[tahanteada]

Lugesin hiljuti uudist, et suurfirmad plaanivad ainult RedHat-i ja TurboLinux-it toetada - et kas igasugu teised distrod kaovad siis ajalukku või?

Ehk keegi valgustab mõne lausega seda mis toimub ja milleks

[cbr]

Ehk annaksid mingi lingi, mis su sõnu kinnitab. Teiseks, ei sureks sellisest sammust kindlasti teised distrod välja, usun et paljusid neist ei toeta juba praegu suurfirmad. Ja kolmandaks, mis imevigur see Turbolinux on? Esimest korda kuulen

[neros]

On küll jah selline asi olemas. intel lausa rääkis sellest, et nad kavatsevad mingit 3-e linuxit toetama hakata, Redhat selle sees
Aga ei ütleks et nad kõike paremad on... vast ehk Redhat on kõige kauem tegutsend Turbolinuxist olen kuulnud, aga ta ei ole IMO nii levinud... nad peaks ikka kõige levinumaid distrosid hoopis toetama, nagu Mandrake, (redhat ka ok ), SuSE... (suse vist ka oli)

[tahanteada]

Intel on jah kõige tuntum avalikult rääkija Redhat-ist ja Turbolinux-ist, kuid peale teda oli veel keegi - pead päris tulle ei pane, kuid vist oli IBM, mis rääkis 3-e variandi toetamisest - ja kolmadana oligi kõne all SuSE

Aga kui mõne lingi otsa komistan, siis saab siia üles riputatud

------------------------------
IBM oli õieti meeles
IBM is a major Linux backer, but it sees only pockets of customers such as engineers and programmers with interest in Linux laptops, said Rob Herman, a program manager with the company's ThinkPad division. IBM supports Linux from Red Hat, Novell and Turbolinux in its PCs.

[cbr]

Kas see toetus seisneb mingis finantsabis või a'la Redhat võib panna enda CD'le klepsu "Supported by Intel" vms?

[Ho Ho]

Teisi distrosid on neil raske toetada sest nad on suht erinevad. RH peaks olema suhteliselt standartsete pakettide ja ülesehitusega. Näiteks Gentoo ametliku toe pakkumisest ei tasu vist unistadagi. Kaht identset süsteemi ei eksisteerigi vist, igal pool on omad väikesed nipid ja lisa kellad-viled küljes mille kõigega ei suuda keegi arvestada. Samas siiani ametlikku supporti omamata pole mu neljal Gentood jooksutaval masinal siiani veel probleeme tekkinud.

[tahanteada]

Igatahes tundub RedHat olevat vinge distro, kuna jäi silma, et nii HP kui Oracle kui Intel arutasid täie tõsidusega arenguid ja arendusi 8)

Kui nii, siis vist tuleb "PunaKübaraga" lähemalt tutvust sobitama hakata

[slack]

Mis kuradit siin ajate, vanim seni toimiv distro on Slackware, mitte redhat!

[tahanteada]

Leidsin, et ka DELL on samas paadis 8)

http://www.oracle.com/corporate/press/2004_dec/sfopen30.html

[cbr]

[Ho Ho]

Kodukasutaja jaoks pole seal suurt vahet kas distrol on miski suurfirma support või mitte. Kui osta korralike tootjate juppe millel linuxi (mitte ainult mingi kindla distro) support olemas siis pole probleemi. Sisuliselt on distrote erinevused ainult pakihaldussüsteemis ning selles mida ja kuidas defauldis peale installitakse.

Suurfirmadega kus kasutuses mitmekümne tuhande eegused proged (Oracle) on tootja support loomulikult vältimatu ning seega valitaksegi enamasti see distro mida ametlikult toetavad nende kallite progede tootjad. See miks just punamütsike nii populaarne on tuleneb vist ajaloolistest põhjustest.

[suur13]

[Ho Ho]

No ajaloo all pidasingi silmas seda et RH'd on juba päris tükk aega arendanud üks konkreetne ühing. Enamus teiste distrodega sellist asja pole. Gentool on küll miski mittetulundusühingu laadne kontroll-organ kuid asi alles suht uus ning vaevalt et keegi paari-kolme aastase distro jaoks hakkab ametlikku supporti pakkuma

[DigeBeni]

... tuge saab pakkuda igale süsteemile, kui süsteem on standardiseeritud ja jälgitakse süsteemilooja poolt ette antud juhiseid sellega ümberkäimisel. Gentoo poleks selles-suhtes midagi erilskummalist, kui poleks seda vabaduse ideoloogiat, mis tegelikult distrole tema populaarsuse ongi kätte toonud. Iseenesest on tegemist väga hästi ülesehitatud süsteemiga nii, et mina ei näe küll mingit takistust, miks seda ei võiks kasutada standardiseeritud keskkonnas. See, et Juku kodus oma süsteemi 100'l erineval moel väänab, ei tähenda, et sedama teeks ka Juhan serveripargis. Minu nägemuse järgi ei suuda hetkel küll ükski teine distro pakkuda nii läbimõeldud ja hästi toimivat keskkonda kui Gentoo, kiitusi võib öelda ka Debianile, kuid mulle tundub Debian ehk liialt konservatiivne uute distrospetsiifiliste lahenduste osas ...

[tahanteada]

Aga kui reaalne või mittereaalne see on, et täna toimub koostöö nt. RedHat-iga ja mõne aasta pärast tehakse kardinaalne pööre mõnes teises suunas või on sellised ootamatused välditud.

Lihtsalt ma selline laisk inimene , et kui viitsin õppida siis korralikult mingit ühte, ei viitsi jälle paari-kolme aasta pärast ümber õppida

[DigeBeni]

... õppimise mõttes pole olulist vahet, linux on linux, olenemata distro iseärasustest, määrab rohkem subjektiivne tunnetus, milline distro rohkem oma ideoloogia ja kasutajaskonnaga meeldib. Kui linux'ist üldiselt pilt selge, siis pole need distrotevahelised erinevused enam mingi takistus ...

[cbr]

Kui üks juba käpas, ei peaks suuri probleeme ka teistega tekkima. Ning mingi Inteli investeeringu pärast distrote vahel otsustada on ka minumeelest suhteliselt mõttetu.

[DigeBeni]

[Ho Ho]

Oleneb milline see üks on mida hästi tuntakse. Kui selleks on LFS siis tõepoolest peaks piisama ainult vajadusel uus pakihaldussüsteem selgeks teha. Gentoo'ga tuleb võibolla ka lisaks muid asju uurida.

[tomson]

Turbolinux on eelkõige levinud aasias ning orienteeritud sealsele turule, kuid ka mujal maailmas on see saadaval (inglisekeeles). http://www.turbolinux.com/

nVidia oli näiteks üks firma, kes just vastupidi, läks ühe distro toetamiselt üle kõigi toetamisele. Ennem oli nVidia draiver RPM sees, kuid nüüd on shell-script. Nii et suht mõttetu on mingi Intel'i pläma peale kohe tõmblema hakata.

[DigeBeni]

[Zenoni]

Linuxi häda ongi see, et see on käigu pealt õpitav ainult kogenud asjatundjale. Tavakasutaja näeb linuxi juurutamisega palju vaeva ja igasugune standard tuleb enamasti kasuks. Lähtekoodist programmide kompileerimine on liig, mis liig.

[DigeBeni]

... sisuliselt pole Gentoos lähtekoodist kompileerimine keerulisem, kui paki installimine, aega võtab ainult tublisti rohkem ...

[Ho Ho]

conf failidele tuleb suht tihti käsitsi kallale ka minna

[nuhk]

[vaegkuulja]

SUSE pidi kirjade järgi parem olema kui RH - http://www.novell.com/products/server/compare.html
Aga aeg on edasi ka läinud.
Mul oli ka pikka aega Linuxi kasutamise tõrge just valiku tegemise nõutuse taga.
Ise olen enne Linux/Unix'it ja BSD'd suht "eemalt" vaadanud ükskõikselt ja installinud ka mingit vana desktop Suset ja MacOS'i PC'le. Mingeid seadistusprobleeme polnud, kuid peale installi nägin üksnes jubedate fontidega graafikat ning ei osanud talle mingit rakendust või tööd leida (lihtsalt iluasi jõude). Selge et valisin vale distro. Kui näiteks praegu valiks selle uue Ubuntu, siis kindlasti peale installi ja kõige korralikult tööle saamist küsiksin jälle - "kiire küll, no ja siis? mis siis nüüd edasi? mis ma taga peale hakkan? mida kuradit ma selle arvutiga üldse jaman, muudki teha?".
Leidsin ühe väga loogiliselt lahtiseletatud distrode võrdluse - http://www.softwareinreview.com/linux_guides/the_differences_between_linux_distributions.html
....ja enam pole mul mingit kahtlust millist distrot valida. Loomulikult valisin kõige täiuslikuma (milleks elu raisata poolikute lahendustega) - SUSE Linux Enterprise Server 11 , millest tahan teha oma järjekordse lemmiklooma.
Peamisteks teguriteks osutusid Suse kõige rikkalikum riistwara tugi (milleks ma peaksin kusagilt p...põrgust hakkama drivereid otsima nagu muud teha pole) ja serveri funktsioonide tugi (mänge ja filme võin ka windowsiga edasi käiata, kuna nagunii on selleks puhuks tugi kõige suurem ikkagi windowsil).

[wk]

[vaegkuulja]