[Zoig]

mul oleks veidike abi vaja uurimustöö koostamisel,
nimelt ehk keegi viitsib veidike kirjutada pentium4 ja K7/K8 protsessorite arhidektuurilistest erinevustest, nt miks prescott P4 oma 3.6 GHz-ga on aeglasem kui Fx55 oma 2.6 GHz-ga. mis kasu on int mälukontrast, ja mida head teeb x86-64. Samuti kui keegi teab, siis võiks kirjutada protsessori arhitektuurist üldisemalt, mis täpsemalt mõjutab protsessori GHz suutlikust(tootmisprotsess, lekkevoolud ehk?)

Samuti kui kellelgi on mõnda linki kus seda teemat käsitletakse, siis oleks hea kui siia postitataks(raamatukogust pole arvatavasti kasu, kuna paidest ei tasu lootagi miskit sellealast leida)

tänud

ps: kui keegi ka graafikakaartide arhitektuurilise hingeeluga kursis on, sis andku kindlasti teada.

[Laurikre]

Pöördu kasutaja zorg poole . Tema vastab kõikidele sinu prosede alalistele küsimustele.
Laurikre:.

[stepzter]

Kiired vastused küsimustele:
3.6GHz P4 on aeglasem, kui 2.6GHz FX55 sest FX55 tädab ühe taktiga rohkem käske. Programmi täitmise aeg = käskude arv programmis / (taktsagedus * käske taktis programmi täitmisel) Taktsagedus ja käsu täitmise efektiivsus on suuremaltjaolt kompromiss, K7/K8 on andnud natukene järgi taktsageduse osas, samas tehes ühe taktiga rohkem ära, Prescott on peaaegu kompromissitult ehitatud taktsageduse tõstmiseks, siinseal ohverdades effektiivsust. Viimasel juhul kahjuks mitmesugused probleemid (toitesüsteem ja ülekuumenemine arvatavasti) ei ole lasknud tõsta taktsagedust sinna, kuhu disainerid lootsid saada, ehk arvatavasti kuskile 5GHz lähedale.

Integreeritud mälukontroller vähendab aega, mis kulub mälust andmete saamiseks, mis tähendab, et protsessor istub tegevusetult vähem aega. Kvantitatiivselt on protsessor->mälukontroller ühenduse viimine kiibi sisse üllatavalt efektiivne, mälu latentsus kahaneb peaaegu 2x. P4 puhul on uumate chipsetidega latentsus peaaegu 80ns ja K8 puhul närused 40ns.

x86-64 on igivana x86 käsustiku uuendus (viimati tehti seda 386'ga). Vahetulemuste salvestamiseks on nüüd 8 registri (millest praktiliselt kasutatavad olid 6-7) asemel 16, mis tähendab, et oluliselt vähem on ainult vahetulemuste jaoks vajalikku andmete L1 vahemällu ja tagasi liigutamist. Teine uuendus on see, et mäluaadresse on nüüd 4 miljardi asemel 16 miljardit miljardit. Muudab suurte asjade programmeerimise märksa lihtsamaks ja teeb realiseeritavaks osad programmid, mis ei olnud varemalt võimalikud. Lisaks võimaldab kasulikult ära kasutada üle 4GB mälu.

Protsessori takti määrab ära sõna otseses mõttes, kõige aeglasem lüli. Ehk kõige aeglasem võimalik tee ühest vahetulemust salvestavast triggerist teise. Seal vahepeal on hunnik transistore, mis on juhtmetega ühendatud, ja kuna transistorid ei lülitu hetkeliselt ja elektrisignaal levib kiibis tegelikult suhteliselt aeglaselt. Kui järgmine takt hakkab siis, kui signaal eelmisest astmest ei ole jõudnud läbi transistoride ja juhtmete rägastiku järgmise astme alguseni levida, hakkab järgmine takt arvutama oma tulemust täiesti juhuslike andmete põhjal. On üsna garanteeritud, et midagi head selle tagajärjel ei juhtu. Seega võimaldab taktsagedust tõsta, kõik, mis paneb transistorid kiiremini lülituma ja elektri kiiremini mööda juhtmeid vurama, või lihtsalt teha rohkem astmeid ja kasutada igas astmes vähem transistore. Tootmisprotsess aitab natukene, väiksemad transistorid lülituvad kiiremini, kuid samas väiksemad juhtmed juhivad kehvemini elektrit. Selle vastu aitab lihtsalt jämedamate juhtmete tegemine, ja kui kiibi pinnal ruumi ei ole - üks kiht juurde lisada ja saab jälle jämedamaid ja paremaid juhtmeid teha. (AMD kasutab minuteada praegu 11 kihti ühendusjuhtmeid) Samuti aitab, kui juhtmete vahelist mahtuvust vähendada, seda saab teha paremate materjalidega. Veel saab tõsta kiibi pinget, mida suurem jõud elektrone liigutab seda kiiremini nad liiguvad, samas pinget 2 korda tõstes tõuseb voolutarve 4 kordseks. Tootmisprotsessis saab ka igasugu kompromisse teha, kõik transistorid ei ole ühest puust tehtud. On võimalik teha kiiremini lülituv transistor, mis aga kahjuks lekib nagu sõel või siis transistor, mis ei leki peaaegu üldse, aga on aeglane nagu tigu. Samuti jahedamad transistorid lülituvad kiiremini ja jahedamad juhtmed juhivad paremini elektrit. Jne.

Lisamaterjale võid netist leida, kuigi kahjuks ingliskeelsena põhiliselt.
http://en.wikipedia.org/wiki/Processor_architecture on hea koht, kus wikipedias alustada
ja Ars Technicas on palju suht häid ja alustamiseks sobilikke artikleid: http://arstechnica.com/articles.

[elukaz]

Hea töö, stepzter, nüüd copy/paste ja ongi uurimus valmis.

[Zoig]

tänud stepzer, ma luban, et su nimi saab uurimistöös ära märgitud

elukaz, päris uurimust selest veel kokku ei saa, aga osa peatükist küll

kui kellelgi on veel pakkuda materjale, cpu/GPU arhidektuuri kohta, siis ärge hoidke end tagasi. ingliskeel on minupuhul teine emakeel juba

[Ho Ho]

IA-32 arhidektuuri kohta võid lugeda Inteli kodukal tasuta saada olevast viiest raamatust(keskmiselt 550lk):
http://www.intel.com/design/pentium4/manuals/index_new.htm
Eriti soovitan urida A-32 Intel® Architecture Software Developer's Manual, Volume 1: Basic Architecture, seal mõned suht head joonised prosede ülesehitusest.
Teised prosed töötavad laias laastus sama mudeli järgi.


GPU'd on sisuliselt ainult üht tüüpi arvutuste tegemiseks optimeeritud protsessor. Andmed lähevad ühest toru otsast sisse ning mööda toru liikudes tehakse andmehulkadega pidevaid arvutusi kuni lõpuks saabki pilt valmis. Väga lihtsustatud jutt kuid väga pikalt ei viitsi praegu kõike seletad. Uurimustöö tähendab ju seda et peaksid ise asju uurima. Kui on konkreetseid küsimusi siis esita, olen GPU'de arhidektuuri veidi uurinud, ehk oskan ka vastata.

NVidia GPU'de üldise arhidektuuri kohta võid lugeda näiteks seda presentatsiooni:
http://developer.nvidia.com/object/gpu_programming_guide.html
Seal näitab ära ka selle kuidas andmed ühest toru staadiumist teise liiguvad. ATI pole minuteada selliseid dokumente oma videokaartide kohta avaldanud kuid ega nende vahel suuri erinevusi ei tohiks olla.

[mati_p]

tee mis sa teed, aga ära sa oma uurimistöösse jumala eest kirjuta sõna arhidektuur.

[Wiltz]

Ho Ho, vahepeal soovitasid tellida need raamatud tasuta omale (st. mulle vist soovitasidki), viitsid äkki veel korra öelda, kust täpselt neid tellida saigi? telliks ära...

[Ho Ho]