|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
lauri
HV veteran
liitunud: 05.11.2001
|
13.07.2005 18:55:11
|
|
|
bensiinist:
USA 91 jah umbes euro 95
OT: ka USAs on kütuse hinnad tôusnud hetkel on ca $2.20 galloni eest.
|
|
| Kommentaarid: 90 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
80 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
|
13.07.2005 18:57:09
|
|
|
| lauri kirjutas: |
bensiinist:
USA 91 jah umbes euro 95
. |
Kuidas see teisendub?
Mingit viidet?
Kus see 2.20 on? See ju piirkonniti ligi 2x erineb.
_________________
Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 663 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
512 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
13.07.2005 18:59:47
|
|
|
| lauri kirjutas: |
bensiinist:
USA 91 jah umbes euro 95
OT: ka USAs on kütuse hinnad tôusnud hetkel on ca $2.20 galloni eest. |
see teeb siis 6EEK-i liiter
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
13.07.2005 18:59:53
|
|
|
Siiski, ma eksisin:
http://en.wikipedia.org/wiki/Gasoline#Octane_rating
| tsitaat: |
| In most countries (including all of Europe and Australia) the 'headline' octane that would be shown on the pump is the RON: but in the United States and some other countries the headline number is the average of the RON and the MON, sometimes called the "roaD Octane Number" or DON, or (R+M)/2. Because of the 10 point difference noted above this means that the octane in the United States will be about 5 points lower than the same fuel elsewhere: 87 octane fuel, the "normal" gasoline in the US and Canada, would be 92 in Europe. |
|
|
| Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
|
13.07.2005 19:02:38
|
|
|
| Skeptik kirjutas: |
| lauri kirjutas: |
OT: ka USAs on kütuse hinnad tôusnud hetkel on ca $2.20 galloni eest. |
see teeb siis 6EEK-i liiter |
Pigem 7.5, aga siiski odav.
_________________
Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 663 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
512 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
13.07.2005 19:02:38
|
|
|
| Oleks meilgi odav kui ise toornaftast bensiini teeksime
|
|
| Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
13.07.2005 19:13:14
|
|
|
| Hiid kirjutas: |
| Skeptik kirjutas: |
| lauri kirjutas: |
OT: ka USAs on kütuse hinnad tôusnud hetkel on ca $2.20 galloni eest. |
see teeb siis 6EEK-i liiter |
Pigem 7.5, aga siiski odav. |
1 gal = 4,546092 l
4,546092 l maksab 2,2 $ × 11,9371 (praegune kurss) = 26,26162 EEK
see teeb ühe l hinnaks ~5,78 EEK-i
kust sa 7,5 said 
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
|
13.07.2005 19:18:14
|
|
|
Krt, minu andmetel on dollari kurss üle 13 ja gallon on 3.8. 
_________________
Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 663 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
512 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
bright
analyzer
liitunud: 05.11.2001
|
|
13.07.2005 19:20:26
|
|
|
Skeptik, kus sa 11,93kr said usd kursiks. ep kurss oli pool tundi tagasi 12,83
_________________
Doggett can tell |
|
| Kommentaarid: 144 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
13.07.2005 19:20:37
|
|
|
| Hiid kirjutas: |
| Krt, minu andmetel on dollari kurss üle 13 ja gallon on 3.8. |
ma arvutasin inglise galloniga 
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
lauri
HV veteran
liitunud: 05.11.2001
|
|
13.07.2005 20:15:19
|
|
|
| 2.20 oli eila Fort Gordoni tanklas, Georgia osariigis.
|
|
| Kommentaarid: 90 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
80 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
| Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
Max Powers
liitunud: 21.03.2003
|
|
| Kommentaarid: 215 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
2 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
|
bezdomn6i
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2003
|
|
14.07.2005 10:56:24
|
|
|
| Hiid kirjutas: |
| bezdomn6i kirjutas: |
90.date alul müüdi ju veel selliseid benamarke mida enam eriti saada pole. . |
A USAs müüakse vaid 87, 89 ja 91 oktaaniga pentsu. 
Ei mingit 95t ega 98t... |
iseseisvusaja alul müüdi nii vene marke kui ka lääne omi ja täiesti võimalik, et odavaim vene mark maksis 2 eegu ümber ja kalleim lääne oma 4 eegu ringis. kuna HinnaVaatlusega sel ajal ei tegelenud siis kindlalt seda väita ei saa, aga tundub loogiline. pidasin silmas, et nõukaajal oli põhilised margid a-76 ja ai-93.viimast müüakse praegu mingi teise nime all (vit 92 või 91). 76t (vene) piiriäärsetel aladel liigub, aga salakütusena kusjuures pässid ostavad ja kiidavad...
usa bensumarke ma ei tea, aga tuttav tibi, kes mõned ajad seal maal elas rääkis, et seal kasutatakse margi kirjelduseks sõnalisi tasemeid nagu normal või regular või super... aga kui palju naiste juttu uskuda see on omaette küsimus. 
aga aitab vast ot-st kah .
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Max Powers
liitunud: 21.03.2003
|
|
14.07.2005 11:22:48
|
|
|
| tsitaat: |
nagu normal või regular või super
|
Regular, Mid, Premium ja Diesel
|
|
| Kommentaarid: 215 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
2 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
|
külaline
|
|
19.07.2005 00:05:14
|
|
|
| Le Inc kirjutas: |
Eks nad mõne kopika võivad poetada, kuid see on tilk meres. Oleks ulatuslikku uurimustööd alustatud juba 70ndatel oleks olukord hoopis teine. Kui asi on juba väga p****s siis nad lihtsalt peavad oma rahad naftatööstusest ümber tõstma . Kui ükskord naftaga otsa saab, on ka nende üliluksuslik elu ka läbi, kuigi neil on piisavalt triljoneid $ kokku aetud, millega saab kohe mitu aastat hästi elada.
Ärge muretsege meie sood on turvast täis, jätkub kohe mitmeks inimpõlveks. |
Hmm julgen v2ita et see pole mitte ainult tilk meres....nad finatseerivad ulatuslikke uurimusi ja patendeerivad alternatiiv tehnoloogiaid endale...et kontrollida milla ja kuidas uued tehnoloogiad peale tulevad ja seda k6ike tehakse yhel eesm2rgil...et Shell etc firmad oleksid ka tulevikus in business...
|
|
| tagasi üles |
|
|
bezdomn6i
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2003
|
|
19.07.2005 12:10:16
|
|
|
küsimus teadjatele:
1)mis seadused reguleerivad piirituse kasutamist mootorikütusena? nii palju kui mulle silma on hakanud siis usas piisab avaldusest alkoholi, tubaka ja tulirelvadega tegelevasse ametiasutusse ja igaaastastest aruannetest tootmismahtude kohta.
2)kes eestis antud temaatikaga tegeleb?
3)kas mopeediga, mis pole mootorsõiduk võib sõita kütusega, mille eest kütuseaktsiisi ei maksta?
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Le Inc
HV Guru
liitunud: 06.09.2002
|
|
20.07.2005 14:05:41
|
|
|
Minu teada ei rakendata teistel kütustel peale bensiini ja diiselkütuse aktsiisiga maksustamist. Pealegi EI kontrollita bensiiniautosid maksu- ja tolliameti poolt, nii et pane kasvõi kampriõli bensupaaki. Mopeedist rääkimata. Aga kas see ka 100% legaalne on, seda ei oska küll öelda.
| Külaline kirjutas: |
Hmm julgen v2ita et see pole mitte ainult tilk meres....nad finatseerivad ulatuslikke uurimusi ja patendeerivad alternatiiv tehnoloogiaid endale...et kontrollida milla ja kuidas uued tehnoloogiad peale tulevad ja seda k6ike tehakse yhel eesm2rgil...et Shell etc firmad oleksid ka tulevikus in business...
|
Aga asja iva ongi selles, et asjaga hakati liiga hilja tegelema või ei ole sellest üldsusele teada antud. Alles nüüd kui musta kulla hind hakkab maailma majandust pitsitama on alternatiivkütustest jälle kõvema häälega rääkima hakatud.
Kahjuks või õnneks taandub vesiniku puhul "algkütuseks" ikkagi vesi, mida aga pea iga inimene kodust kraanist ammutada võib ning puudub otsene vajadus tegeleda kütuse pumpamise, krakkimise, töötlemise, transportimise jms. mille pealt Shell, Neste, Statoil jne. $ koorivad.
Näiteks Eesti puhul võiks ehitada suured tuulepargid, mis üleliigse (suured tuuled, võrgu vastuvõtmatus jms.) tekkiva elektrienergia abil eraldaks mereveest hoopis vesinikku, mida hiljem saaks mootoris põletada. Mingi sõltumatuse see pearättidega onudest ju annaks ...
|
|
| Kommentaarid: 56 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
20.07.2005 14:13:23
|
|
|
| tsitaat: |
| Kahjuks või õnneks taandub vesiniku puhul "algkütuseks" ikkagi vesi, mida aga pea iga inimene kodust kraanist ammutada võib ning puudub otsene vajadus tegeleda kütuse pumpamise, krakkimise, töötlemise, transportimise jms. mille pealt Shell, Neste, Statoil jne. $ koorivad. |
Tahaks näha seda süsteemi mis kodustes tingimustes veest vesiniku välja võtab ning pakendab surve alla mis tavaliselt on vesiniku paakides. Ohutu ega odav see kindlasti ei ole.
|
|
| Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
Caveman
HV veteran
liitunud: 20.08.2003
|
|
20.07.2005 19:31:58
|
|
|
| Le Inc kirjutas: |
| Näiteks Eesti puhul võiks ehitada suured tuulepargid, mis üleliigse (suured tuuled, võrgu vastuvõtmatus jms.) tekkiva elektrienergia abil eraldaks mereveest hoopis vesinikku, mida hiljem saaks mootoris põletada. Mingi sõltumatuse see pearättidega onudest ju annaks ... |
http://www.postimees.ee/150605/esileht/majandus/168798.php
| tsitaat: |
| Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Jaan Tepp ütles, et Eestis oleks võimalik ehitada tuulegeneraatoreid 300-megavatise koguvõimsusega. «See tähendaks Eesti Energiale ligi 10 protsendi turuosa kaotust, loomulikult nad võitlevad vastu,» ütles Tepp. |
See on ainut üks artikkel, aga põhimõtteliselt on asi nii, et tuuleparkidest ei jää midagi üle.
|
|
| Kommentaarid: 74 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
4 :: |
10 :: |
41 |
|
| tagasi üles |
|
|
Le Inc
HV Guru
liitunud: 06.09.2002
|
|
20.07.2005 20:10:11
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| tsitaat: |
| Kahjuks või õnneks taandub vesiniku puhul "algkütuseks" ikkagi vesi, mida aga pea iga inimene kodust kraanist ammutada võib ning puudub otsene vajadus tegeleda kütuse pumpamise, krakkimise, töötlemise, transportimise jms. mille pealt Shell, Neste, Statoil jne. $ koorivad. |
Tahaks näha seda süsteemi mis kodustes tingimustes veest vesiniku välja võtab ning pakendab surve alla mis tavaliselt on vesiniku paakides. Ohutu ega odav see kindlasti ei ole. |
Mnjah, pannkookide küpsetamine on ka ohtlik, võid näpud ära põletada! (näiteks endalgi kodus kasutuses 21 kg vedelgaasi balloon, senimaani elus ja terve)
Ega igamees kodus ei peagi vesinikku paaki suruma, selleks "võiks" olla näiteks spets jaamad vms . Jutu iva ikka selles, et meil ei teki toorme ehk vee puudust ja meie ei sõltu teiste riikide armust.
Kui näiteks "musta valguse" tehnoloogiast asja saaks võib ju protsess toimuda nö. "reaalajas" kus ei teki vajadust suurt kogust vesinikku kokku suruda. Nad ise olla juba nihukesed pisikesed teoreetilised jaamad valmis disaininud (ca. 20..40 kW).
Kui ikkagi toornafta hind jätkab tõusu ei tundugi ehk vesinku elektrolüüs enam nii kallis midagi. Jala ka ei viitsiks käia ....
|
|
| Kommentaarid: 56 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
Zoig
HV veteran
liitunud: 22.02.2003
|
|
20.07.2005 21:00:24
|
|
|
| Le Inc kirjutas: |
| Pealegi EI kontrollita bensiiniautosid maksu- ja tolliameti poolt, nii et pane kasvõi kampriõli bensupaaki. Mopeedist rääkimata. Aga kas see ka 100% legaalne on, seda ei oska küll öelda. |
ma nüüd täpselt ei tea, kes kontrollis, aga mul tuttav sai küll ükskord ahjukütuse kasutamise eest trahvi.
järelikult mingi kontroll ikka toimub...
_________________
Et oleks raskem! |
|
| Kommentaarid: 48 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
Le Inc
HV Guru
liitunud: 06.09.2002
|
|
23.07.2005 14:47:24
|
|
|
| Zoig kirjutas: |
ma nüüd täpselt ei tea, kes kontrollis, aga mul tuttav sai küll ükskord ahjukütuse kasutamise eest trahvi.
järelikult mingi kontroll ikka toimub... |
Ma kardan et üks vähegi ontlik bensiinimootor ei peaks paari sekunditki ahjukütusega (aka "punane kütus" ehk värvitud ja puhastamata diisel) vastu
|
|
| Kommentaarid: 56 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
silicoid
HV veteran
liitunud: 26.11.2001
|
|
23.07.2005 17:04:02
|
|
|
| Le Inc kirjutas: |
| Ma kardan et üks vähegi ontlik bensiinimootor ei peaks paari sekunditki ahjukütusega (aka "punane kütus" ehk värvitud ja puhastamata diisel) vastu |
kes seda väitis et bensiinimootorisse diisel pumbataxe ??? ikka diiselmootorisse 
Ahjaa diiselkütte eristamine: punane - ahjukütus, sinine - põllumajandusdiisel, värvitu - tavaline diiselküte
esimese kahe pleegitamisel intensiivse päikesevalgusega või siis väävelhappe lisamisega üritataxegi vahekasumit lõigata (salakütuseärikad)
Ega mootoril tegelt shtkoht vahet ei ole missugune diiselküte sinna sisse valataxe olgu see siis sinine või punane või lausa vikerkaarevärvides  aga jahh aktsiisimax on neil küll erinev ja seetõttu tulebki kuidagi neid eristada
Institutsioon kes asja uurimisega tegeleb on maksupolitsei
|
|
| Kommentaarid: 281 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
248 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fiocchi
HV kasutaja
liitunud: 04.01.2005
|
|
23.07.2005 20:49:04
|
|
|
| Le Inc kirjutas: |
| Ho Ho kirjutas: |
| tsitaat: |
| Kahjuks või õnneks taandub vesiniku puhul "algkütuseks" ikkagi vesi, mida aga pea iga inimene kodust kraanist ammutada võib ning puudub otsene vajadus tegeleda kütuse pumpamise, krakkimise, töötlemise, transportimise jms. mille pealt Shell, Neste, Statoil jne. $ koorivad. |
Tahaks näha seda süsteemi mis kodustes tingimustes veest vesiniku välja võtab ning pakendab surve alla mis tavaliselt on vesiniku paakides. Ohutu ega odav see kindlasti ei ole. |
Mnjah, pannkookide küpsetamine on ka ohtlik, võid näpud ära põletada! (näiteks endalgi kodus kasutuses 21 kg vedelgaasi balloon, senimaani elus ja terve)
Ega igamees kodus ei peagi vesinikku paaki suruma, selleks "võiks" olla näiteks spets jaamad vms . Jutu iva ikka selles, et meil ei teki toorme ehk vee puudust ja meie ei sõltu teiste riikide armust.
Kui näiteks "musta valguse" tehnoloogiast asja saaks võib ju protsess toimuda nö. "reaalajas" kus ei teki vajadust suurt kogust vesinikku kokku suruda. Nad ise olla juba nihukesed pisikesed teoreetilised jaamad valmis disaininud (ca. 20..40 kW).
Kui ikkagi toornafta hind jätkab tõusu ei tundugi ehk vesinku elektrolüüs enam nii kallis midagi. Jala ka ei viitsiks käia .... |
Iseasi kauaks meil seda vettki siis jätkub. Teatavasti on vesiniku molekuli aatommass nii kerge, et maa külgetõmbejõud mõjutab teda vähe ja nii võib ta kosmosesse lenduda. Mis me siis ilma veeta veel peale hakkame?
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
23.07.2005 21:00:02
|
|
|
| Fiocchi, vesiniku põletamisel jääb järgi veeaur mis kusagile avakosmosesse ei lähe. Vesinik saab Maalt lahkuda ainult siis kui tankimis süsteemid on vigased või paak lekib
|
|
| Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fiocchi
HV kasutaja
liitunud: 04.01.2005
|
|
23.07.2005 21:30:58
|
|
|
| No vat ja nii ta ajapikku lahkubki. Mõtle kui palju seda lekkimist on kui iga mees hakkab balloone oma autole kinnitama ja iga kord sutsakas õhku lendab.
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
silicoid
HV veteran
liitunud: 26.11.2001
|
|
23.07.2005 21:47:24
|
|
|
| Fiocchi kirjutas: |
| No vat ja nii ta ajapikku lahkubki. Mõtle kui palju seda lekkimist on kui iga mees hakkab balloone oma autole kinnitama ja iga kord sutsakas õhku lendab. |
Vett lõhustataxe ja sellex kulub energiat põlemisel aga vabaneb energia - aatomid ei kao kuhugi lihtsalt aine muutub vesinik ja hapnik ühinevad veex ja saab uuesti ocast alata
nüüd peaks selle lause vist punasex ka värvima et mõni mees ikkagi jagu saaks ...
|
|
| Kommentaarid: 281 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
248 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fiocchi
HV kasutaja
liitunud: 04.01.2005
|
|
23.07.2005 21:52:58
|
|
|
| silicoid, kui see viimane lause minu pihta oli, siis selgituseks oma eelmisele postile, et ma sain sellest aru küll, mis põhimõttel vesiniku kasutamine käib ja et seal vesi saaduseks on. Minu point on selles, et mistahes tootmise juures on alati oma kaod ja ka gaaside käsitlemise juures ikka mõni suss õhku lendab ning kui seda peaks tegema kõik need masinad mis selleks ajaks käigus on, tuleb ikka päris suur kogus kokku. Rääkimata sellest, et olenevalt tootmiskohast võivad ka magevee varud nappima hakata.
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
24.07.2005 00:47:05
|
|
|
On välja arvutatud et kui Maalt saata kosmosesse miljard tonni ainet sekundis siis kuluks terve Maa hävitamiseks päris kaua:
http://www.livescience.com/technology/10ways_destroyearth-4.html
| tsitaat: |
| At a billion tons of mass driven out of the Earth's gravity well per second: 189,000,000 years. |
Vesinikku on loomulikult määratu palju vähem kuid samuti selle lekkimine on tohutu palju väiksem.
10 viisi Maa hävitamiseks
http://livescience.com/technology/destroy_earth_mp.html
Btw, kui vesinik lekib siis kui suur on tõenäosus et see reageerib õhus oleva O2'ga? Keema laborites tehtud katsetel tundub küll et praktiliselt kõik reageerib.
|
|
| Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
Le Inc
HV Guru
liitunud: 06.09.2002
|
|
25.07.2005 15:21:48
|
|
|
Kuna nii Gröönimaa, Antarktika ja Arktika tohutud merealused ja -pealsed jääliustikud sulavad parajalt mõnusa kiirusega, siis vee puudust me küll ei peaks kartma (pealegi ei keela keegi mereveest vesinikku elektrolüüsida), pigem tekkivat "ülejääki". Mõni kirjanudsallikas on väitnud et kui kogu jäämass üles sulaks tõuseks merepind ca. 60 m, kuid on pakutud ka kuni 100 m.
Kuna vesinik põleb nö. puhtalt ja tekib vaid veeaur, siis peaks ka globaalne soojenemine ka vähenema, kuigi see kõik on suure "aga" küljes kinni kuivõrd vee molekuli lõhkumine on kordi energiamahukam kui vesiniku põletamine ning ainuke loodussõbralik variant olekski kas päikese, tuule või (termo)tuuma reakstiooidest saadud energiat kasutada.
PS! Kas mitte ei pidanud iga päev ca. 60 000 tonni igasugust "pahna" maakerale kosmosest langema?
Mis kuradi värk selle "x" on? Kas "ks" enam ei kõlba? Olla kuulnud lugu kus üks 9. klassi õpilane kirjutas kirjandis külma südamerahuga kõik "ks" "x"'dega. See on nakkav!.
|
|
| Kommentaarid: 56 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
namstoop
HV Guru
liitunud: 05.11.2001
|
|
25.07.2005 15:31:16
|
|
|
| Le Inc kirjutas: |
Kuna vesinik põleb nö. puhtalt ja tekib vaid veeaur, siis peaks ka globaalne soojenemine ka vähenema |
teadmiseks niipalju, et veeaur on kõige olulisem nn kasvuhoonegaas üldse. Seda lihtsalt ei ole võimalik antropogeensest seisukohast kokku arvutada, seega jahutakse peamisel CO2 N2O ja CH4 kallal.
Nii et äkki täpsustad kuda see veeaur siis soojenemist meil täpselt vähendab?
_________________
verba volant, scripta manent
Hoiatus! Olen sinu postituses olevate lolluste ja nõmeduste vastu allergiline. Lolluste ilmnemisel võib kaasneda raskekujuline sarkastiline reaktsioon. |
|
| Kommentaarid: 72 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
63 |
|
| tagasi üles |
|
|
Le Inc
HV Guru
liitunud: 06.09.2002
|
|
25.07.2005 15:42:54
|
|
|
Veeaur ju kondenseerub temast madalama temperatuuriga "kehadel" veeks (andes ära energiat).
Ma küll ei oska öelda mis siis juhtub kui praegu kõik CO2, NOx gaase välja paiskavad seadmed hakaksid meie atmosfääri aurutama aga vaevalt et midagi hullemaks läheks ... loogiliselt võttes kui aur tõuseb kõrgematesse õhu kihtidesse ta veestub ja sajab vihmana alla ... !? Sama ring ju käib päikese kaasabil pidevalt.
Kuna me fossiile ei põleta, ei tohiks ka CO2 oluliselt juurde tekkida, siiski ammoniaagist, metaanist jms. me ei pääseks. Huvitav kas CO2 õgivad taimed jääksid siis nälga ... ilmselt mitte
|
|
| Kommentaarid: 56 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
Fiocchi
HV kasutaja
liitunud: 04.01.2005
|
|
02.08.2005 18:58:46
|
|
|
Mis sis hakkab olema nii, et igasuguste juurikate kasvatamise kõrvalt 15min netis olla, käid enne 2h metsas hagu korjamas. Teeb aurukatlale tule ja saadud aur paneb generaatori tööle, mis sis toodab arvutile elektrit?
Juhitav termotuuma energia lõpetaks inimkonna energiamured igaveseks? Kuda see saab olla lõpmatu? Päiksel ju samad protsessid, aga räägitakse, et päikegi saab ükskord otsa. 
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
02.08.2005 19:01:14
|
|
|
| tsitaat: |
Päiksel ju samad protsessid, aga räägitakse, et päikegi saab ükskord otsa
|
Jah, umbes 5 miljardi aasta pärast
| tsitaat: |
Kuda see saab olla lõpmatu?
|
Vaata eelmist vastust
Lõpmatu ei ole kuid merevett on meil piisavalt et tuhandeteks, kui mitte (sadadeks)miljoniteks aastateks ennast energiaga varustada
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
hesse
HV kasutaja
liitunud: 14.07.2005
|
|
02.08.2005 22:02:07
|
|
|
| energia kasv on ka paha...vt kasvõi praegust maailma. Aastani kuni 1900 elas maailmas enam-vähem stabiilselt inimesi...aastal 1970 oli 3 miljardit inimest ning praegu peaks see näitaja olema juba ligi 6,5 miljardit. Ja seda veel kasvavas tempos. Aga haritavat maad järjest väheneb. Seda ühest küljest. Ning kui veest hakatakse energiat saama (millest jätkub kauaks ning on suht odav, kui seadmed on olemas) siis hakatakse veel rohkem tarbima praeguseid maavarasid. Ja kas ikka jätkub kõigest sellisel juhul kauaks??
|
|
| Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
|
bezdomn6i
HV kasutaja
liitunud: 05.11.2003
|
|
03.08.2005 09:50:20
|
|
|
| Fiocchi kirjutas: |
| Mis sis hakkab olema nii, et igasuguste juurikate kasvatamise kõrvalt 15min netis olla, käid enne 2h metsas hagu korjamas. Teeb aurukatlale tule ja saadud aur paneb generaatori tööle, mis sis toodab arvutile elektrit? |
mis selle juurika kasvatamise juures nii hirmsat on? ühe pere jaoks toidu kasvatamise pole just eriline pingutus, eeldusel, et sul on, kus kasvatada ja seda on täiesti võimalik teha ka inimjõul ning aega netis surfamiseks ja muuks jääb üle küll ja veel (nimelt kasvab juurikas muist ajast suhteliselt iseseisvalt).
ja via kodulehel oli video mingist veloarvutist - tänapäeva liikumisvaeguse käes vaevlevate inimeste päästerõngas jabur ju kui inimesed sõidavad hommikul autoga tööle siis sõidetakse trenni, kus mingite x pukkide otsas higistatakse ja paigal tammutakse noja siis sõidetakse jälle autoga koju.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
bright
analyzer
liitunud: 05.11.2001
|
|
05.08.2005 20:42:53
|
|
|
| bezdomn6i kirjutas: |
| .. via kodulehel oli video mingist veloarvutist - tänapäeva liikumisvaeguse käes vaevlevate inimeste päästerõngas .. |
link kah, WMV video via lehelt
..
huvitav, millises suunas areneb järsu energiakriisi korral arvutite järelturg? kas suvaline ~1Ghz töötav arvutikomplekt hakkab maksma hingehinda? rääkimata uutest arvutijuppidest, mis on mingil põhjusel ladudesse seima jäänud
milliste resurssidega tagatakse interneti püsimajäämine?
küsimused on eelkõige spekulatiivsed-provokatiivsed, et diskussioon siinses teemad jõudumööda jätkuks 8)
_________________
Doggett can tell |
|
| Kommentaarid: 144 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
133 |
|
| tagasi üles |
|
|
Elof
HV Guru
liitunud: 07.05.2003
|
|
05.08.2005 20:55:43
|
|
|
Veel üks huvitav kondiaurumasin - raadio.
Iseenesest üsna mõistlik lahendus. Patareide tootmine ja täitmine ning utiliseerimine võtab energiat. Kuigi võibolla suhteliselt vähe, poleks ju raske enne kuulamist asi üles keerata.
Arvutiga läheks vast asi küll natuke keerulisemaks, ent eks ole ju võimalik organiseerida treeninguid füüsilise vormi parandamiseks, arvutikasutamise eesmärgil.
|
|
| Kommentaarid: 212 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Le Inc
HV Guru
liitunud: 06.09.2002
|
|
07.08.2005 16:11:08
|
|
|
| Fiocchi kirjutas: |
Mis sis hakkab olema nii, et igasuguste juurikate kasvatamise kõrvalt 15min netis olla, käid enne 2h metsas hagu korjamas. Teeb aurukatlale tule ja saadud aur paneb generaatori tööle, mis sis toodab arvutile elektrit?
Juhitav termotuuma energia lõpetaks inimkonna energiamured igaveseks? Kuda see saab olla lõpmatu? Päiksel ju samad protsessid, aga räägitakse, et päikegi saab ükskord otsa. |
Teatavasti kasutavad meie kodumasinad 50 Hz vahelduvvoolu, mingi suvalise aurukatla + asünkroon- või sünkroonmootoriga on sagedust väga raske hoida (viimasega on see lihtsam, kuid asünkroonmootor vajab lisaks ka ergutust et üldse tööle hakata ja ta võtab võrgust ka reaktiivenergiat, mis maksab $). Ehk sageduse hoidmiseks pead olema ühendatud peavõrku (kus sagedust hoiavad Venemaa suured soojuselektrijaamad).
Kuna aurumasin on väega kehva kasuteguriga, kuna saadud auru temperatuur on madal (soojusjaamades on see näiteks ca. 22 MPa kandis). Siis sa vist peaksid pidevalt katla ja puuriida vahet käima. Pealegi on puit väega kallis tänapäeval. Turbaga kütmine oleks teine tera, aga siis peaks ka suurem jaam olema (10..20 MW).
Tegelt tundub ikkagi kogu möll tiirlevat vesiniku ümber, kui me seda ei oska lähiajal otstarbekalt kasutusele võtta, on ülemaailmne energiakriis kiire tulema. Ega selle tuumaenergia (uraan -> plutoonium) seljas ka igavesti ratsutada saa.
|
|
| Kommentaarid: 56 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
donRamses
HV veteran
liitunud: 02.11.2003
|
|
09.08.2005 03:10:41
|
|
|
| tsitaat: |
Turbaga kütmine oleks teine tera, aga siis peaks ka suurem jaam olema (10..20 MW).
|
Viimasega on see mure, et juba praegu kogutakse nimetatud tänuväärt materjali (näit. Eestis) praktiliselt rohkem, kui juurde tekib, seega on ka viimase lõppemine lähedal.
_________________
Ökomahvia: "Vana raud pole prügi!"
------------------------------------------ |
|
| Kommentaarid: 99 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
Norht Chilean G
Kreisi kasutaja
liitunud: 28.01.2003
|
|
09.08.2005 03:36:03
|
|
|
http://www.wesjones.com/oilweeat.htm
Ilmselt on PeakOili saite kylastanud rahvas juba seda lugenud...
Kokkuv6tvalt - igasugune naftat66stuse kokutamine ja tarbimise yldine v2hendamine k2rbib lyhiajalises perspektiivis elatustaset ja pikaajalises perspektiivis inimpopulatsiooni arvukust.
_________________
Tag written by one North Chilean Guanacos, several specially trained Equadorian Mountain llamas and 76,000 Battery llamas from Llama Fresh Farms Ltd. near Paraguay. |
|
| Kommentaarid: 68 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
Le Inc
HV Guru
liitunud: 06.09.2002
|
|
09.08.2005 11:57:57
|
|
|
| donRamses kirjutas: |
| tsitaat: |
Turbaga kütmine oleks teine tera, aga siis peaks ka suurem jaam olema (10..20 MW).
|
Viimasega on see mure, et juba praegu kogutakse nimetatud tänuväärt materjali (näit. Eestis) praktiliselt rohkem, kui juurde tekib, seega on ka viimase lõppemine lähedal. |
Ei ole, turvast on meil väga palju, kust ja kui otstarbekas seda kaevata on juba teine jutt. Näiteks Tartu lähedal on turbaväljad, mis kütavad Tartu linna kümneid aastaid ja ehk annavad tulevikus ka elektrienergiat.
|
|
| Kommentaarid: 56 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
09.08.2005 12:05:31
|
|
|
Kütmine võtab kõvasti vähem soojusenergiat kui elektrienergia tootmine. Turvas pole kohe kindlasti asi mis oleks elektrienergia tootmise jaoks perspektiivikas lahendus.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 107 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
donRamses
HV veteran
liitunud: 02.11.2003
|
|
09.08.2005 13:47:09
|
|
|
| Le Inc kirjutas: |
| donRamses kirjutas: |
| tsitaat: |
Turbaga kütmine oleks teine tera, aga siis peaks ka suurem jaam olema (10..20 MW).
|
Viimasega on see mure, et juba praegu kogutakse nimetatud tänuväärt materjali (näit. Eestis) praktiliselt rohkem, kui juurde tekib, seega on ka viimase lõppemine lähedal. |
Ei ole, turvast on meil väga palju, kust ja kui otstarbekas seda kaevata on juba teine jutt. Näiteks Tartu lähedal on turbaväljad, mis kütavad Tartu linna kümneid aastaid ja ehk annavad tulevikus ka elektrienergiat. |
Bingo, aga elada on vaja ka pärast seda mõnda kümmet aastat. Praegu aga kogutakse turvast aastas rohkem(põhiliselt lääne- euroopa potipõllunduse tarbeks), kui aastas looduslikult juurde tekib...st varud järjest vähenevad 
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel282_280.html
Nagu siingi ära on märgitud ei ole probleem tavaliselt isegi koguses, mida kaevandatakse vaid selles, et millist turvast(kas sfagnum- või kütteturvast) kogutakse.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel283_280.html
turbatootjate nägemus
Niisiis julgen väita, et viimases artiklis väidetud 900 aastaks siiski turvast ei jätku. Arvestades veel seda, et nafta lõppemisel kasvaks turba kasutuselevõtt hüppeliselt. Paraku ületab juba praegu turba kasutamine Eestis selle juurdekasvu erinevatel hinnangutel üle 2-6 korra(rääkimata veel sellest kogusest, mis lihtsalt "õhku haihtub" kuivendamiste tagajärjel). Ka mõjutab turbarabades toimetamine puhta vee varusid...ja olgu seda energiat palju tahes, kui ikka puhast joogikõlbulikku vett pole, siis ei ela inimene enam kaua.
_________________
Ökomahvia: "Vana raud pole prügi!"
------------------------------------------ |
|
| Kommentaarid: 99 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
87 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
|
09.08.2005 13:57:25
|
|
|
Täna saabus teade, et turbast tuleb viimane võtta, mitte pidudruda.
Kuna 50 a. pärast on nagunii kõik otsas ja las minna see turvaski juba siis...
Eks siis vaatab, kui aeg käes.
_________________
Hapud viinamarjad |
|
| Kommentaarid: 663 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
512 |
|
| tagasi üles |
|
|
namstoop
HV Guru
liitunud: 05.11.2001
|
|
09.08.2005 15:38:50
|
|
|
donRamses, ma igatahes usaldan iga kell esimese artikli autorit (kolleeg ka nagu ), kui teise artikli oma. Viimase puhul võib öelda, et äri on äri ja eks iga l*** kiidab oma v****. Ja arvestades Eesti territooriumi suurust võrreldes ülejäänud Euroopaga, siis juba see fakt, et Eesti on suurim turbaeksportöör, peaks kõhkluseid tekitama. Kunagi olid ju mujal Euroopas ka näiliselt ammendamatud turbavarud, millest kasutati vaid mõni %, no mis see siis ära ei ole...
_________________
verba volant, scripta manent
Hoiatus! Olen sinu postituses olevate lolluste ja nõmeduste vastu allergiline. Lolluste ilmnemisel võib kaasneda raskekujuline sarkastiline reaktsioon. |
|
| Kommentaarid: 72 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
63 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
