[Raztafaari]

Millise neist valiksid .. tahan teada kuna mõtlen millist teed valida kuna olen keskmine õpilane niiöelda 1he kolmega siis kui minna kutsekasse siis saab garantii et tööle saad ja võid hiljem kõrghariduse omandada kuid gymnaasiumiga on on selline värk et kui pärast guymnaasiumi sisse ei saa kõrgkooli ja plekki napib siis tööle ka ei taheta võtta naq jääd passima niisama

[g3n1us]

Siis pingutad gümnaasiumis nii, et higistad telliskive, küll sisse saad. Samas võid ju ka mõne muu eriala valida ülikoolis ja õppida IT-d kusagil kõrvaliselt.

[kraaks]

ennem mine kutsekasse IT-d õppima, eeldan , et see huvitab sind.
vägisi pärast ülikooli"mingi" eriala kõrvalt IT-d õppida, kahtlen, kas on hea mõte.
pärast kutsekat saad ka ülikooli

[neros]

Ma ütleks ka, et kui tahad tööle, siis mine kutsekasse.
Peale seda võid, jah, minna ka ülikooli kui soovi on, aga tööd saad.

[kännuämmelg]

ga miks ei võiks gümnasijunnis pingutada ja kui konkurents kõrgkooli ukse taha jätab, siis kutsekas ametit omandada proovida -saad nati harid(t)ust manu ja võid ju iga kell uuel aasatl uuesti unelmatekooli sissesaamist proovida.. lisaks on see piisav aeg leidmaks oma tõelise suundumuse alged õige tee alustamiseks

[Ho Ho]

no mul oli tunnistusel neid kolmesi ikka oma 4 põhikoolis, keskkooli lõpuks vist 3, keskmine jäi sinna 4 kanti ning ülikooli saamisega probleeme polnud. Hinded ei näita suurt midagi, eksamid loevad.

Kui ala tõsiselt huvitab siis miks mitte üritada ülikooli saada? Kui vähegi viitsimist õppida on või oled lihtsalt lahtise peaga ei tohiks probleemi olla. Häid IT töölisi on alati tarvis. Seda kui suur tasemete vahe on kutse ja ülikooli vahel ei oska kommenteerida.

[WerteX]

Endal seisis samasugune valik Põhikooli lõpus, valisin ikkagi Gümnaasiumi, sest pärast võimalused suuremad.

Tuleb tööd teha ja vaeva näha, siis tuleb ka tulemus .

[fedja]

Vali gümnaasium, saad parema hariduse ja ka tulevikus on paremad väljavaated.

[Mr.Cool]

Peale gümnaasiumit saab ka ju kutsekasse minna, siis rohkem erialasid kah valida.

[escucha]

kõigepealt gümnaasium ikka.
sinuvanuses ma eeldan, et pole erilised huvid veel välja kujunenud.
gümnaasiumi lõpus vaatad, mis meeldib.
aga üldiselt ülikooli ei soovita minna, kui õppida ei viitsi ja eriala vastu huvi ei tunne.

[Ho Ho]

No selle vanuse kohta ei saa kindel olla, see sõltub inimesest. Nägin arvutit esimsest korda 5'ndas klassis, 9'ndas oli qbasicu progemise algkursus nign poole aasta pealt olin surmkindel mida tahan edaspidi tegema hakata. Kahju oli vaadata 2nädalat enne 12kl eksameid kui klassikaaslastel polnud õrna aimugi mida edasi teha .Kuid ssiin ma nüüd olen: ttü informaatika ning IT-alal tööl, suvel ehk ka progejana senise sysadmini asemel

[Scart]

noh... ise võtaks endale tööle küll iseõppinud tegelase, ülikoolist tulnud "itimehi" olen küllaga näinud, neid ei soovi ilmselt keegi

[renx09]

kõigepeal gümnaasium ja siis kutsekas. miks? aga sellepärast, et kutsekates kipub keskkooli osa väga nõrgaks jääma, kuid eriala ja praktika on väga tugevad (eriti praktika).

[Krizto]

võid esialgu kutsekasse minna. ülikooli ei soovita, võid ümber mõelda. kui kutsekoolis ka asjad nii ei lähe, nagu tahaksid, võid ju paberid välja võtta ning gümnaasiumi või õhtukasse edasi minna

[Taavi_R]

Meil üks suur MAMMUT teema juba sellisel teemal tehtud.

Ise pead asja ära tundma. Praegu võid küll vaadata, et hinded keskmised ja ei viitsi eriti õppida.
Aga gümnaasiumis õppides võib vaikselt see tahtmine uuesti peale tulla
Mina ütlen, et kui Sa kindel ei ole, siis mine kutsekooli... sealt edasiõppima minna on samasugused
võimalused. Enda arvates on selline asi täielik ajaraisk kui lähed gümnaaisumi ja vead ennast sealt
kolmedega läbi ja pärast lähed ikka kutsekooli. Parem mine kohe ja saa mingi amet endale selgeks.
Saad ju sealt keskhariduse ka siiski ju - kaks asja ühe hoobiga. Kuigi ... õppeained on seal nii miinimumini
viidud kui veel olla saab, enda kogemusest. Aga see hea, et sealt kõrvalt saad igasuguste asjadega tegeleda.

[renx09]

ma räägin ka ju enda kogemusest, sai pool gümnaasiumi ära käidud ja siis kutsekas (täislaks ) - krt siiamaani kahetsen, et pooleli jäi kutseka tase selle koha pealt väga nõrk, rohkem pühendutakse erialale. ja ei ütleks, et ajaraisk on - gümnaasiumi baasil ju kutseka õppeaeg lühem (tavaliselt põhikooli baasil 4a ja gümnaasiumi baasil 2a õppeaega).

[Ho Ho]

vend õpib kutsekas automehaanikat, hinded on head kuid teadmised üldainetest on nigelavõitu. Kutsekast ülikooli edasi saamiseks on vaja endal meeletult tööd teha, märksa rohkem kui keskkoolis

[Djomka]

kui lähed peale gümnaasiumit kutsekasse on sul rohkem võimalusi ka IT'ga tegeleda
minu teada oli mingi IT valdkonna jaoks kohe vaja, et sa oled gümnaasiumi lõpetanud

[bmwturbo]

kui viitsid siis ikka keskkool->ülikool aga tegelt ega kutsekal ka midagi viga ei ole

[pyromaan]

[Ho Ho]

erialaselt saab eelteadmisi ka iseseisvalt hankida. Mina pole näiteks IT aladel veel suurt midagi ttü's juurde õppinud mida ma enne kooli poleks juba teadnud.

[neros]

Kuulge rääkige kas keegi polütehnikumist ka midagi oskab rääkida? Mul nagu keskkoolis kõige etemini ei lähe (kunsti-, muusika- ja ajalugu keeravad lausa täiega), ning oleks hoopis huvi TPT-sse minna sügisel (st. praegu üldse pooleli jätta, sest muidu ma ära ei lõpetaks )
Samuti - kui praegu leiaks tööd kusagil arvutifirmas vms, läheks hoopis õhtukooli
Aga jah... mida teate polütehnikumist rääkida?

[kännuämmelg]

teaks sulle rääkida küll, aga see oleks rohkem "Liivimaa Kroonika" väärtusega.. värskematest vendadest võiks Konn Sulle kogemusi heietada

[SKG]

[Krizto]

ega polütehnikumis tõesti midagi erilist lihtsalt kohalkäimisega juurde ei õpi. ok ok, saad teada mis on transistor jne. ma pakun, et kasutaja konn on kooliga rahul, kuna ta ise tegeleb progemisega ning küsib õpetajatelt nõu. ega kõik õpsid ise ka s*ttagi ei tea, mõni loeks nagu raamatust teksti maha. siis kui asja uuesti küsida, loeb täpselt sama asja ette ning ütleb, et nüüd peaks küll selge olema, see asi ju nii lihtne. õpetajad on ajast üsnagi maha jäänud. õpetaja Puhang, arvutiõpetaja ning minu kunagine rühmajuhataja ( õppisin konnaga samal kursusel, kuid võtsin paberid välja ), ei oska õpetada, tunnistas mulle seda isiklikult. ta teeb tahvli ees väga palju vigu, tema õppematerjal on vananenud. õpetaja Helinurm on närvihaige (õpetas algoritme ning kolmandal kursusel levinumaid programme). suht tobe, kui sulle õpetab AutoCad-i üle 60 aasta vanune õpetaja. nooremat õppejõudu on sinna kõvasti vaja. tore tegelane paistab olevat suht pohhuist õpetaja Veeremaa, kes meile õpetas linuxit (mäletan et linuxi käskude peale oli töö) ning windows xp-d. temaga oli nii, et puudujaid ta ei märkinud, aga jutt mis ta räägib, on arusaadav. see, kes teda kuulab, saab ka asjast aru.
aga ma ei tea, mis seal koolis viimasel aastal toimunud on. on seal mõned vanad õpetajad ära läinud ning uuemad asemele tulnud, ei tea.

sa võid ju polütehnikumi minna. sealt saad sa paberi, kuid kõige tähtsam on ise praktiseerida, õpetajatega asju arutada ning kõvasti ise juurde õppida. see kool annab sulle teadmise, et selline asi on olemas ning võibolla oskad ka mõningaid asju teha, kuid spetsialistiks see kool ei tee. eriti tore oli kokku panna 386-e, millel pooled jupid olid vigased.

ma arvan et päris segane tekst tuli, kuid kel vaja, saab ka miskit aru.

[Ardo]

Oot-oot, te väidate, et kui mul tunnistuel 3 3-e, siis pole mingit võimalust kõrgkoooli tasuta kohale saada?
Sitt lugu

[Ho Ho]

heh, tunnistus ei näita mitte kui midagi, mul on lõputunnistusel kolmi umbes 3, viisi vist 4-5 ja ülejäänud neljad. Matt oli 4, kirjandus 3 ning ingliskeel 4. Eksamil oli matt 80, füss 84, ing 87 ja kirjand 85. TTü jaoks piisas kuhjaga

[Kristo.]

Mul kah selline suhteliselt keeruline olukord hetkel. 9. klass siis käsil.
Esimest korda nägin arvutit enne kooli, aga veel 4 aastat tagasi olin tõeline dumbjuuser, siis avastasin sellised toredad asjad nagu foorumid jm IT'ga seotud lehed. Hakkasin neid uurima, ise samal ajal kergemaid asju järgi proovides. Nüüdseks olen lugenud väga suure hulga materjali läbi ning päris palju asju endale selgeks teinud (mõnikord ajab hirmu nahka, kui kellelegi midagi seletades hoogu lähen ).
Nüüd aga olen jõudnud situatsiooni, kus on ise juba raskem õppida, tunnen, et oleks vaja kõvasti praktikat teha. Kahjuks kodus ei saa, sest siin ka teised inimesed, kes arvutit kasutada tahavad ning neile teps mitte ei meeldi, kui ma jälle midagi uut proovin.
Seega tundub kutsekas ahvatlev(mahukas praktika). Samas, hea küll, et ülikooli ei lähe, aga keskkool võiks ikka lõpetatud olla. Viimasel juhul peaks otsima mingi viisi, siis praktiseerida(õnneks on meie koolis üks noor arvutiõpetaja kellega just täna proovisime kooli arvutis linuxit ning eelmine nädal seadistasime kooli läpakat, kuid sellised asjad on juba ammu selged, tahaks midagi uut)
Nüüd küsin, et ega keegi ei oskaks soovitada, kus oleks võimalik näiteks gümnaasiumi kõrvalt IT'd praktiseerida.

[Raztafaari]

niih.. IT ala täitsa huvitab ja taipu sellele on ka..
olen aru saanud et parim valik vist siiski gymnaasium ja pärast kutsekas või kõrgkool luna siis saab täie rauaga IT'ametile pühenduda..
ok saan aru IT suht lai mõiste küll kuid ei viitsi täpsemalt seletada seda mida täpselt õppida tahaks..

aga jah kokkuvõtteks on siis et gümnaasium kuna sellekõrvalt ametit õppida oleks päris kehva ja siis alles amet...

asi naq rohkem selles et ma kardan et ma ei lõpeta gymnaasiumi normaalsete hinnetega ja put gymnaasiumi haridusega ei tee nagu suht midagi.. et kohe kutsekooli minnes on nagu garantii et on sul töö olemas.. ma vist siiski riskin ja lähen gymnaasiumi

ok imelik tekst aga jah .. juhtub..

[SKG]

[Taavi_R]

Põhikool > gümnaasium > kutsekool
Parem mine kohe kutsekooli, kui Sa tead ette, et Sa ei taha kuhugi kõrgkooli minna.
Kui tahtmine tuleb, siis võtad kolmandal kursusel ennast kokku ja saad ka ülikooli.

Tean foorumist isegi ühte kes õppis peale põhikooli kokaks ja peal seda IT´d ja nüüd
töötab Elionis. Ise pidi rahul olema.

Kutsekoolis õppides jääb MEGALT aega üle ka oma hobidega tegeleda - kasvõi sebi
ennast kuhugi arvutifirmasse midagi tegema. Tööl just päris ei jõua käia - siis juba
õhtukool. Õhtukooli ja kutsekooli ei oska võrrelda, õhtukoolis vast õpitakse rohkem.

[SKG]

[Taavi_R]

[kännuämmelg]

TaaviR, Sa vaatad antud momendil väga oma mätta otsast ja sunnid oma kontrollimata vaateid peale 8)
las ma ennustan: lõpetad kutsekooli, saad x firmas tööd, orjad hommikust õhtuni, vahel ka vastupidi.. üks moment saab siiber- tahad kah käsutada, rohkem palka saada, pedema käruga beibe püüda...aga kuidas? Tarvis haridust manu.
jääb kaks varianti: 1) võtad töölt lahti ja lähed kõrgkooli päevasesse ja pidevalt laenates ning juhutöid tehes saad aksepteeritava hariduse. kui õppimine vanuse või harjumuste tõttu raske on, siis kujuneb see väga raskeks ettevõtmiseks, sest pead endale ka ammu unustatud vana pööningule tagasi tooma..
teine variant on töö kõrval kaugõpet või õhtust osakonda proovida..No ei soovita: kas saad kaheldava hariduse, või kannatab üks- kool või töö(loomalikult sõltub see sinu töövõimest) .. ja ikkagi läheb tarvis gümnaasiumitasemel teadmisi, mida paraku kutsekoolis kaugelt vaadatakse ja veel kaugemalt selgeks tehakse.
Teiseks on küllaltki oluline, et õppimist harrastatakse soodsaimal ajal, sest omast kogemusest võin öelda, et ega pere ja töö kõrvalt vanuigi see kerge pole..
kolmandaks: töötada jõuad alati ja niipalju, et sellest kähku küll saab. arvestades üldiseid eesti töötingimusi ja tasu selle eest, siis vabatahtlikult küll ennast sunnnismaiseks orjaks ei annaks.
Mõtle selle peale

[Taavi_R]

kännuämmelg, õige jutt Sul küll. Aga ei võta kutsekooli kui sellist kohta, kust peale lõpetamist lähen firmasse tööle.
Minul on rohkem kutsekool selliseks vaheetapiks. Olen endale eesmärgi võtnud, et peale kutsekooli rakenduslik-kõrgaharidus
saada ja nüüd püüdlen selle poole. Kõik eeldused on selleks täidetud, esimene kursus saab läbi varsti ja ei ütleks, et selle napilt
või keskmiselt lõpetan. Hinded ja asjad kõik . Üks eelis, mida ma ei teadnud kutse kooli tulles, et kui Sa käid koolis ja hinded
on korras, siis saab ka stipendiumi - kooli poolt. Ka asi millepärast tasuks pingutada. Järgmisest aastast hakkavad kõik kutsekoolis
õppijad saama riigilt mingit toetust. Eks see ole ikka ju kõigi enda teha mida nad tahavad ja kuidas nad seda tahavad. Tehke palju
kutsesobivus teste jne. Neid isegi Internetis saadaval ja siis otsustage. Mina otseselt ei soovita midagi, ma tõin näite, kuidas on ka
võimalik läbi saada

[Krizto]

[kännuämmelg]

kokaks õppides ilmselt jääbki aega üle- mis Sa seal ikka vaaritad .. teine lugu on täppistehnikaga, kus tuleb igavene hulk teooriaid hallollusesse tampida, et sind tehnikale ligilaskmise vääriliseks peetaks

[liinus]

Aga kutsekoolis saab ju IT eriala õppida ka põhikooli baasil (4a). Gümnaasiumi baasil rõhutakse kutsekoolis erialastele ainetele - loogish, aga õppeaeg oleks 3(gümnaasium)+2(kutsekas)=5a. Keegi siin väitis, et gümnaasiumi baasil on kutsekas õppimine lühem... Pigem mitte!
Ja kui validagi gümnaasium -> kutsekas/ülikool, siis koolitusfirmad pakuvad võimalust õppida mingit eriala (ca 2x nädalas) 3a gümnaasiumi kõrvalt. Igati teretulnud nähe, kuna gümnaasiumi arvutiõpetus on tõsisemal ITinoormehel juba ammu läbitud ja enam veel...
Ise valisin suuna gümn+koolitus -> kutsekas.
Ja kutseka praktibaas... mnjah - selleks, et ettevõttesse praktikale saada peavad olema head tutvused või praktikakoht aasta (või rohkem) enne praksi ära sebitud ja ise tuleb pidevalt nokkida-uurida, muidu on praktikabaas 0. Ettevõtted (va "keldrikauplused") eelistavad praktikantidena ülikooli tudengeid - pidage ka seda meeles.
Ja töövõimalustest niipalju, et puudust tuntakse rohkem IT-juhtide seas - ma võin ka eksida - kui IT-lihttööliste seas.
Aga igaüks meist teeb ise omad valikud, omad vead... aamen

[renx09]

[bmwgangste]

.Mul suva, et vana teema üles kaevasin, ärge õiendage siis.
Mul praegu 9 klassi lõppetamine käsil ja hinded sellised, et gümnis nendega küll läbi ei löö. Sellepärast mõtlesin, et lähen It kutsekooli, kuna mind huvitab see juba pikemat aega ja just see sisemine pool, mitte see jama, et "rate.ee on lahe, arvuti on ka sellepärast lahe" EI Need mängud ja see jama hakkab üldse äratüütama, huvitab just see arvuti süstem ja värk, kuidas kõik töötab jne.
Tekkis küsimus, et kas tööandjat vaatavad ka, et kas ma olen mingi "maa kutseka" läbiteinud või Tallinnas mingis kutsekas käinud. Ja mitu neid IT kutsekoole Talinnas on? Paljude kutsekate kodukaid külastades olen tihtipeale sellist kutset näinud "Arvutiteenindus". Mis asi see selline on siis, kas mingi selline jama, et õpitakse mingi koduarvuti kasutaja arvutiga seonduvate küsimuste vastamist??? Ühel kodukal oli nii kirjas . Oleks vaja nendele küsimustele vastust, muidu ei saa ma kooli valida, kas lähen Tallinna või Tartu, kuna minu kodukandis on ainult üks kutsekas ning kus on kutse nimeks pandud "Arvutiteenindus" aga no kui see tähendab midagi muud, mitte seda mida ma arvan, siis lähen ikka kodukanti.

Aa ja olen kuulnud, et kui õpid midagi Tallinnas või Tartus, et siis on odavam üürida mingi kahe- või ühetoaline korter, kui ühikas elada???

[g3n1us]

Pakuksin, et teeninduse all mõeldakse näiteks Tech Supporti või midagi. Igatahes korterist niipalju, et tallinnas on ühetoalise rent isegi kuskil 2000 raha ringis + kommunaal. Ühikas tuleb igaljuhul odavam. Või siis võta paar sõpra kampa ja üürige miski suurem korter mitme peale.

[bmwgangste]

tänud vastuse eest, keegi võiks ülejäänutele küsimustele ka vastata...

[g3n1us]

Korteritest veel niipalju, et kui tahad korralikku korterit, siis tuleb ikka mõnusalt pappi välja laduda. Kui aga eelarve piiratud, siis tuleb paraku mõne kahtlasema Kopli või Lasnamäe korteriga leppida. Noh, need kandid ei ole küll VÄGA hullud, aga meelsasti seal pimedas ei liiguks, vähemalt üksi mitte.

[pyromaan]

Päris nii ei ole, väikse kamba peale korter tuleb korralikust ühikast veidi odavam, kuskil paarisaja krooni võrra ning ka normaalses kohas. otsida tuleb muidugi. porno ühikas maksab kuskil kuni 500-600 eeku.

see mida kuskil õpetatakse on ikka tark ise välja uurida.

[netmaster]

sattusin seda thread'i siin lugema ja võin tööandjana öelda, et olukord on minuarust masendav. Ma olen 15a jooksul teinud absoluutselt igasugust tööd, mida ühes telekommunikatsiooniga tegelevas firmas teha saab, alates kraavi kaevamisest ja keldrites roomamisest, lõpetades paarituhande kasutajaga serverite installeerimisega. Ma olen ametiredelil oma alal tõusnud sinna, kust enam eriti edasi tõusta ei saa ja olen eluga rahul. Kui sa üritad tänapäeval kedagi palgata, siis vahet pole, kas ülikool, tehnikum või kutsekas. Kui ikka tööd teha ei taha, siis pole neist ühestki kasu. Minu juures on 10a jooksul käinud igasugu vendasi (mõned õed ka) praktikal. Sealjuures on jäänud mulje, et mida kõrgem haridus, seda rohkem tööd kardetakse. Varakevadel õues mingite seadmete paigaldamise tööd ära paku, me oleme ju spetsialistid ja kardame külma. Ega ma midagi eriti ei oska, aga alla 10k kohe kätte ma ilmselt tööle ei tule. Vaja õhtul tunnike kauem teha ja kambaga kaablikraav kinni ajada, et keegi oma jalgu nädalavahetusel sinna ei murraks - mis te nüüd, need kummikud loksuvad mul jalas ja mul vaja pruta juurde minna ja vihma ka sajab. jne, jne... Pärast üks sihuke 10k mees müüs turul porgandeid...

Õppige kus tahate, aga ärga minge sinna kooli lihtsalt lapsepõlve pikendama. Ükski kool ei tee kellestki spetsialisti. Kool annab algteadmised ja siis tuleb ise soovitavalt juba hariduse omandamise ajal kõvasti tööd teha, et tegelikust elust ka mingi ettekujutus saada. Niikaua, kui peret pole ja kedagi ülal pole vaja pidada, ärge virisega töötasu pärast, tehke kõike, mis teha antakse ja võtke seda, kui kogemuste omandamist. Tehke rohkem, küll see palk siis ka tõuseb, kui tööandja enam ilma sinu tööta hakkama ei saa. Sellised palgatakse lennult, sest korraliku tööjõu puudus IT alal on vähemalt Tallinnast väljapool üsna kõva.

ma kõlan nagu mingi lubjakas, aga nii see elu paraku on...

[bmwgangste]

normaalne jutt

[Sponge]

[Ho Ho]

[ZAndlamb]

Kas keegi oskaks rääkida ka kui raske/kerge TPT'sse sisse on saada?
Elektriseadmed ja -süsteemid
Arvutid ja arvutivõrgud
Ühele nendest tahaks proovida, kuid hinded on parimal juhul halvad .

[laurx]

gümnaasium -> ülokool tee peaks sulle andma võimalused teha endast loovisiksus: keegi selline, kes mõtleb välja, haldab projekti ja oma "lais silmaringi ning võimega globaalselt mõelda, näeb paemini tervikut ning suudab selle erinevate nüanssidega tegeleda" minu olematut IT haridust on ülikoolis omandatud globaalsust praktikas oluliselt toetanud ja seda on tunnustatud ka minu praeguse tööandja poolt, kes mulle tööd annab puhtalt selle pärast, et IT valdkonnas olen praktik kuid võimeline praktikat formaalsete operatsioonide tasemele tooma.

põhikool -> kutsekool annab oskused lahendada konkreetseid operatsioone: nt. kaabeldada, projekteerida võrku, kirjutada koodi vms aga seda ainult suurema ja reeglina ülalmainitud omadustega inimese alluvuses. kumbki tee ei välista edu (loe: head töökohta) kuid nende saavutamiseks vaja minevad vahendid on sõltuvuses indiviidi võimekusest. Esimene tee on inimesele, kellele on loomuomane rohkem mõelda kui teha, isegi kui ta teeb palju, mõtleb ta rohkem. teine tee on inimesele, kes teeb samapalju kui mõtleb. ( taskulambi valgusvihk võib olla suunatud teravalt ühte punkti ja samas ka laiali suuremale pinnale)

g3n1us, selle üksi käimisega on nii, et kui ise ei küsi siis keegi nnossi pihta ei anna kah. ma käisin kolm aastat liinide otsa maleva tänava lõppu tööle. keda huvitab, siis see uurib ise välja mis asjad seal on) ja selle aja jooksul ei ole mult isegi suitsu küsitud. kaheksa kuud elasin nn pornos ühikas nõmme tee 47s. kuna olude sunnil korteri jaoks raha lihtsalt polnud. hetkel üürin kalamajas 1toalist ja raha eest, mille ma kaks aastat tagasi palgaks sain. hetkel vähemalt tallinnas korteritega nii, et alla kolme tuhande ei leia naljalt suurt, olgu ta siis 1, 2, v6i 3 toaline.sinna juurde k2ivad reeglina ka kom. maksed. lisaks tuleb sisse kolimiseks kysitud summa kolmega korrutada: 1x ettemaksuks 1x tagatisrahaks ja 1x maaklerile lepingutasuks.

eelpool on ühe tööandja jutt tema nägemusest, millega mina töövõtjana nõus olen: seni kui ei ole kohustust, tuleks puhtalt kogemuse, harjumuse ja tutvuste/maine loomise saamise huvides teha mida iganes. mida algusepoole sa oma asjaga oled, seda erinevamaid asju pead tegema, kuna on vaja arveid maksta. hiljem, kui oled omandanud kogemuse ja potentsiaalsele tasustajale tõestanud enda vajalikkust, võid hakata nõudma, aga mitte rohkem kui ta on valmis andma.