadud ja põhiliselt prosa kellast sõltuvaks, kui kas ei vajata palju andmeid, või andmed leitakse kenasti vahemälust ülesse. Reaalsetel programmidel on alati mingi segu nendest kolmest käitumisest.
Protsessorist FSB'd mööda mälukontrolleritesse info saatmine toimub FIFO queue (first in-first out) abil, ehk kui protsessor tahab sinna midagi saata, siis pistab need sinna torusse ja FSB kontroller võtab FSB taktis sealt torust andmeid ja saadab siinile, see eriti latentsust ei lisa, kuna see FIFO töötab CPU sagedusel. Mälukontrolleris endas on asi lihtne, kui mälu ja FSB töötavad ühes taktis, aga kui erinevad taktid on, siis peab kasutama ka FIFO't, mis seal töötab nii palju aeglasemalt, et lisab täiesti arvestatava koguse latentsust mälu päringule.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
General
HV kasutaja

liitunud: 10.07.2002
|
25.12.2002 02:37:39
|
|
|
stepzter kirjutas: |
WTF, sa ise ka said aru sellest?
FSB kasutab andmevahetuseks 64 andmetraati, kuhu pannakse vastavalt siis kas 0 pinge või mingid voldid, mida ma peast ei mäleta paari pingetraati millega neid pingeid võrreldakse ja kellatraati, kus jookseb ruutsignaal, mille taktis vaadatakse pingeid andmetraatidel. Loogika lülitusi saab triggerima panna kas pinge tõusu või languse järgi ja kuna korrektset ruutsignaali on raskem kõrge sagedusega tekitada, kui andmesignaali, siis kasutatakse mõlemat äärt ära. P4 FSB on isegi niikaugele läinud, et ühe kellatraadi asemel on kaks tükki, mille peal on omavahel 90' nihutatud ruutsignaalid, millel mõlemate langevad ja tõusvatel äärtel tsekitakse andmetraatide pinget. Seega korrektne oleks öelda, et kellasagedus on 100MHz, andmesagedus on 400MHz.
Ja CPU võtab enda sageduse tegelikult FSB pealt ja korrutab seda, et saada enda sagedust. Ja mäluga sünkroniseerimist sõna otses mõttes ei toimu protsessoris, see toimub mälukontrolleris. Need wait-stated, mida sa eeldad protsessoris olevat on hoopis muu värk. Üks korralik seitsmenda põlvkonna protsessor suudab käskude järjekorda endale sobivalt ümber tõsta mingites piirides ning omab mitu taset vahemälu. P4 puhul on kasutusel 2 tasemeline inclusive vahemälu skeem. See tähendab, et kui tuleb käsk, mis loeb mälust andmeid registrisse, siis kõigepealt pöördutakse L1 ja L2 cachede poole. Kui L1 selle leiab, siis 2 takti pärast on need andmed olemas, ja L2 otsing tühistatakse. Kui L1'st ei leita (L1 miss), siis oodatakse L2 vastust (7 takti), kui seal ka ei ole, siis saadetakse FSB peale päring, et neid andmeid saada. See võtab sõltuvalt protsessori ja mälu kiirusest 100-500 takti. Niikaua, kuni mälust lugemise käsu jaoks andmeid leitud ei ole, ei ole loomulikult võimalik ka täita muid käske, mis seda registrit kasutavad, või sõltuvad käskudest, mis seda regsitrit kasutavad. Et aga protsessor niikaua niisama jalgu ei kõlgutaks (mälust lugemise käske on päris suur protsent tavaliselt), täidetakse neid sõltumatuid käske, mis suudetakse nende hulgast leida, mis mahuvad protsessori ümberjärjestamise aknasse ära. Kui need otsa saavad, siis ei ole protsessoril muud teha, kui niisama istuda, kuni vajalikud andmed leitakse. Sellest tulenevalt saabki kategoriseerida programme põhiliselt bandwithist sõltuvaks, kus protsessoril on suhteliselt palju teha, sel ajal kui mälu taga oodatakse, põhiliselt latentsusest sõltuvaks, kui praktiliselt midagi ei ole niikaua teha, kuni andmed on kätte saadud ja põhiliselt prosa kellast sõltuvaks, kui kas ei vajata palju andmeid, või andmed leitakse kenasti vahemälust ülesse. Reaalsetel programmidel on alati mingi segu nendest kolmest käitumisest.
Protsessorist FSB'd mööda mälukontrolleritesse info saatmine toimub FIFO queue (first in-first out) abil, ehk kui protsessor tahab sinna midagi saata, siis pistab need sinna torusse ja FSB kontroller võtab FSB taktis sealt torust andmeid ja saadab siinile, see eriti latentsust ei lisa, kuna see FIFO töötab CPU sagedusel. Mälukontrolleris endas on asi lihtne, kui mälu ja FSB töötavad ühes taktis, aga kui erinevad taktid on, siis peab kasutama ka FIFO't, mis seal töötab nii palju aeglasemalt, et lisab täiesti arvestatava koguse latentsust mälu päringule. |
viitsisid ka nii pikka juttu kirjutada?
|
|
Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
9 |
|
tagasi üles |
|
 |
wazaa
HV veteran

liitunud: 13.10.2002
|
25.12.2002 02:45:13
|
|
|
Ai krt athlon sai ikka ysna haledalt aga AMD rulz ikka
|
|
Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
5 :: |
40 |
|
tagasi üles |
|
 |
|